Majandus- ja rahaküsimused


ELi liikmesriigid koordineerivad oma majanduspoliitikat, et tegutseda üheskoos probleemide puhul, nagu praegune majandus- ja finantskriis. 18 liikmesriigi koordineerimine on süvitiminev, olles valinud maksevahendiks euro.

Kõik ELi liikmesriigid kuuluvad majandus- ja rahaliitu (EMU), mis on majanduskoostöö raamistik. Selle ühised eesmärgid on:

  • edendada jätkusuutlikku majanduskasvu, töökohtade loomist ja paremat sotsiaalkaitset kõigile;
  • reageerida ülemaailmsetele majandus- ja finantsprobleemidele koordineeritult;
  • muuta ELi liikmesriigid väliste vapustuste suhtes vastupidavamaks.

Välismaal õppivatele lastele rahaülekannete tegemine on tänu ELile odavam.

Koordineeritud reageerimine kriisile

Alates finants- ja majanduskriisi algusest oktoobris 2008 on liikmesriikide valitsused, Euroopa Keskpank ning Euroopa Komisjon teinud koostööd, et:

  • taastada stabiilsus ja luua majanduskasvuks ning töökohtade loomiseks sobivad tingimused, koordineerides järelevalvet ja sekkumist ning toetades pankasid;
  • kaitsta hoiuseid, viies pangakontodele antavad riiklikud tagatised vähemalt 100 000 euroni kliendi ja panga kohta;
  • säilitada taskukohane krediidiliin ettevõtjatele ja kodumajapidamistele; 
  • kehtestada parem ELi majandus- ja finantsjuhtimise süsteem.

Pangandussüsteemi täieliku kokkukukkumise ärahoidmiseks andsid ELi liikmesriikide valitsused oma pankade päästmiseks enneolematus ulatuses kiireloomulist toetust. Ajavahemikul 2008–2011 süstiti süsteemi tagatistena või otse kapitalina 1,6 triljonit eurot, mis on 13% ELi aastasest SKPst. 

ELi finantsstabiilsuse säilitamiseks ja laenuturgude pingete maandamiseks euroala riikides võttis EL kasutusele turvavõrgu raskustes olevate euroala liikmete jaoks – Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM). See asendab varasemaid ajutisi vahendeid ning on maailma suurim rahvusvaheline finantseerimisasutus. Oma tegeliku laenuandmisvõimega kuni 500 miljardit eurot on see mehhanism muutunud ELi laiaulatusliku strateegia raames euroalal finantsstabiilsuse tagamise tugivahendiks.

Täiendava teabe saamiseks ELi reageerimisest kriisile ning paremast ELi poolsest euro ning majandus- ja rahaliidu haldamisest lugege dokumenti Finants- ja majanduskriis.

Euro eelised ja kasu

Euro kui ühisraha kasutamine suures osas Euroopas on muutnud kooskõlastatud reageerimise ülemaailmsele krediidikriisile ELi jaoks lihtsamaks. Samuti on see taganud suurema stabiilsuse, kui see muidu oleks võimalik olnud. Näiteks sai Euroopa Keskpank vähendada intresse kogu euroala piires (selle asemel, et iga riik oleks kehtestanud oma vahetuskursi), seega on pankadel kogu ELis nüüd samad tingimused vastastikuseks laenu andmiseks ja võtmiseks.

Ühisrahast saavad kasu kõik seda kasutavad rohkem kui 333 miljonit ELi kodanikku:

  • inimesed ei pea enam euroalas reisides või kaubeldes raha vahetama, säästes niimoodi aega ja tehingukulusid;
  • piiriüleste maksete tegemine on märgatavalt odavam (või hoopis tasuta);
  • tarbijad ja ettevõtjad saavad lihtsamini hindu võrrelda, mis mõjutab kõrget hinda küsivaid ettevõtjaid neid langetama.

Euroala tagab hindade stabiilsuse. Euroopa Keskpank määrab kindlaks põhilised intressimäärad sellisel tasemel, mis hoiab euroala inflatsiooni keskpikas perspektiivis alla 2%. Euroopa Keskpank haldab ka ELi välisvaluutareserve ning võib sekkuda rahvusvahelisel valuutaturul, et mõjutada euro vahetuskurssi.

Kuidas euroalaga liitutakse?

Euroalasse mittekuuluvaid ELi liikmesriike on oodatud sellega ühinema, kui nende majandus on selleks valmis. 2004., 2007. ning 2013. aastal ELiga ühinenud riigid lähevad üksteise järel üle eurole. Taani ja Ühendkuningriik ei ühine euroalaga vastavalt konkreetsele poliitilisele kokkuleppele.

Euroalaga ühinemiseks peab riigi rahaühiku vahetuskurss kahe aasta jooksul stabiilne olema. On olemas ka muud ranged tingimused seoses

  • intressimäärade,
  • eelarvepuudujäägi,
  • valitsemissektori võla ja
  • inflatsioonimääraga. 

Odavamad piiriülesed maksed

Lisaks hindade stabiilsuse tagamisele on Euroopa Keskpanga ülesanne hoida piiriüleste maksete kulud pankadele ja klientidele võimalikult madalana.

Suurte summade puhul kasutavad Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad reaalaja arvelduste ülekandesüsteemi TARGET2. TARGET2-Securities käivitamisega juunis 2015 viiakse ka piiriülesed väärtpaberitehingud Euroopas ühtsele platvormile, mida haldab eurosüsteem. Väärtpaberiarveldus muutub seega ohutumaks ja tõhusamaks.

Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon teevad koostööd ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) arendamisel, et laiendada tõhusamate ning odavamate maksete ala. Lõpuks käsitletakse kõiki euromakseid ühtemoodi, olenemata sellest, kas need tehakse pangaülekande, otsekorralduse või kaardimaksena. Siis ei oma enam tähtsust see, kas makse on riigisisene või piiriülene. EL tegeleb praegu kreeditkorralduste ja otsekorraldustega seotud eeliste laiendamisega.

Üles

Majandusja rahaliit ning euro

Käsikiri uuendati juunis 2014

See väljaanne on osa sarjast „Euroopa Liit lahtiseletatuna”


Üles



Püsige liinil

Twitter

  • Euroopa Komisjon - Majandus- ja rahaküsimusedEnglish (en)

Üles

Seonduvad teemad

Aidake meil veebisaiti täiustada

Kas leidsite otsitava teabe?

JahEi

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?