Tolliliit on üks ELi varasemaid saavutusi. Sellega kaotati tollimaksud ELi sisepiiridel ja kehtestati ühtne impordi maksustamise süsteem.
Tolliametnikud tegutsevad nüüd peamiselt ELi välispiiridel. Nad ei tegele mitte ainult kaubanduse käigushoidmisega, vaid täidavad ka erinevaid ülesandeid, et eurooplasi kaitsta.
Tolliliit on ühtne kaubanduspiirkond, mille raames kõik kaubad liiguvad vabalt – vaatamata sellele, kas need on toodetud ELis või imporditud väljastpoolt. Soome mobiiltelefoni võib lähetada Ungarisse ilma igasuguseid tollimakse tasumata ja tollikontrolli läbimata.
Kolmandatest riikidest ELi imporditavate kaupade (nt Lõuna-Koreast imporditud televiisori) puhul makstakse tollimaks, kui see esimest korda ELi tuuakse, kuid hiljem pole vaja enam midagi maksta või kontrollida.

Näide võltsitud toodetest.
Vaatamata sellele on tollitegevus ELis väga oluline, võttes eelkõige arvesse ELi saabuvate kaupade suurt mahtu. ELi tolliteenistusi läbib peaaegu 20% ülemaailmsest koguimpordist – üle 2 miljardi tonni kaupu aastas. Sel eesmärgil käsitlevad nad üle 200 miljoni deklaratsiooni aastas.
See nimekiri on pikk. Toll võtab järgmiseid meetmeid:

Veel üheks tolli peamiseks ülesandeks ELis on pettusevastane võitlus, eelkõige kolme järgmise pettuseliigi vastu.
Kaubandustegevuse hõlbustamiseks nii sise- kui välispiiridel ajakohastab ja automatiseerib EL pidevalt menetlusi.
Paari aasta pärast ei pea ettevõtjad enam täitma paberkandjal tollivorme ning kõigi ELi liikmesriikide tollivõrgud ühendatakse omavahel elektrooniliselt, võimaldades ettevõtetele ühtse ja ühekordse tollimenetluse kogu ELis.
ELi tolliametnikel on oluline osa statistika kogumisel. Nii saadud andmed aitavad otsustada, kas kehtestada piiranguid kaupadele, mis konkureerivad ELi toodetega ebaausalt. Tolliametnikud koguvat teavet kaubavoogude kohta, mis aitab Euroopa poliitikakujundajatel kindlaks määrata majandussuundumused.