Kliimameetmed

Kahjude piiramine

Inimtegevus on kliimamuutust kiirendanud, kuid kunagi ei ole liiga hilja seda protsessi pidurdada. EL teeb jõupingutusi liikmesriikide kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ning kutsub üles ka muid riike seda tegema. Samuti töötab EL välja strateegiat klliimamuutuse mõjuga toimetulemiseks.

Üks eesmärk, palju meetmeid!

ELi juhid on kiitnud heaks nn 20-20-20 eesmärgid, mis tuleb saavutada 2020. aastaks. Nende ülesanne on:

• vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ELis vähemalt 20% võrreldes 1990. aastaga
• saavutada ELi energiatarbimises taastuvenergia osakaaluks 20%
• vähendada primaarset energiatarbimist enegiatõhususe abil kuni 20% võrreldes planeeritud tarbimusega.

EL on pakkunud välja ka oma heitkoguste vähendamise 30%, kui teised juhtivad majandusriigid võtavad enesele võrreldavad heitkoguste vähendamise kohustused või annavad vastava panuse. Asjaomased läbirääkimised toimuvad ÜRO raames.

Oma teatises „Konkurentsivõimeline vähese CO₂-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava” käsitles Euroopa Komisjon ka uusi mooduseid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks sajandi keskpaigaks 80 kuni 95% võrra.

ELi heitkogustega kauplemise süsteem aitab tööstusel vähendada heitkoguseid

See on ELi kliimamuutuse strateegia nurgakivi, mille abil pidevalt vähendatakse tööstuse heitkoguseid majanduslikult kõige tasuvamal moel.

Süsteemi raames peavad energiamahukad tööstused nagu energiatootmine, terase- või tsemenditööstus tagastama kvoote iga süsinikdioksiidi tonni kohta, mida nad tekitavad. Neile on antud tasuta teatud arv lubatud heitkoguseid, kuid kui nad vajavad rohkem, siis peavad nad neid turult ostma. Nad võivad ületada lubatud normi ka juhul, kui nad investeerivad süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisesse arengumaades.

Alates ELi heitkogustega kauplemise süsteemi sisseseadmisest 2005. aastal on sellega ühinenud järjest rohkem ettevõtteid. Alates 2012. aastast hakkavad süsteemis osalema ka lennuettevõtjad. Tulevikus müüakse rohkem saastekvoote, selle asemel, et neid tasuta jagada.

Valmistumine kliimamuutuse tagajärgedeks

Kliimamuutust on veel võimalik pidurdada, kuid teda ei ole võimalik peatada. Seega me peame kahju vältimiseks või minimeerimiseks kliimamuutusega kohanema. Meetmete ulatus on lai – ehitusnormide muutmisest vastavalt tulevastele kliimatingimustele kuni üleujutuste tõkete ehitamiseni ning põuakindlate viljade aretamiseni.

Üles

ELi institutsioonid ja asutused

• Euroopa Komisjon
  • Kliimameetmed
• Euroopa Parlament
  • Keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
• Euroopa Liidu Nõukogu
  • Kliimamuutus
• Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
  • Põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
• Regioonide Komitee
  • Keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjon (ENVE)
• ELi ametid
  • Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)

Väljaanded, uudiskirjad ja statistika

• Väljaanded
• Uudiskirjad
• Statistika

Rahastamisvõimalused

• Toetused
• Pakkumiskutsed (avalikud hanked)

Õigusaktid

• Kliimameetmeid käsitlevate ELi õigusaktide kokkuvõtted
• Kliimameetmeid käsitlevad kehtivad õigusaktid
• Euroopa Liidu toimimise leping - artiklid 191 - 193