Üle poole kogu vaestele riikidele antavast abist langeb ELi ja tema liikmesriikide arvele – seega on EL suurim abiandja maailmas.
Arengupoliitika ei hõlma aga ainult puhta veega varustamist ja korralike teede ehitamist, kuigi ka need on olulised. Euroopa Liit kasutab arengu suunamise hoovana ka kaubavahetust, avades oma turu vaestest riikidest pärit kaupadele ning kutsudes selliseid riike üles omavahel rohkem kaubavahetusega tegelema.
2011. aastal andis EL arenguabi kokku 53 miljardit eurot. See hõlmab vahendeid nii ELi fondidest kui ka ELi liikmesriikide eelarvetest.
Kõigi ELi liikmesriikide kohta kokku on see 0,42% kogurahvatulust ehk EL on maailma suurim abiandja. Kuid Euroopa Ülemkogu seatud eesmärgi – 2015. aastaks 0,7% kogurahvatulust – saavutamiseks on vaja veelgi suuremaid ühiseid jõupingutusi.
ELi arengupoliitika esmane eesmärk on kõrvaldada vaesus jätkusuutlikul moel. 2000. aastal maailma riigijuhtide poolt vastu võetud ÜRO kaheksa aastatuhande arengueesmärki, mille saavutamise tähtaeg on 2015. aastal, on selle poliitika põhielemendid. Aastatuhande arengueesmärgid hõlmavad nii äärmise vaesuse vähendamist poole võrra ning HIVi/AIDSi leviku peatamist, kui ka üldise alghariduse pakkumist.
Absoluutses vaesuses elavate inimeste hulk on alates 1990. aastast vähenenud 600 miljoni võrra, kuid edusammud teiste aastatuhande arengueesmärkide suunas on olnud tagasihoidlikumad. 2015. aastaks on kõige keerukam saavutada eesmärki vähendada sünnitusel surevate emade ja laste arvu ning tagada puhta joogivee kättesaadavus. Selleks et veelgi rohkem aidata, eraldas EL 2011. aastal täiendavalt 1 miljard eurot nende aastatuhande arengueesmärkide jaoks, mille puhul 79 Aafrika, Kariibi mere ning Vaikse ookeani piirkonna riigis olid edusammud kõige aeglasemad.
ELi arenguvolinik Andris Piebalgs kuulub ÜRO kõrgetasemelisse töörühma, mis tegeleb 2015. aasta järgset perioodi käsitleva arengualase tegevuskava väljatöötamisega. Töörühma juhib ÜRO peasekretär Ban Ki-moon.
„Muutuste kava
” on ELi arengupoliitika uus tegevuskava, mille ELi liikmesriikide ministrid 2012. aastal heaks kiitsid. Selles sätestatakse arengupoliitikat käsitlev uus lähenemisviis, mille puhul võetakse arvesse muutuvat maailma, uute abiandjate esilekerkimist ning arenguriikide uusi probleeme.
Uue poliitika raames püütakse anda strateegilisemat, sihipärasemat ja rohkem tulemustele suunatud abi ning sellel on kaks põhisuunda:

Toiduga kindlustamise ELi programmi raames aidatakse Sudaanis asuva Aweili linna elanikel riisi kasvatada.
Muutuste kava hõlmab kolmes valdkonnas antavat arenguabi:
Lisaks on kava eesmärk suurendada abi tõhusust ning kasutada rahastamise pakkumiseks uusi innovatiivseid viise (nt laenu/toetuse kombinatsioon) ning tagada, et kõigis ELi poliitikavaldkondades (kliimamuutused, põllumajandus või kaubandus) järgitaks arengueesmärkide saavutamist.
Aastate jooksul on EL toetanud paljusid riike nende jõupingutustes, mille eesmärk on vaesuse kõrvaldamine ning oma kodanikele parema tuleviku loomine. Sageli tähendab see pikaajalist tööd. Viimase aja saavutuste hulka kuuluvad:
ELi arengupoliitika eesmärk on anda arenguriikide ebasoodsas olukorras olevatele inimestele võimalus mõjutada ise oma arengut. See tähendab: