Euroopa on uhke oma kultuurilise mitmekesisuse üle. Keel, kirjandus, teater, kujutav kunst, arhitektuur, käsitöö, kino ja ringhääling võivad küll olla omased kindlale riigile või piirkonnale, kuid nad esindavad siiski Euroopa ühist kultuuripärandit. Euroopa Liidu eesmärk on säilitada ja toetada mitmekesisust ning teha see teistele kättesaadavaks.
Need eesmärgid sõnastati 1992. aasta Maastrichti lepingus, millega esimest korda ametlikult tunnustati Euroopa integratsiooni kultuurimõõdet. Ent kultuuriga seotud algatused sündisid juba varem. Näiteks sai 1985. aastal alguse Euroopa iga-aastase kultuuripealinna valimise edukas programm.
Noor interpreet rahvusvahelisel muusikafestivalil Varnas (Bulgaaria).
ELi kultuuritööstus – kino ja audiovisuaalsektor, kirjastustegevus, muusika ja käsitöö – on ka oluliseks sissetuleku ja töökohtade allikaks, andes tööd rohkem kui seitsmele miljonile inimesele. EL viib läbi programme kultuuritööstuse teatavate harude toetamiseks, õhutades neid kasutama võimalusi, mida pakuvad ühtne turg ja digitaaltehnoloogia. Samuti püüab liit luua nende tööstusharude jaoks dünaamilist keskkonda, vähendades bürokraatlikku asjaajamist, võimaldades lihtsamat juurdepääsu rahastamisele, pakkudes abi teadusprojektide teostamisel ja julgustades tihedamale koostööle partneritega nii liidus kui mujal.
Euroopa Liit lisab kultuurimõõtme ka paljudele oma muudele poliitikavaldkondadele, näiteks haridusele (sealhulgas keeleõppele), teadusuuringutele, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toetamisele ning sotsiaalsele ja regionaalarengule.
Näiteks osana oma regionaalpoliitikast aitab EL rahastada muusikakoole, kontserdisaale ja salvestusstuudioid. Samuti rahastas EL ajalooliste teatrite restaureerimist, sealhulgas Teatro del Liceu Barcelonas ja Fenice Veneetsias, mis hävisid tules vastavalt 1994. ja 1996. aastal.
Regionaalarengu Fondi suunistes palub Euroopa Komisjon liikmesriikide valitsustel edendada kultuuri arengut vaesemates piirkondades, et aidata neil tugevdada oma identiteeti, tõmmata ligi turiste ja luua töökohti sellistes valdkondades nagu sidusteenused ja meedia.
EL aitab taastada Euroopa kultuuripärandit.
ELi üks esinduslikumaid algatusi on kultuuriprogramm, mis praegusel kujul toimib ajavahemikul 2007–2013 kogueelarvega umbes 400 miljonit eurot. Programm hõlmab kõiki audiovisuaalsektorist väljapoole jäävaid kultuuralaseid ettevõtmisi.
Kultuuriprogrammi konkreetsed eesmärgid on edendada:
Kultuuripealinnade programmi eesmärgiks on rõhutada Euroopa kultuuri suurt mitmekesisust, unustamata samas ühist allikat, millest suurem osa sellest kultuurist on alguse saanud.
Igal aastal valitakse Euroopa kultuuripealinnaks üks või kaks linna, mis saavad sellega õiguse kultuuriprogrammi raames antavale rahalisele toetusele. Nendest vahenditest rahastatakse näitusi ning linna ja piirkonna kultuuripärandit tutvustavaid sündmusi, lisaks veel mitmeid erinevaid esinemisi, kontserte ja muid üritusi, kus osalevad muusikud ja kunstnikud üle terve ELi. Kogemused näitavad, et see programm avaldab pikaajalist mõju kultuuri ja turismi arengule väljavalitud linnades.
Esialgse kavatsuse kohaselt pidi programm 2004. aastal lõppema, ent kuna programm oli niivõrd edukas, pikendati seda veel 15 aasta võrra. 2008. aastal on kultuuripealinnadeks Liverpool Inglismaal ja Stavanger Norras.
2008. aasta on kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta, et edendada kultuuridevahelist suhtlust hariduses, töökohtadel, vaba aja veetmise ja spordiga seotud tegevustes.
Keeleline mitmekesisus on Euroopa Liidu kultuuri ja demokraatia nurgakivi. Keel mitte üksnes ei ava uksi teistesse kultuuridesse, vaid võimaldab meile ka praktikas rikkamaid kultuurikontakte, reisides või töötades teistes Euroopa liidu liikmesriikides. Pikaajaline eesmärk on õhutada Euroopa inimesi õppima lisaks oma emakeelele selgeks veel kaks keelt.
Keelelise mitmekesisuse toetamine on üks ELi tegevuspõhimõtteid. Uute liikmete ühinemisega 2004. ja 2007. aastal tõusis Euroopa Liidu ametlike keelte arv 11-lt 23-ni. EL eeldab, et tema õigusaktid oleksid kättesaadavad kõikides neis keeltes ja seega mõistetavad igale kodanikule. Samuti on tagatud iga ELi kodaniku õigus kirjutada ELi mis tahes institutsioonile või organile ja saada vastus oma emakeeles. Ka on Euroopa Parlamendi liikmetel parlamendis oma valijaid esindades õigus võtta sõna emakeeles.
