You are here:

Konkurents

Konkurentsi käsitlevate ELi eeskirjade eesmärk on ettevõtjatele õiglaste ja võrdsete tingimuste tagamine, jättes samas ruumi ka innovatsioonile, ühtlustatud nõuetele ning väikeettevõtjate arengule.

ELi eeskirjade kohaselt ei tohi ettevõtjad:

  • omavahel hindades kokku leppida ega turge jagada;
  • kuritarvitada valitsevat seisundit konkreetsel turul väiksemate konkurentide eemale tõrjumiseks;
  • ühineda , kui selle tulemusel saavutavad nad turu üle kontrolli .
    Praktikas hoitakse selle nõudega ära ainult väike osa ühinemisi. Suured ettevõtjad, millel on laialdane äritegevus ELis, ei või ühineda ilma Euroopa Komisjoni eelneva heakskiiduta isegi juhul, kui nende asukoht on EList väljaspool.

Väikeettevõtjate kaistmine

Suurtel ettevõtjatel on keelatud kasutada oma läbirääkimispositsiooni, et kehtestada tingimused, mis raskendavad nende tarnijate või klientide kauplemist nende konkurentidega. Komisjon võib sellise käitumise eest ettevõtjatele trahve määrata (ja teebki seda), sest see toob kaasa kõrgemad hinnad ja/või väiksema valiku tarbijate jaoks.

ELi poolne konkurentsivastase tegevuse uurimine ei hõlma üksnes kaupu, vaid ka kutsealasid (arstid, juristid jne) ning teenuseid, sealhulgas finantsteenuseid (jaepangandus ja krediitkaardid).

Riigiabi

Komisjon jälgib ka seda, kui palju ELi liikmesriigid annavad ettevõtjatele toetust (riigiabi) nt järgmiste vahendite kujul:

  • laenud ja toetused;
  • maksusoodustused;
  • soodushindadega kaubad ja teenused;
  • valitsuse tagatised, mis teevad ettevõtjal laenusaamise konkurentidega võrreldes lihtsamaks.

Abi puhul on oht, et võidakse eelistada heade sidemetega erahuve nende arvelt, kes konkureerivad omal jõul, kusjuures see toimub maksumaksja kulul. Selliste teenimatute toetuste vähendamine on odav ja tõhus viis, kuidas muuta Euroopa õiglasemaks ja edendada majanduskasvu.

Paindlikud eeskirjad

Eeskirju kohaldatakse arukalt ja paindlikult. Eelkõige hinnatakse seda, kas tarbijad saavad kasu või tekitatakse kahju teistele ettevõtjatele. Näiteks võivad valitsused aidata raskustes olevaid või uusi ettevõtjaid, kui neil on reaalne võimalus saada kasumlikuks ja niimoodi päästa töökohti ning neid isegi juurde luua. Keelatud on aga anda abi raskustes olevatele ettevõtjatele, kellel ei ole lootust saada elujõuliseks.

Muud erandid üldisest reeglist on järgmised:

  • ettevõtjad, kes teevad koostööd kogu turgu hõlmava ühtse tehnilise standardi väljatöötamiseks;
  • väikesed koostööd tegevad ettevõtjad, et nad saaksid suurtega paremini konkureerida;
  • teadusuuringute ja innovatsiooni alased algatused;
  • regionaalarengu projektid.

Hiljutised juhtumid

Komisjon määras 2014. aastal peaaegu 430 miljoni euro suuruse trahvi Prantsuse farmaatsiaettevõtjale Servier ja viiele geneeriliste ravimite tootjale mitme kokkuleppe sõlmimise eest, mille eesmärk oli kaitsta Servieri enimmüüdud vererõhuravimit (perindopriil) geneeriliste ravimite hinnakonkurentsi eest ELis.

Komisjon uuris ka kartelle, mis tegutsesid selliste finantstuletisinstrumentide turul, mille hinna kindlaksmääramisel lähtutakse teatavatest võrdlusalustest (EURIBOR, Jaapani jeeni Libor, Euroyen TIBOR ja Šveitsi frangi Libor).

Ta on teinud viimastel aastatel asjaomaste juhtumite kohta mitu otsust, mis käsitlesid selliseid pankasid nagu Barclays, Deutsche Bank, RBS, Société Générale, UBS, Citigroup ja JPMorgan. Trahvide kogusumma oli umbes 1,8 miljardit eurot (mõnede pankade trahve vähendati tänu uurimise käigus tehtud koostööle ja nõustumisele kokkuleppemenetlusega).

Kontroll ja tasakaalustamine

Komisjoni ulatuslike volituste suhtes uurida ja tõkestada ELi konkurentsieeskirjade rikkumisi kohaldatakse sisemist kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi ning nende seadsulikkust kontrollivad Euroopa kohtud . Ettevõtjad ja ELi liikmesriikide valitsused esitavad komisjoni otsuste kohta pidevalt kaebusi, mis on mõnikord ka edukad.