ELi liikmesriigid koordineerivad oma majanduspoliitikat, et tegutseda üheskoos probleemide puhul, nagu praegune majandus- ja finantskriis. 17 liikmesriiki on süvendanud koordineerimist, võttes oma maksevahendina kasutusele euro.
Kõik ELi liikmesriigid kuuluvad majandus- ja rahaliitu (EMU), mis on majanduskoostöö raamistik. Ühised eesmärgid on järgmised:

Välismaal õppivatele lastele rahaülekannete tegemine on tänu ELile odavam.
Alates praeguse finants- ja majanduskriisi algusest oktoobris 2008 on liikmesriikide valitsused, Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon teinud koostööd, et:
Praeguseks on ELi liikmesriikide valitsused päästeoperatsiooniks eraldanud kokku üle 1,6 triljoni euro.
ELi finantsstabiilsuse säilitamiseks ning euroala riigivõlaturgudel pingete lahendamiseks on EL seadnud sisse ka turvavõrgu raskustes olevatele ELi liikmetele – Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) asendab nüüd varasemaid ajutisi vahendeid ning on maailma suurim rahvusvaheline finantseerimisasutus. Koos Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) panusega on finantsstabiilsuse alane suutlikkus kuni 750 miljardit eurot. Euroalas finantsstabiilsuse säilitamine on saanud ELi asjaomase ulatusliku strateegia alaliseks ja lahutamatuks osaks.

Euro kasutamine ühisrahana suures osas Euroopas on muutnud EL jaoks lihtsamaks reageerida koordineeritud moel ülemaailmsele krediidikriisile ning pakkunud suuremat stabiilsust, kui see muidu oleks olnud võimalik. Näiteks sai Euroopa Keskpank vähendada intresse kogu euroala piires (selle asemel, et iga riik oleks kehtestanud oma vahetuskursi), seega on pankadel kogu ELis nüüd samad tingimused vastastikuseks laenu andmiseks ja võtmiseks.
Eurot kasutab iga päev üle 60% ELi kodanikest. Ühisraha on kasulik kõigile:
Euroala tagab hindade stabiilsuse. Euroopa Keskpank määrab kindlaks peamised intressimäärad sellisel tasemel, mis hoiaks euroala inflatsiooni keskpikas perspektiivis alla 2%. Euroopa Keskpank haldab ka ELi välisvaluutareserve ning võib sekkuda rahvusvahelisel valuutaturul, et mõjutada euro vahetuskurssi.
ELi liikmesriigid, kes ei kuulu euroalasse, peaksid sellega ühinema, kui nende majandus on selleks valmis. Ajavahemikus 2004–2007 ELiga ühinenud riigid lähevad üksteise järel üle eurole. Taani ja Ühendkuningriik ei ühine euroalaga vastavalt konkreetsele poliitilisele kokkuleppele.
Euroalaga ühinemiseks peab riigi vana valuuta vahetuskurss olema kahe aasta jooksul stabiilne. Tuleb täita ka muud tingimused, mis on seotud intressimäärade, eelarvepuudujäägi, inflatsioonimäära ning riigivõlaga.
Lisaks hindade stabiilsuse tagamisele on Euroopa Keskpanga ülesanne hoida piiriüleste maksete kulud pankadele ja klientidele võimalikult madalad.
Suurte summade puhul kasutavad Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad reaalaja arvelduste ülekandesüsteemi TARGET2. Tulevikus kasutatakse seda ka väärtpaberitehingute korral.
Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon teevad koostööd ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) arendamisel, et laiendada tõhusamate ja odavate maksete ala. Lõpuks käsitletakse kõiki euromakseid ühtemoodi, olenemata sellest, kas need tehakse pangaülekande, otsekorralduse või kaardimaksena. Siis ei oma enam tähtsust see, kas makse on riigisisene või piiriülene. EL tegeleb praegu otsekorralduste eeliste laiendamisega.
Stabiilsuse, majanduskasvu ja heaolu edendamine kogu Euroopas ![]()
Sirvitav elektrooniline versioon
Välja antud aprillis 2013
See väljaanne on osa sarjast „Euroopa Liit lahtiseletatuna”