Navigatsioonitee

Kliimameetmed


Vältimaks kliimamuutuse jõudmist ohtlikule tasemele, on rahvusvaheline üldsus jõudnud kokkuleppele, et globaalne soojenemine tuleb hoida tööstusrevolutsioonieelsete temperatuuridega võrreldes alla 2 ˚C. Seega teeb EL suuri jõupingutusi oma liikmesriikide heitkoguste vähendamiseks ning ootab jõulisi meetmeid teistelt peamistelt kasvuhoonegaaside tekitajatelt. EL püüab samuti tegeleda muutuva kliima vältimatu mõjuga.

Matkaja liustikul © Digital Vision/Karl Weatherly

Matkaja liustikul.

Eesmärgid soodustavad keskkonnasäästlikku majanduskasvu

Võttes kliimamuutust piiravaid meetmeid praegu, säästame inim- ja majandusressursse pikemas perspektiivis. Üha suurenev nõudlus keskkonnahoidliku tehnoloogia järele pakub ka võimalusi Euroopa majanduse moderniseerimiseks ning säästva majanduskasvu ja roheliste töökohtade loomiseks.

Aastaks 2020 on EL seadnud endale siduvad kliima ja energiaga seotud eesmärgid, et

  • vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ELis vähemalt 20% võrreldes 1990. aastaga
  • saavutada ELi energiatarbimises taastuvenergia osakaaluks 20%
  • parandada energiatõhusust, et vähendada kasutatavat primaarenergiat 20% võrreldes prognoositava tarbimisega.

EL on pakkunud välja vähendada oma heitkoguseid 20% asemel koguni 30%, kui teised suuremad tööstusriigid annavad samuti oma õiglase panuse kasuhoonegaaside üleilmseks vähendamiseks.

Ohtliku kliimamuutuse vältimiseks on pikemas perspektiivis vaja aga märksa suuremaid jõupingutusi. EL on võtnud kohustuse vähendada oma heitkoguseid 2050. aastaks 80–95% võrreldes 1990. aasta tasemega ning ootab teistelt arenenud riikidelt võrdväärset panust.

Oma tegevuskavas konkurentsivõimelise vähese CO2-heitega majanduse saavutamiseks aastaks 2050 DeutschEnglishfrançais selgitas Euroopa Komisjon, kuidas nii ulatuslikku heitkoguste vähendamist kõige kulutõhusamalt saavutada.

Komisjon on samuti teinud ettepaneku uute kliima ja energiaga seotud eesmärkide kohta 2030. aastaks. Need hõlmavad järgmist:

  • kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 40% võrra võrrelduna 1990. aasta tasemega;
  • taastuvenergia osakaalu suurendamine vähemalt 27%ni;
  • energiatõhususe pidev tõhustamine.

Asjaomase ettepaneku üle arutlevad liikmesriikide valitsused ja Euroopa Parlament.

Heitkogustega kauplemine: heitkoguste vähendamine väikseima kuluga

Heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS) on ELi kliimamuutuse strateegia nurgakivi, mille abil pidevalt vähendatakse tööstuse heitkoguseid majanduslikult kõige tasuvamal moel.

2005. aastal käivitatud süsteemi raames vähendatakse igal aastal energiamahukate tööstusharude, nagu energiatootmine, terase- või tsemenditööstus, lubatud heitkoguste piirmäära. Ettevõtjad peavad tagastama saastekvoote iga tonni CO2 eest, mis nad õhku paiskavad, andes neile pideva stiimuli oma heitkoguste vähendamiseks. Mõned sektorid saavad teatava hulga saastekvoote tasuta, kuid üha enam tuleb ettevõtjatel neid osta enampakkumisel või CO2-turul.

Valmistumine kliimamuutuse tagajärgedeks

Isegi kui kasvuhoonegaaside tekitamine kohe lõppeks, jätkuks kliima muutumine praeguseks juba õhku paisatud kasvuhoonegaaside mõjul veel aastakümneid. Seega ei ole meil muud valikut, kui kliimamuutusega kohaneda. Vajalikud meetmed ulatuvad ehitusnormide muutmisest selliselt, et need võtaksid arvesse tulevasi kliimatingimusi, kuni üleujutuste tõkete ehitamiseni ning põuakindlate viljade aretamiseni. Komisjon on loonud strateegia kohanemise edendamiseks ja hõlbustamiseks kõikjal ELis.

Üles

Kliimameetmed

Avaldatud juulis 2013

See väljaanne on osa sarjast „Euroopa Liit lahtiseletatuna”


Üles



Seonduvad teemad

Aidake meil veebisaiti täiustada

Kas leidsite otsitava teabe?

JahEi

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?