Konkurents

Konkurentsi käsitlevate ELi eeskirjade eesmärk on ettevõtjatele õiglaste ja võrdsete tingimuste tagamine, jättes samas ruumi ka innovatsioonile, ühtlustatud nõuetele ja väikeettevõtjate arengule.

Lugege terviktekstiLugege tervikteksti

Konkurents peab olema aus

Mööbli mahalaadimine veoautolt © Imageselect

Mõned rahvusvahelised kolimisfirmad on saanud trahvi hinnakokkulepete eest.

ELi eeskirjade kohaselt ei või ettevõtted

omavahel hindades kokku leppida ega turge jagada;
kuritarvitada valitsevat seisundit konkreetsel turul väiksemate konkurentide eemale tõrjumiseks;
ühineda, kui selle tulemusel saavutavad nad turu üle kontrolli. Praktikas hoitakse selle nõudega ära ainult väike osa ühinemisi. Suured ettevõtted, millel on laialdane äritegevus ELis, ei või ühineda ilma Euroopa Komisjoni eelneva heakskiiduta isegi juhul, kui nende asukoht on EList väljaspool.

Komisjon võib teatavatel asjaoludel nõustuda sellega, et ettevõttel on monopoli omav seisund, näiteks juhul, kui on tegemist kalli infrastruktuuriga (nn loomulikud monopolid) või juhul, kui on vaja tagada avaliku teenuse osutamine. Kuid

monopoolsed ettevõtted peavad suutma tõestada, et nad kohtlevad muid ettevõtteid õiglaselt;
loomulikud monopolid peavad tegema oma infrastruktuuri kättesaadavaks kõigile kasutajatele;
avaliku teenuse osutamisest saadavat tulu ei tohi kasutada äritegevuse rahastamiseks, saades selliselt võrreldes konkurentidega võimaliku hinnaeelise.

Suured ei või väiksemaid ära kasutada

Ärisuhetes väiksemate ettevõtetega ei tohi suured ettevõtted kasutada oma läbirääkimisjõudu, et kehtestada tingimused, mis raskendavad nende tarnijate või klientide kauplemist nende konkurentidega. Sellise tegevuse eest võib komisjon ettevõtteid trahvida ning seda ta ka teeb.

ELi poolne konkurentsivastase tegevuse uurimine ei hõlma üksnes kaupu, vaid ka vabade elukutsete esindajaid ning teenuseid, sealhulgas finantsteenuseid, jaepangandust ja krediitkaarte.

Konkurents autotöökodade vahel on tänu ELile suurem.

Riigiabi

Komisjon jälgib ka seda, kui palju toetust (riigiabi) annavad ettevõtetele ELi liikmesriigid. Riigiabi võib anda näiteks järgmisel kujul:

laenud ja toetused;
maksusoodustused;
soodushindadega kaubad ja teenused;
valitsuse tagatised, mis lihtsustavad ettevõttel laenu saamist võrreldes konkurentidega.

Mitte mingil juhul ja mitte mingil kujul ei või riigiabi anda raskustes olevatele ettevõtetele, millel ei ole lootust saada majanduslikult elujõuliseks.

Erandid

Mõned erandid üldisest reeglist on võimalikud.

Ettevõtetel võib olla lubatud teha koostööd kogu turgu hõlmava ühtse tehnilise standardi väljatöötamiseks.
Väiksematel ettevõtetel võib olla lubatud teha koostööd, kui see tugevdab nende konkurentsivõimet suurettevõtete suhtes.
Valitsustel võib olla lubatud anda riigiabi juhul, kui on reaalne võimalus, et raskustes olev või uus ettevõte võib hakata kasumit tootma, ning juhul, kui see on Euroopa Liidu huvides (nt kui seeläbi säilitatakse või luuakse töökohti).

Eelkõige hinnatakse seda, kas ilmneb kasu tarbijatele või tekitatakse kahju teistele ettevõtjatele. Komisjon lubab sageli anda abi teadusuuringuteks ja innovatsiooniks, piirkondlikuks arenguks ja VKEdele, kuna nendel juhtudel teenitakse ELi üldisi eesmärke.

Praktiline kasu

Euroopa Komisjoni üks väljapaistvaim konkurentsijuhtum on seotud USA arvutihiiglase Microsoftiga. Komisjon määras Microsoftile trahvi, kuna ettevõte koondas mitu eri tarkvaraprogrammi ühte paketti. Komisjon leidis, et Microsoft oli tarbijate suhtes ebaõiglane, kuna võttis neilt valikuvõimaluse, hoidis hindu kunstlikult kõrgel tasemel ning lämmatas uuendused tarkvaratööstuses.

Autotööstuses on komisjoni sekkumine suurendanud hindade läbipaistvust, mille tulemusena on erinevused maksueelsetes hindades ELis märkimisväärselt vähenenud.

Komisjoni tegevuse tulemusena on saanud võimalikuks ka mitme automargi vahendamine, mis võimaldab automüüjatel tegutseda mitmes ELi riigis ning ka volitamata edasimüüjatel müüa autoosi ja teha remonditöid.

Kontroll ja tasakaalustamine

Komisjonil on ulatuslikud volitused uurida ja tõkestada ELi konkurentsieeskirjade rikkumisi. Nende volituste kasutamist kontrollib Euroopa Kohus. Ettevõtjad ja ELi valitsused esitavad komisjoni otsuste vastu pidevalt kaebusi ning mõnikord on nende apellatsioonid edukad.

Üles