Navigatsioonitee

Energeetika


Tänapäeval on energeetika üks peamisi Euroopa ees seisvaid väljakutseid. Kiiresti tõusvad energiahinnad ja järjest suurenev sõltuvus impordist vähendavad meie energiavarustuse kindlust ning seavad majanduse tervikuna ohtu. Tuleb teha väga olulisi otsuseid, et vähendada heitkoguseid ja piirata kliimamuutuste mõju. Järgnevatel aastatel on vaja teha ülisuuri investeeringuid, et viia Euroopa energeetikainfrastruktuur tulevikuvajadustega vastavusse.

20-20-20 eesmärgid

ELi energiapoliitika eesmärk on tagada ohutu, turvaline ja jätkusuutlik energiavarustus taskukohaste hindadega. Poliitika tugineb ELi 20-20-20 eesmärkidele, mis tuleb täita 2020. aastaks:

  • ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 20% võrdluses 1990. aasta tasemega;
  • 20% kogu ELis tarbitavast energiast peab tulema taastuvatest energiaallikatest Deutsch (de) English (en) français (fr) ;
  • ELi energiatõhususe parandamine 20% võrra.

ELi liikmesriikide juhid on nõustunud vähendama ELi kasvuhoonegaaside heitkoguseid 30% võrra, kui muud suuremad heitetekitajad nii arenenud kui ka arenguriikides kohustuvad tegema omapoolse õiglase panuse.

ELi pikaajaline eemärk on vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80–95% alla 1990. aasta taseme, tagades samas kindla energiavarustuse ja säilitades konkurentsivõime. ELi juhid koostavad praegu prognoositavat energia- ja kliimapoliitika raamistikku Deutsch (de) English (en) français (fr) , mis ulatub 2020. aastast kaugemale. Selle eesmärk on tekitada investorites kindlustunnet, pakkuda uusi võimalusi vähese CO2-heitega tehnoloogia jaoks ning luua ELi energeetikasektoris töökohti. 

Energia- ja kliimapoliitika raamistik 2030 suunab liikumist konkurentsivõimelise ning varustuskindla energeetikasüsteemi suunas, et:

  • tagada kõigile taskukohane energia;
  • parandada ELi energiavarustuse kindlust;
  • vähendada sõltuvust energia impordist;
  • luua uusi võimalusi majanduskasvuks ja töökohtade tekkimiseks.

Energiatarbimise vähendamine 20% võrra aastaks 2020

Päikesepaneelid on muutumas üha levinumaks nähtuseks.

Energiatõhusus on 2020. aasta eesmärkide hulgas kesksel kohal. See on pikaajaliste energia- ja kliimaalaste eesmärkide saavutamise võtmeks ning kõige kulutõhusam viis:

  • heitkoguste vähendamiseks;
  • energiavarustuse kindluse ja konkurentsivõime parandamiseks;
  • energiakulude piiramiseks.

Energiatõhususe suurendamiseks keskendub EL ühistranspordile ja ehitustööstusele, kus on kõige suurem säästupotentsiaal. Lisaks sellele aitavad arukad arvestid ja kodumasinate ELi energiamärgised Deutsch (de) English (en) français (fr) hoida tarbijatel oma energiakasutus kontrolli all.

Energia vaba liikumine

Elektrit ja gaasi transporditakse võrkude ning torujuhtmete kaudu, mis ületavad sageli riigipiire. Ühe riigi poolt tehtud energiapoliitika alased otsused mõjutavad tahes tahtmata ka teisi.

Energia vaba liikumise tagamine ELis aitaks kaasa järgmiste tulemuste saavutamisele:

  • konkurentsivõimelised hinnad;
  • suurem valik tarbijatele;
  • suurem energiavarustuse kindlus;
  • kindlustunne neile, kes investeerivad uude taastuvtehnoloogiasse ja infrastruktuuri.

Energiamärgised energiatõhusatel seadmetel

Parim viis varustuskindluse tagamiseks on luua piisaval ülekande- ja salvestusinfrastruktuuril põhinev toimiv siseturg Deutsch (de) English (en) français (fr) ning lasta turul toimetada energia sinna, kus seda vajatakse. EL soovib, et riiklikud energiaturud oleksid täielikult integreeritud aastaks 2014. 

Tehnoloogiline üleminek

Ilma tehnoloogiahüppeta ei õnnestu ELil täita oma pikaajalisi eesmärke vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid elektri- ja transporditööstuses. Energiatehnoloogia strateegilise kavaga Deutsch (de) English (en) français (fr) sätestatakse kõigis sektorites keskpika perioodi strateegia.

Selliseid peamiste tehnoloogiate arengu- ja näidisprojekte, nagu teise põlvkonna biokütused ning arukad võrgud, tuleks kiirendada. ELi teadlased ja ettevõtjad peavad energiatehnoloogia areneval rahvusvahelisel turul esirinnas püsimiseks suurendama oma jõupingutusi ning arendama konkreetsetes tehnoloogiavaldkondades koostööd kolmandate riikidega.

Tugev rahvusvaheline partnerlus

Üle 500 miljoni tarbijaga ELi energiaturg on maailma suurim piirkondlik turg ja energia importija. Mitmed ELi ees seisvad probleemid on ühised enamikule riikidele ning nende puhul on vajalik rahvusvaheline koostöö järgmistes valdkondades:

  • kliimamuutused,
  • juurdepääs naftale ja gaasile,
  • tehnoloogia arendamine,
  • energiatõhusus.

Rahvusvaheline energiapoliitika peab keskenduma ühistele eesmärkidele, nagu varustuskindlus, konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus. Suhted energiat tootvate ja transiidiriikidega on olulised; samuti on järjest olulisemad ka suhted suure energiatarbimisega riikide ning eelkõige tärkava majandusega riikide ja arenguriikidega.

Üles

Energeetika

Käsikiri uuendati aprill 2014

See väljaanne on osa sarjast „Euroopa Liit lahtiseletatuna”


Üles



Seonduvad teemad

Aidake meil veebisaiti täiustada

Kas leidsite otsitava teabe?

JahEi

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?