Välis- ja julgeolekupoliitika

Rahu ja julgeolek

ELi välis- ja julgeolekupoliitika ülesanne on tagada rahu ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, edendada rahvusvahelist koostööd, arendada ja tugevdada demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist.

Diplomaatia ja partnerlus

ELil on ülioluline roll erinevates rahvusvahelistes küsimustes – alates globaalsest soojenemisest ja lõpetades konfliktidega Lähis-Idas. ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika aluseks on diplomaatia, mida vajadusel toetatakse kaubandus-, abi- ning julgeoleku- ja kaitsemeetmetega, et lahendada konfliktid ning saavutada üksteisemõistmine rahvusvahelisel tasandil. Euroopa Liit on maailma suurim arenguabi andja ning seetõttu omab ta ainulaadset positsiooni arengumaadega koostöö tegemiseks.

Juba üksnes oma suuruse tõttu on 27 liikmesriigist koosneval Euroopa Liidul oluline roll nii maailma majanduses, kaubanduses kui ka finantsturgudel. EL on maailma suurim kaubanduspartner ning tema rahaühik euro on maailmas tähtsuselt teisel kohal. ELil on ülemaailmsetes küsimustes oluline roll ning see kasvab veelgi, kuna liikmesriigid teevad järjest enam välispoliitilisi otsuseid koos.

ELil on partnerlussuhted maailma kõigi oluliste osapooltega – sealhulgas ka uutega – kellel kõigil on oma vaated ja huvid. ELi eesmärk on tagada, et need partnerlussuhted põhineksid ühisel huvil ja kasul ning neis oleks kõigil osapooltel nii õigused kui ka kohustused.

EL korraldab korrapäraselt tippkohtumisi USA, Jaapani, Kanada, Venemaa, India ja Hiinaga. Suhted nende ja muude riikidega hõlmavad eri valdkondi, nagu näiteks haridus, keskkond, julgeoleku- ja kaitseküsimused, võitlus kuritegevusega ning inimõigustealased dialoogid.

Rahuvalvemissioonid

EL on saatnud rahuvalvemissioone mitmetesse maailma pingekolletesse. 2008. aasta augustis aitas EL vahendada relvarahu saavutamist Gruusia ja Venemaa konfliktis. Ta lähetas oma vaatlejad olukorda jälgima (ELi järelevalvemissioon Gruusias ) ning andis sõjategevuse käigus kodu jätnud inimestele humanitaarabi.

ELil on juhtroll ka Balkanil, kus ta rahastab abiprojekte seitsmes riigis, aidates neid stabiilse ühiskonna ülesehitamisel. 2008. aasta detsembris rakendas EL Kosovos 1900-mehelist politseijõudu (EULEX Kosovo ) seaduslikkuse ja korra tagamiseks.

Võimalused sekkumiseks

ELil puudub alaline sõjavägi. Selle asemel toetub ta oma ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames ELi liikmesriikide poolt igaks konkreetseks juhuks loodud jõududele, et teostada

• ühiseid desarmeerimisoperatsioone;
• humanitaar- ja päästeülesandeid;
• sõjalist nõustamist ja abistamist;
• konfliktide ennetamist ja rahutagamisoperatsioone;
• relvajõudude missioone kriiside ohjamisel, sealhulgas rahusobitamist ning olukorra konfliktijärgset stabiliseerimist.

Kõik nimetatud missioonid võivad aidata kaasa terrorismi vastu võitlemisele, toetades vajadusel kolmandaid riike nende võitluses terrorismi vastu nende territooriumil.

Viimase kümnendi jooksul on EL käivitanud 23 tsiviilmissiooni ja sõjalist operatsiooni kolmes maailmajaos. Need hõlmavad muu hulgas tsunamijärgset rahutagamist Acehis, pagulaste kaitsmist Tšaadis ning piraatide vastast võitlust Somaalias ja Aafrika Sarves . ELi julgeolekuroll on laienemas.

Alates 2007. aastast on ELil võimalik samaaegselt läbi viia kaks kiirreageerimisoperatsiooni kahe 1500-liikmelise lahinguüksusega, kusjuures vajadusel on võimalik mõlemad operatsioonid käivitada peaaegu ühel ajal. Lahinguüksuste rakendamise kohased otsused võtavad vastu ELi liikmesriikide ministrid Euroopa Liidu Nõukogu kohtumistel.

Idasuunalised suhted

Sarnaselt oma suhetele Venemaaga püüab EL tugevdada sidemeid ka Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaani, Moldova, Ukraina ja Valgevenega. 2008. aastal puhkenud Vene-Gruusia sõda, mis lõppes ELi vahendatud relvarahu ning ELi järelevalvemissiooni lähetamisega Gruusiasse, tõstatas küsimusi seoses asjaomase piirkonna stabiilsusega. EL pakub eespool nimetatud riikidele märkimisväärset rahastamist ning vabakaubanduslepingute sõlmimise väljavaateid, kui nad viivad ellu poliitilised ja majanduslikud reformid demokraatia tugevdamiseks.

Tihedamad sidemed Vahemereäärsete ja Lähis-Ida riikidega

2011. aastal puhkenud araabia kevade valguses taaskäivitas EL oma Euroopa naabruspoliitika, et väljendada oma solidaarsust nendega, kes kutsuvad üles demokraatia edendamisele. Asjaomane poliitika, mis on kujundatud ELi suhete tugevdamisele oma naabritega nii idas kui lõunas, võimaldab poliitilisi ühendusi, majanduslikku integratsiooni ja suuremat liikuvust. Selle taaskäivitamiga võimaldatakse suuremat ELi toetust neile naabritele, kes on pühendunud poliitiliste ja majanduslike reformide läbiviimisele, ning tihedamat suhtlust asjaomastes naaberriikides elavate inimestega.

ELi – Tuneesia rakkerühma raames saab koordineerida Tuneesiale antavat Euroopa ja rahvusvahelist abi, kuna see riik on minemas üle demokraatiale ning taaskäivitamas oma majandust. 2012. aasta novembris loodi ka ELi – Egiptuse rakkerühm.

EL toetab erinevaid rahvusvahelisi jõupingutusi rahu tagamiseks Lähis-Idas. ELi eesmärgiks on kahe riigi vaheline kokkulepe, mille kohaselt Palestiina riik eksisteeriks kõrvuti Iisraeliga ning EL teeb koostööd ÜRO, USA ja Venemaaga (moodustades koos nn Lähis-Ida neliku), et julgustada mõlemaid pooli kokkulepet saavutama.

ELil on samuti aktiivne roll Iraanis, kus ta juhib läbirääkimisi, mille eesmärgiks on peatada Iraani tuumaprogramm.

Aasia ja Ladina-Ameerika

EL tugevdab suhteid riikide piirkondlike rühmadega, eelkõige Aasias ja Ladina-Ameerikas. Kiiresti arenevate partnerriikidega Aasias on EL loonud nn tõhustatud partnerlussuhted – lepingud, mis tasakaalustavad suhete majanduslikke, poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi elemente.

ELi potentsiaalsed liikmed: Balkani riigid

Horvaatiast saab ELi 28. liikmesriik juulis 2013 ning endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik ja Serbia on ametlikult ELi kandidaatriikidena heaks kiidetud. Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina ning Montenegro on esitanud taotluse ELiga ühinemiseks.

Kosovo kuulutas end 2008. aastal Serbiast iseseisvaks, kuid siiani puudub ühine rahvusvaheline arusaam tema staatusest. EL otsib aktiivselt diplomaatilist lahendust, juhtides Pristina ja Belgradi vahelist dialoogi, pakkudes samal ajal praktilist abi.

Otsuste tegemine ELi välispoliitikas

Lõplik otsustusõigus Euroopa Liidus on Euroopa Ülemkogul, mille raames saavad kokku 27 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid. Ülemkogu saab kokku neli korda aastas, et määrata kindlaks poliitika põhimõtted ja üldsuunised.

ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni ülesandeks on luua parem sidusus ELi välispoliitikas. Samuti on ta kord kuus kokku tuleva välisasjade nõukogu (milles osalevad 27 ELi liikmesriigi välisministrid) eesistujaks. Kõrge esindaja osaleb samuti Euroopa Ülemkogu kohtumistel ja annab aru välisküsimustes.

Enamik välis- ja julgeolekupoliitika alastest otsustest võetakse vastu ühehäälselt – kõik ELi liikmesriigid peavad otsusega nõus olema.

Euroopa välisteenistuse ülesandeks on toetada kõrge esindaja rolli. Välisteenistus toimib ELi diplomaatilise teenistusena, mille võrgustik koosneb enam kui 141 delegatsioonist ja esindusest üle kogu maailma, ning mis on vastutav Euroopa huvide edendamise ja kaitsmise eest.

Üles

ELi institutsioonid ja asutused

• Euroopa Komisjon
  • EL maailmas
  • Euroopa välisteenistus
  • Euroopa naabruspoliitika
  • Humanitaarabi ja kodanikukaitse
  • Areng ja koostöö – EuropeAid
  • Väliskaubandus
  • Laienemine
• Euroopa Parlament
  • Väliskomisjon (AFET)
  • Inimõiguste allkomisjon (DROI)
  • Julgeoleku ja kaitse allkomisjon (SEDE)
  • Arengukomisjon (DEVE)
  • Rahvusvahelise kaubanduse komisjon (INTA)
• Euroopa Liidu Nõukogu
  • Üldasjad
  • Välisasjad
• Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
  • Välissuhete sektsioon
• Regioonide Komitee
  • Kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjon (CIVEX)
• Euroopa Investeerimispank
  • Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid (AKV)
  • Aasia ja Ladina-Ameerika (ALA)
  • Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu (FEMIP)
• ELi ametid
  • Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledž
  • Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituut (EUISS)
  • Euroopa Liidu Satelliidikeskus (EUSC)
  • Euroopa Kaitseagentuur (EDA)

Rahastamisvõimalused

• Toetused
• Pakkumiskutsed (avalikud hanked)

Väljaanded, uudiskirjad ja statistika

• Väljaanded
• Uudiskirjad
• Statistika

Õigusaktid

• Välisasju ja julgeolekupoliitikat käsitlevate ELi õigusaktide kokkuvõtted / Välissuhted – piirkonna ja teema kaupa / Humanitaarabi / Väliskaubandus / Arengukoostöö / Inimõigused ja demokraatia / Terrorismivastane võitlus
• Välisasju ja julgeolekupoliitikat käsitlevad kehtivad õigusaktid
• Euroopa Liidu lepingu artiklid 21–46
• Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 205 –222