Majandus- ja rahaküsimused

Kõik ELi liikmesriigid kuuluvad majandus- ja rahaliitu (EMU), mis on majanduskoostöö raamistik. Ühised eesmärgid on järgmised:

• edendada majanduskasvu, töökohtade loomist ja kõigile paremat sotsiaalkaitset
• reageerida ülemaailmsetele majandus- ja finantsprobleemidele koordineeritult
• muuta EL vastupidavamaks välistele šokkidele.

Koordineeritud reageerimine kriisile

Alates praeguse finants- ja majanduskriisi algusest oktoobris 2008 on liikmesriikide valitsused, Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon teinud koostööd, et:

• taastada stabiilsus ja luua õiged tingimused majanduskasvuks ja töökohtade tekkeks, koordineerides sekkumist ja toetades pankasid
• kaitsta hoiuseid, suurendades pangakontodele antavaid riiklikke tagatisi vähemalt 100 000 euroni kliendi ja panga kohta
• säilitada taskukohane krediidiliin ettevõtjatele ja kodumajapidamistele ning
• kehtestada parem finantsjuhtimise süsteem.

Praeguseks on ELi liikmesriikide valitsused päästeoperatsiooniks eraldanud kokku üle 1,6 triljoni euro.

ELi finantsstabiilsuse säilitamiseks ning euroala riigivõlaturgudel pingete lahendamiseks on EL seadnud sisse ka turvavõrgu raskustes olevatele ELi liikmetele – Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) asendab nüüd varasemaid ajutisi vahendeid ning on maailma suurim rahvusvaheline finantseerimisasutus. Koos Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) panusega on finantsstabiilsuse alane suutlikkus kuni 750 miljardit eurot. Euroalas finantsstabiilsuse säilitamine on saanud ELi asjaomase ulatusliku strateegia alaliseks ja lahutamatuks osaks.

Euro eelised

Euro kasutamine ühisrahana suures osas Euroopas on muutnud EL jaoks lihtsamaks reageerida koordineeritud moel ülemaailmsele krediidikriisile ning pakkunud suuremat stabiilsust, kui see muidu oleks olnud võimalik. Näiteks sai Euroopa Keskpank vähendada intresse kogu euroala piires (selle asemel, et iga riik oleks kehtestanud oma vahetuskursi), seega on pankadel kogu ELis nüüd samad tingimused vastastikuseks laenu andmiseks ja võtmiseks.

Eurot kasutab iga päev üle 60% ELi kodanikest. Ühisraha on kasulik kõigile:

• inimesed ei pea enam euroalas reisides või kaubeldes raha vahetama, säästes niimoodi aega ja tehingukulusid
• piiriüleste maksete tegemine maksab palju vähem (või on hoopis tasuta)
• tarbijad ja ettevõtjad saavad lihtsamini hindu võrrelda, mis mõjutab kõrget hinda küsivaid ettevõtjaid oma hindu langetama.

Euroala tagab hindade stabiilsuse. Euroopa Keskpank määrab kindlaks peamised intressimäärad sellisel tasemel, mis hoiaks euroala inflatsiooni keskpikas perspektiivis alla 2%. Euroopa Keskpank haldab ka ELi välisvaluutareserve ning võib sekkuda rahvusvahelisel valuutaturul, et mõjutada euro vahetuskurssi.

Euro kõigile eurooplastele

ELi liikmesriigid, kes ei kuulu euroalasse, peaksid sellega ühinema, kui nende majandus on selleks valmis. Ajavahemikus 2004–2007 ELiga ühinenud riigid lähevad üksteise järel üle eurole. Taani ja Ühendkuningriik ei ühine euroalaga vastavalt konkreetsele poliitilisele kokkuleppele.

Euroalaga ühinemiseks peab riigi vana valuuta vahetuskurss olema kahe aasta jooksul stabiilne. Tuleb täita ka muud tingimused, mis on seotud intressimäärade, eelarvepuudujäägi, inflatsioonimäära ning riigivõlaga.

Odavamad piiriülesed maksed

Lisaks hindade stabiilsuse tagamisele on Euroopa Keskpanga ülesanne hoida piiriüleste maksete kulud pankadele ja klientidele võimalikult madalad.

Suurte summade puhul kasutavad Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad reaalaja arvelduste ülekandesüsteemi TARGET2. Tulevikus kasutatakse seda ka väärtpaberitehingute korral.

Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon teevad koostööd ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) arendamisel, et laiendada tõhusamate ja odavate maksete ala. Lõpuks käsitletakse kõiki euromakseid ühtemoodi, olenemata sellest, kas need tehakse pangaülekande, otsekorralduse või kaardimaksena. Siis ei oma enam tähtsust see, kas makse on riigisisene või piiriülene. EL tegeleb praegu otsekorralduste eeliste laiendamisega.

Üles

ELi institutsioonid ja asutused

• Euroopa Komisjon
  • Majandus- ja rahaküsimused
  • Eelarvereform
  • Teave euro kohta
• Euroopa Parlament
  • Majandus- ja rahanduskomisjon
• Euroopa Liidu Nõukogu
  • Majandus ja rahandusküsimused
• Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
  • Majandus- ja rahaliit ning majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus
• Regioonide Komitee
  • Majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjon
• Euroopa Keskpank
  • Euroopa Keskpank

Rahastamisvõimalused

• Toetused
• Pakkumiskutsed (avalikud hanked)

Väljaanded, uudiskirjad ja statistika

• Väljaanded
• Uudiskirjad
• Statistika

Õigusaktid

• Majandus- ja rahaküsimusi käsitlevate ELi õigusaktide kokkuvõtted
• Majandus- ja rahaküsimusi käsitlevad kehtivad õigusaktid (terviktekstid)
• Euroopa Liidu toimimise leping - artiklid 119–144 (majandus- ja rahapoliitika)