Välis- ja julgeolekupoliitika


ELi välis- ja julgeolekupoliitika, mis on välja kujunenud järk-järgult paljude aastate jooksul, võimaldab liidul maailmapoliitikas ühtse tervikuna sõna võtta ja tegutseda. Koos tegutsedes on 28 ELi liikmesriigil palju suurem mõju, kui püüdes igaüks eraldi oma poliitikat ellu viia.

2009. aasta Lissaboni lepinguga tugevdatakse asjaomast poliitikavaldkonda, kuna sellega luuakse

  • ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht ning
  • Euroopa välisteenistusELi diplomaatiline teenistus.

Rahu ja julgeolek

ELi välis- ja julgeolekupoliitika eesmärk on

  • tagada rahu ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut;
  • edendada rahvusvahelist koostööd;
  • arendada ning tugevdada
    - demokraatiat
    - õigusriigi põhimõtteid
    - inimõiguste ja põhivabaduste austamist.

Diplomaatia ja partnerlus

ELi vaatlejad jälgivad valimisjaoskonda Pakistanis, 2013 © EU

ELi valimisvaatlejad 2013. aasta üldvalimiste ajal Pakistanis

ELil on ülioluline roll erinevates küsimustes, alates Iraani tuumaprogrammist ning Somaalia ja Aafrika Sarve piirkonna stabiliseerimisest kuni globaalse soojenemiseni. Tema ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mille eesmärk on konfliktide lahendamine ning rahvusvahelise üksteisemõistmise edendamine, põhineb diplomaatial. Sageli täiendatakse seda kaubandus-, humanitaarabi-, julgeoleku- ja kaitsemeetmetega.

Maailma suurima arenguabiandjana on ELil ainulaadne positsioon koostööks arengumaadega.

Ainuüksi tema demograafiline ja majanduslik kaal annab 28-liikmelisele liidule suure mõjujõu. EL on maailma suurim kaubanduspartner ning tema rahaühik euro on maailmas tähtsuselt teisel kohal. Suundumus teha ühiseid välispoliitilisi otsuseid suurendab tema võimu veelgi.

ELil on partnerlussuhted maailma kõigi oluliste tegijatega, sealhulgas uute majandusjõududega. ELi eesmärk on tagada, et need suhted põhineksid ühisel huvil ja kasul ning neis oleks kõigil pooltel nii õigused kui ka kohustused.

EL korraldab korrapäraselt tippkohtumisi USA, Jaapani, Kanada, Venemaa, India ja Hiinaga. Tema rahvusvahelised suhted hõlmavad järgmisi valdkondi:

  • haridus
  • keskkond
  • julgeolek ja kaitse
  • kuritegevus
  • inimõigused

Rahuvalvemissioonid

EL on saatnud rahuvalvemissioone mitmetesse maailma pingekolletesse. 2008. aasta augustis aitas EL vahendada relvarahu saavutamist Gruusia ja Venemaa konfliktis. Ta lähetas oma vaatlejad olukorda jälgima (ELi järelevalvemissioon Gruusias RUEnglish) ning andis sõjategevuse käigus kodu jätnud inimestele humanitaarabi.

Balkanil rahastab EL projekte, mille eesmärk on aidata seitset riiki stabiilse ühiskonna ülesehitamisel. Seaduste järgimise ja korra tagamiseks tegutseb seal tugev politsei- ja õigusmissioon (EULEX Kosovo SREnglish).

Võimalused sekkumiseks

Missiooni EULEX ohvitser Kosovos jagamas brošüüri autos olevale mehele © EU

EULEX jagab teavet ELi rolli kohta Lääne-Balkani ülesehitamisel

ELil puudub alaline sõjavägi. Selle asemel toetub ta oma ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) françaisEnglish raames ELi liikmesriikide poolt igaks konkreetseks juhuks loodud jõududele, et teostada

  • ühiseid desarmeerimisoperatsioone;
  • humanitaar- ja päästeülesandeid;
  • sõjalist nõustamist ja abistamist;
  • konfliktide ennetamist ja rahuvalvet;
  • kriisiohjet, nt rahu taastamist ja konfliktijärgset stabiliseerimist.

Alates 2003. aastast on EL korraldanud 30 tsiviilmissiooni ja sõjalist operatsiooni kolmes maailmajaos. Need kõik algatati kriisidele reageerimiseks:

  • tsunamijärgne rahu kindlustamine Indoneesias;
  • pagulaste kaitsmine Malis ja Kesk-Aafrika Vabariigis;
  • võitlus piraatide vastu Somaalias ja Aafrika Sarve piirkonnas françaisEnglish.

ELi julgeolekuroll on laienemas.

Alates 2007. aasta jaanuarist on ELil võimalik korraldada samaaegselt kaks kiirreageerimisoperatsiooni kahe 1500-liikmelise lahinguüksusega. Vajadusel on võimalik mõlemad operatsioonid käivitada peaaegu ühel ajal. Lahinguüksuste lähetamisega seotud otsused võtavad vastu ELi liikmesriikide ministrid Euroopa Liidu Nõukogu kohtumistel.

Partnerlus ida suunas

ELi laienedes on Ida-Euroopa ja Lõuna-Kaukaasia riikidest saanud liidu lähinaabrid. Nende julgeolek, stabiilsus ja heaolu mõjutavad meid üha enam. Tihedam koostöö ELi ja tema Ida-Euroopa partnerite – Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova Vabariigi ja Ukraina – vahel on ELi välissuhetes olulisel kohal.

Tihedamad sidemed Vahemere-äärsete ja Lähis-Ida riikidega

Väljaõppel olev Afganistani naispolitseinik klassiruumis, teine rääkimas EUPOLi naispolitseinikuga © EU

Naispolitseinike juhikoolitus Afganistani politseikolledžis

2011. aastal puhkenud araabia kevade valguses taaskäivitas EL oma Euroopa naabruspoliitika DeutschEnglishfrançais, et väljendada oma solidaarsust nendega, kes kutsuvad üles demokraatia edendamisele. Asjaomane poliitika, mis on kujundatud ELi suhete tugevdamiseks oma naabritega nii idas kui lõunas, võimaldab

  • poliitilist lähenemist;
  • majanduslikku integratsiooni;
  • inimeste suuremat liikuvust.

Suurest poliitilisest ebastabiilsusest ning majandusraskustest hoolimata jätkas EL demokraatiale ülemineku toetamist Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas.

ELi-Tuneesia rakkerühm koordineerib Tuneesiale antavat Euroopa ja rahvusvahelist abi demokraatiale üleminekuks ning majanduse tugevdamiseks. 2012. aasta novembris loodi ka ELi-Egiptuse rakkerühm.

Rahvusvahelisi jõupingutusi rahu tagamiseks Lähis-Idas toetab EL teistsugusel viisil. Ta pooldab kahe riigi lahendust, kus Palestiina riik eksisteeriks kõrvuti Iisraeliga. EL teeb koostööd ÜRO, USA ja Venemaaga (nn Lähis-Ida nelik), et julgustada mõlemaid pooli kokkulepet saavutama.

2013. aasta alguses oli üheks suurimaks rahvusvaheliseks pingeallikaks Iraani tuumaprogramm. Novembris saavutatud leping rahvusvahelise üldsusega oli esimene samm küsimuse lahendamise suunas. See oli tunnustus ELile, kes juhtis rahuläbirääkimisi rahvusvahelise üldsuse nimel.

Aasia ja Ladina-Ameerika

EL tugevdab suhteid riikide piirkondlike rühmadega, eelkõige Aasias ja Ladina-Ameerikas. Oma kiiresti arenevate partnerriikidega Aasias on ta loonud nn tõhustatud partnerlussuhted – lepingud, milles on ühendatud majanduslikud, poliitilised, sotsiaalsed ja kultuurilised elemendid.

ELi potentsiaalsed liikmed: Balkani riigid

2013. aasta juulis sai Horvaatiast ELi 28. liikmesriik ning endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik ja Serbia on ametlikult ELi kandidaatriikidena heaks kiidetud. Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina on esitanud taotluse ELiga ühinemiseks.

2013. aastal toimus läbimurre Serbia ja Kosovo dialoogis. Kuigi Kosovo kuulutas end 2008. aastal Serbiast iseseisvaks, on tema rahvusvaheline staatus endiselt otsustamata. Tänu ELi vahendatud läbirääkimistele saavutasid kaks poolt 2013. aasta aprillis kokkuleppe. See annab tunnistust endise kõrge esindaja Catherine Ashtoni ning Serbia ja Kosovo peaministrite kindlameelsusest ning ELi tugevast pühendumusest saavutada rahu ja leppimine Lääne-Balkani riikides. Samuti näitab see, et inimesed ja riigid Euroopas soovivad jätkuvalt tihedamaid sidemeid ELiga.

Otsuste tegemine ELi välispoliitikas

Lõplik otsustusõigus Euroopa Liidus on Euroopa Ülemkogul, mille raames saavad kokku 28 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid. Ülemkogu tuleb kokku neli korda aastas, et määrata kindlaks poliitika põhimõtted ja üldsuunised.

Foto Federica Mogherinist Euroopa Parlamendis

Federica Mogherini, Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja

Kõrge esindaja ülesanne on muuta ELi välis- ja julgeolekupoliitika järjepidevamaks. Ta on kord kuus kokku tuleva välisasjade nõukogu (kuhu kuuluvad 28 ELi liikmesriigi välisministrid) eesistujaks. Samuti osaleb ta Euroopa Ülemkogu kohtumistel ja annab aru välisküsimustes.

Enamiku välis- ja julgeolekupoliitika alaste otsuste puhul on vaja kõikide ELi liikmesriikide nõusolekut.

Euroopa välisteenistuse ülesandeks on toetada kõrge esindaja tegevust. See toimib ELi diplomaatilise teenistusena. Rohkem kui 139 delegatsioonist ja büroost koosnev võrgustik edendab ning kaitseb Euroopa väärtusi ja huve kogu maailmas.

Üles

Üles



Püsige liinil

Facebook

  • Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument - teabekeskusEnglish (en)

Twitter

  • Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument - teabekeskusEnglish (en)

Üles

Seonduvad teemad

Aidake meil veebisaiti täiustada

Kas leidsite otsitava teabe?

JahEi

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?