Haridus, koolitus ja noored

Haridusalased vahetusprogrammid õpilastele, üliõpilastele ja õpetajatele

Ajavahemikuks 2007–2013 eraldas EL elukestvaks õppeks ja rahvusvahelisteks vahetusteks peaaegu 13 miljardit eurot. Peamised programmid on järgmised:

• Leonardo da Vinci: kutseõpe, eelkõige praktikakohad noortele kutseõpilastele ja praktikantidele välismaa ettevõtetes ning koostööprojektid, mis loovad sidemeid kutseõppeasutuste ja ettevõtete vahel.
• Välismaal õppimise programm Erasmus: alates 1987. aastast on Erasmuse abil välisülikoolis õppinud või töötanud 2,5 miljonit üliõpilast ja õppejõudu. Erasmus Mundus on mõeldud üliõpilastele ja õppejõududele kõikjalt maailmast, kes soovivad omandada magistri- või doktorikraadi mõnes Euroopa ülikoolis.
• Grundtvig: täiskasvanuhariduse programmid, eelkõige riikidevahelised partnerlused ja võrgustikud.
• Comenius: koolide ja õpetajate koostöö, õpilasvahetused keskkooli tasemel ning koolide partnerlused Internetis (eTwinning).
• Marie Curie nimelised meetmed: rahvusvahelised ja kutsealase koolituse võimalused teadlastele, alates kraadiõppest.

Mitmes nimetatud programmis võivad osaleda ka ELi mittekuuluvate riikide – eelkõige sellega piirnevate või sellega ühineda kavatsevate riikide – üliõpilased, õpetajad ja haridusasutused. Samuti edendab EL vahetusi ning korraldab Euroopa integratsiooni käsitlevaid kursusi ligikaudu 80 riigiga üle maailma.

Europass – tee oma kvalifikatsioonid ja oskused paremini arusaadavaks

Europassi dokumendid aitavad inimestel tutvustada oma oskusi ja kvalifikatsioone standardvormingus, mis teeb teistes riikides omandatud kvalifikatsioonide mõistmise tööandjate jaoks lihtsamaks ning välismaal töökoha taotlemise tööotsijate jaoks hõlpsamaks. Europass hõlmab järgmisi dokumente:

• Europassi CV;
• Europassi keelepass;
• Europassi õpirände tunnistus (millesse märgitakse õppimise eesmärgil välismaal veedetud aeg);
• Europassi kutsetunnistuse lisa (kirjeldatakse kutsetunnistusega seotud pädevusi);
• Europassi diplomilisa (kirjeldatakse kõrgkoolilõpetajate õpinguid);
• Euroopa oskuste pass (antakse põhjalik ülevaade teie oskustest ja kvalifikatsioonidest).

Kvalifikatsioonid – võrreldavuse tagamine ja tunnustamise hõlbustamine

Lisaks Europassi dokumentidele muudab riiklikud kvalifikatsioonisüsteemid võrreldavamaks ühtne Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF) . Iga ELis välja antud uus kvalifikatsioonidokument peab sisaldama selget viidet ühele Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kaheksast tasemest.

Kutseharidus ja -koolitus

33 Euroopa riiki (sh kõik ELi liikmesriigid) arutavad kutsehariduse ja -koolitusega seotud küsimusi – sh Euroopa ainepunktide süsteem ning kvaliteedi tagamise võrgustik – nn Kopenhaageni protsessi kaudu.

Kõrgharidus

EL teeb koostööd 20 muu riigiga, et luua Euroopa kõrgharidusruum . See toimub nn Bologna protsessi raames, mis edendab õpiaja vastastikust tunnustamist, kvalifikatsioonide võrreldavust ja kvaliteedistandardite ühtlustamist.

Teadmis- ja innovaatikakogukonnad

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) aitab muuta teadusuuringute tulemusi kommertsrakendusteks, ühendades omavahel ülikoole, uurimisorganisatsioone, ettevõtteid ja sihtasutusi. Selle prioriteedid on muu hulgas kliimamuutuse vastane võitlus, taastuvad energiaallikad ning uue põlvkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad. Ajavahemikus 2008–2013 rahastab EL instituuti 309 miljoni euroga.

Võimaluste loomine noortele

Algatuse „Noorte liikuvus” eesmärk on parandada noorte haridust ning tööalast konkurentsivõimet,

• viies hariduse ja koolituse vastavusse noorte vajadustega;
• julgustades rohkem noori kasutama ära ELi toetusi välismaal õppimiseks või koolituse läbimiseks;
• kutsudes ELi liikmesriike üles lihtsustama koolipingist tööle asumist.

ELi noorsoostrateegia (2009) eesmärk on tagada noortele võrdsed võimalused hariduses ja tööturul ning julgustada neid olema aktiivsed kodanikud ning osalema ühiskonnas.

Programmiga „Euroopa noored” edendatakse aktiivset osalemist ühiskonnas ning selle raames toetatakse projekte, mis annavad noortele parema tunnetuse ja teadmised ELi kodakondsusest, tehes näiteks vabatahtlikku tööd Euroopa vabatahtliku teenistuse kaudu. EL investeerib ajavahemikul 2007–2013 asjaomastesse meetmetesse peaaegu 900 miljonit eurot.

Üles

ELi institutsioonid ja asutused

• Euroopa Komisjon
  • Haridus ja koolitus
  • Noored
  • Marie Curie nimelised meetmed
• Euroopa Parlament
  • Kultuuri- ja hariduskomisjon
• Euroopa Liidu Nõukogu
  • Haridus, noorsootöö ja kultuur
• Regioonide Komitee
  • Haridus-, noorsoo-, kultuuri- ja teaduskomisjon (EDUC)
• Euroopa Investeerimispank
  • Euroopa Investeerimispank − ülikoolide teadustöö
• ELi ametid
  • Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)
  • Euroopa Koolitusfond
  • EURYDICE – Euroopa haridusalane teabevõrk
  • Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (EACEA)
  • Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT)

Rahastamisvõimalused

• Toetused
• Pakkumiskutsed (avalikud hanked)

Väljaanded, uudiskirjad ja statistika

• Väljaanded
• Uudiskirjad
• Statistika

Õigusloome

• Haridust, koolitust ja noori käsitlevate ELi õigusaktide kokkuvõtted
• Haridust, koolitust ja noori käsitlevad kehtivad õigusaktid (terviktekstid)
• Euroopa Liidu toimimise leping – artiklid 165–166 (haridus, kutseõpe, noorsugu ja sport)