Hariduse ja koolituse pakutavad võimalused
Ajavahemikuks 2007–2013 eraldas EL elukestva õppe programmidele ligikaudu 7 miljardit eurot. Olulisemad programmid on järgmised:
-
Leonardo da Vinci see on kutseõpe, eelkõige noorte töötajate ja koolitajate praktikal viibimine välismaa ettevõtetes ning koostööprojektid, mis loovad sidemeid kutseõppeasutuste ja ettevõtete vahel.
-
Erasmus on üliõpilaste liikuvuse ja ülikoolide koostöö programm. Alates programmi Erasmus rakendamise algusest 1987. aastal on selles osalenud 1,5 miljonit üliõpilast. Hiljem käivitatud programmiga Erasmus Mundus pakutakse üliõpilastele ja õppejõududele magistrikursusi, mida korraldavad vähemalt kolmest Euroopa ülikoolist koosnevad konsortsiumid.
-
Grundtvigi abil rahastatakse täiskasvanute haridust, eelkõige riikidevahelist partnerlust, võrgustikke ja liikuvust.
-
Comeniuse abil rahastatakse koolide ja õpetajate koostööd.
Rahalised vahendid on ette nähtud ka selleks, et edendada poliitilist koostööd, keeleõpet, e-õpet ning parimate tavade levitamist ja vahetamist.
Kutsekvalifikatsioonide tunnustamine kõikjal ELis on esmatähtis.
Väljastpoolt ELi saabuvad osalejad on teretulnud
Enamikus nimetatud programmidest saavad osaleda muudest riikidest (eriti ELi naaberriikidest või ELiga ühineda kavatsevatest riikidest) pärit õpilased, õpetajad ja haridusasutused. Programmide ja koostöölepingute kaudu edendab EL haridusalast koostööd ja vahetusi ning viib läbi Euroopa integratsiooni käsitlevaid kursusi koos ligikaudu 80 riigiga üle maailma – Mongooliast Mehhikoni ja Alžeeriast Austraaliani.
Piiride kõrvaldamine
EL on välja töötanud Europassi dokumendid, millesse kvalifikatsioon on kantud ühtses vormis. See võimaldab nii töövõtjatel kui ka tööandjatel saada paremini aru teistes riikides omandatud kvalifikatsioonist ning seega on välismaal töötamine hõlpsam. Europassi dokumentideks on:
- Europassi CV;
- Europassi keeleportfell;
- Europassi liikuvuse dokument (millesse märgitakse õppimise eesmärgil välismaal veedetud aeg).
ELi välismaal õppimise programm on oma nime saanud Erasmuse, 16. sajandi teadlase järgi.
Üldiselt tunnustatud kvalifikatsioonide kehtestamine
EL hõlbustab kvalifikatsioonide tunnustamist mitte ainult Europass dokumentide, vaid ka riikide haridussüsteemide võrreldavamaks muutmise kaudu. Seda ei tehta mitte haridussüsteemide ühtlustamise, vaid pigem elukestvat õpet käsitleva ühise Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kaudu. 2012. aastaks sisaldavad kõik ELis väljastatavad kvalifikatsioonidokumendid selget viidet ühele Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kaheksast tasemest.
Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on loodud nn Kopenhaageni protsessi raames. Sellel foorumil arutab 32 riiki (s.h ELi liikmesriigid) kutseõppe- ja -koolitusküsimusi. Nad töötavad välja ka süsteemi kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide ülekandmiseks.
Kõrgharidusvaldkonnas teeb EL Bologna protsessi raames koostööd 19 muu riigiga, et luua aastaks 2010 Euroopa kõrghariduspiirkond. Sellega püütakse soodustada õpiaja, võrreldavate kvalifikatsioonide ja ühtlustatud kvaliteedistandardite vastastikust tunnustamist.
Kujutle. Loo. Uuenda
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut on kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni lipulaevaks. Ajavahemikul 2008–2013 on instituudi eelarve 309 miljonit eurot.
Instituut hakkab tegelema teadusuuringute tulemuste kommertsrakendustega, luues selleks teadmis- ja innovatsiooniühendusi. Tegemist on uue partnerlusviisiga, mis hõlmab ülikoole, teadusasutusi, ettevõtteid, fonde ja muid üksusi. Esimesed projektid hõlmavad kliimamuutuste vastast võitlust ning taastuvaid energiaallikaid ning uue põlvkonna info- ja sidetehnoloogiaid.
2009. aasta on kuulutatud Euroopa loovuse ja innovatsiooni aastaks, et tõsta teadlikkust loovuse tähtsusest.
Paremate võimaluste loomine noortele
Noortepoliitika ei piirdu haridusega. Euroopa noortepaktiga kehtestatakse ühised põhimõtted noortele töökohtade loomiseks. Selles tunnustatakse noorte õigust võrdsetele võimalustele osalemiseks ühiskonna kõigis tahkudes: kvaliteetne haridus ja koolitus, tööotsimisvõimalused, oskustele vastavad töökohad, sotsiaalkindlustusõigused ja eluasemega seotud hüved.
Programmiga „Euroopa noored” edendatakse noorte aktiivset osalemist ühiskonnas ning selle raames toetatakse projekte, mis annavad noortele parema tunnetuse ja teadmised ELi kodakondsusest. Näiteks võimaldab EL Euroopa vabatahtliku teenistuse kaudu noortel töötada vabatahtlikuna teistes riikides. EL investeerib ajavahemikul 2007–2013 asjaomastesse meetmetesse 900 miljonit eurot.
