You are here:

Majandus- ja rahaküsimused

ELi liikmesriigid koordineerivad oma majanduspoliitikat, mis võimaldab neil tegutseda üheskoos probleemide puhul, nagu majandus- ja finantskriisid. Selline koordineerimine on veelgi tihedam 19 riigi puhul, kes on võtnud oma rahaühikuna kasutusele euro.

Kõik (s.t nii euroalasse kuuluvad kui ka mittekuuluvad) ELi liikmesriigid on majandus- ja rahaliidu liikmed. See on majanduskoostöö raamistik, mille eesmärk on edendada töökohtade loomist ja jätkusuutlikku majanduskasvu ning koordineerida meie reageerimist ülemaailmsete majandus- ja finantsprobleemide puhul.

Koordineeritud reageerimine 2008. aasta kriisile

Alates finants- ja majanduskriisi algusest 2008. aasta oktoobris on liikmesriikide valitsused, Euroopa Keskpank ning Euroopa Komisjon teinud koostööd, et:

  • taastada finantsstabiilsus ja luua majanduskasvuks ning töökohtade loomiseks sobivad tingimused, koordineerides järelevalvet ja sekkumist ning toetades pankasid;
  • kaitsta hoiuseid, viies pangakontodele antavad riiklikud tagatised vähemalt 100 000 euroni kliendi ja panga kohta;
  • säilitada taskukohane krediidiliin ettevõtjatele ja kodumajapidamistele;
  • kehtestada parem majandus- ja finantsjuhtimise ELi süsteem.

Pangandussüsteemi suuremate häirete ärahoidmiseks andsid mitmete ELi liikmesriikide valitsused oma pankade päästmiseks enneolematus ulatuses kiireloomulist toetust. Ajavahemikul 2008–2011 suunati süsteemi tagatistena või otseinvesteeringutena 1,6 triljonit eurot, mis on 13% ELi aastasest SKPst.

ELi finantsstabiilsuse säilitamiseks ja laenuturgude pingete maandamiseks euroala riikides võttis EL raskustes olevate euroala liikmete jaoks kasutusele turvavõrgu: Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) Valige lingiga seotud tõlked   English (en) . See on maailma suurim mitmepoolne finantseerimisasutus ning see asendab varasemaid ajutisi vahendeid. ESMi laenuandmisvõime on kuni 500 miljardit eurot.

Ajavahemikus 2011–2013 hakkas EL rakendama ka uusi karmimaid eeskirju (sealhulgas rahvusvaheline kokkulepe) valitsemissektori võla ja eelarvepuudujäägi põhjalikumaks jälgimiseks, et vältida valitsuste vahendeid ületavaid kulusid.

Stabiilsuse ja kasvu pakt kui ELi peamine vahend majandusliku stabiilsuse ning finantsdistsipliini kindlustamisel toimib igakülgselt:

  • pööratakse rohkem tähelepanu suure valitsemissektori võla vähendamisele;
  • muudetakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust Valige lingiga seotud tõlked   English (en) nii, et seda oleks võimalik algatada mitte ainult konkreetse aasta eelarvepuudujäägi alusel, vaid ka sügavamate asjaomaste protsesside põhjal;
  • juurutatakse iga-aastane majanduspoliitika koordineerimine komisjoni eestvedamisel. Igal aastal tehakse ELi liikmesriikide majandusreformikavade põhjalik analüüs ning esitatakse vastavad soovitused järgnevaks 12−18 kuuks;
  • jõustatakse rangemini finantseeskirju ning määratakse mõjuvaid trahve neid eeskirju rikkuvatele euroala riikidele;
  • kasutatakse uusi mooduseid sellise ohtliku majandusliku tasakaalustamatuse jälgimiseks, nagu kinnisvara, osakute jms hinnamullid ning konkurentsivõime langus. Probleemidega tegeletakse enne, kui need ohustavad majanduslikku stabiilsust riigis, euroalal või kogu ELis.

Täiendavalt ELi tegevusest 2008. aasta kriisi lahendamisel.

Euro eelised ja kasu

Ühisrahast saavad kasu kõik seda kasutavad peaaegu 340 miljonit ELi kodanikku:

  • inimesed ei pea enam euroalas reisides või kaubeldes raha vahetama, säästes niimoodi aega ja tehingukulusid;
  • piiriüleste maksete tegemine on märgatavalt odavam (või hoopis tasuta);
  • tarbijad ja ettevõtjad saavad lihtsamini hindu võrrelda, mis mõjutab kõrget hinda küsivaid ettevõtjaid neid langetama.

Euroalasse kuulumine tagab stabiilsed hinnad. Euroopa Keskpank määrab põhilised intressimäärad selliselt, et inflatsioon oleks 2% lähedal, kuid alla selle. Keskpank haldab ka osa euroala välisvaluutareserve ning võib sekkuda rahvusvahelisel valuutaturul, et mõjutada euro vahetuskurssi.

Euroala summeeritud suurus ja tugevus loob ka tugevama ning stabiilsema vääringu, mis suudab võrreldes üksikute riikidega paremini kaitsta oma liikmeid väliste vapustuste ja valuutaturgude kõikumiste vastu.

Kuidas ELi liikmesriigid euroalaga liituvad?

Kõik ELi liikmesriigid saavad võtta euro kasutusele siis, kui nende majandus on selleks valmis. Taani ja Ühendkuningriik on euro kasutuselevõtmise ametlikult välistanud.

Euroalaga ühinemiseks peab riigis kasutuseloleva vääringu vahetuskurss olema kahe aasta jooksul stabiilne. On olemas ka muud ranged tingimused seoses järgmisega:

  • intressimäärad;
  • eelarvepuudujääk;
  • valitsemissektori võlg ja
  • inflatsioonimäär.

Odavamad piiriülesed maksed

Lisaks hindade stabiilsuse tagamisele on Euroopa Keskpanga ülesanne hoida euroala raames eurodes tehtavate piiriüleste maksete kulud pankadele ja klientidele võimalikult madalana.

Väga suurte summade puhul kasutavad Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad reaalaja arvelduste ülekandesüsteemi TARGET2. TARGET2-Securities käivitamisega 2015. aasta juunis viiakse Euroopas toimuvad väärtpaberitehingud ühtsele turvalisemale ning tõhusamale platvormile, mida haldab eurosüsteem (euroala riikide keskpangad ja Euroopa Keskpank).

Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon teevad tööd selle nimel, et laiendada tõhusamatest ja odavamatest maksetest saadavat kasu kogu maailmajaos, luues selleks ühtse euromaksete piirkonna (SEPA).

Praktikas tähendab see, et 34 Euroopa riigis Valige lingiga seotud tõlked   English (en) menetletakse kõiki eurodes tehtavaid makseid (pangaülekanded, otsekorraldused, kaardimaksed jne) ühtmoodi, sõltumata sellest, kas makse on riigisisene või piiriülene.