Audiovisuaal- ja meediaküsimused


Audiovisuaalvaldkonna poliitika töötavad riiklikul tasandil välja liikmesriikide valitsused. ELi ülesandeks on sätestada mõned põhireeglid ning suunised ühiste huvide kaitseks, näiteks seoses ELi avatud turgude ja õiglase konkurentsiga.

Televisioon ja tellitavad teenused

EL on edukalt reguleerinud piiriüleseid teleringhäälingu teenuseid alates 1989. aastast. Eeskirju on tulnud kogu aeg ajakohastada, et arvestada pakutavate teleteenuste (sealhulgas tellitavate teenuste) suuremat ulatust, mis on kättesaadavad paljude seadmete kaudu, nagu näiteks mobiiltelefonid ja tahvelarvutid (vt Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv).

Laps televiisorit vaatamas © Shutterstock

ELi eeskirjad kaitsevad lapsi kahjuliku toodangu eest.

Direktiiviga nähakse ette ELi liikmesriikide õigusaktide omavaheline kooskõlastamine selliselt, et:

  • ei oleks takistusi televisiooniprogrammide ja tellitavate teenuste vabale liikumisele ELi turul;
  • telekanalid kasutaksid võimalusel vähemalt poolt saateajast Euroopas tehtud filmide ja programmide edastamiseks ning tellitavate teenustega edendataks samuti Euroopa loomingut;
  • kaitstaks kultuurilist mitmekesisust ja muid avaliku huvi eesmärke;
  • suuremad sündmused, nagu olümpiamängud ja jalgpalli maailmameistrivõitslused, oleksid jälgitavad suurele hulgale televaatajatele, ning mitte ainult tasulistel telekanalitel;
  • lapsed ja noored oleksid kaitstud vägivaldsete või pornograafilise sisuga programmide eest, edastades neid hilja õhtul ja/või piirates nende kättesaadavust televiisori juhtpulti sisseehitatud seadme abil;
  • televisiooniprogrammides ebaõiglaselt kritiseeritud osapooltel oleks õigus kriitikale vastata;
  • kõigi audiovisuaalmeedia teenuste puhul peetaks reklaamides kinni teatavatest miinimumeeskirjadest (inimväärikuse tagamine, piirangud seoses alkoholi, tubaka ja ravimitega jne);
  • kanalitel ei oleks ühes tunnis rohkem reklaami kui 12 minutit (lubatud maksimum).
Filmistuudio © Shutterstock

EL toetab Euroopa filmitootjaid.

Avalik-õiguslik ringhääling

ELi liikmesriikidel on kohustused seoses avalik-õigusliku ringhäälingu teenustega. 1999. aasta Amsterdami lepinguga tunnustatakse nende rolli demokraatlike, ühiskondlike ja kultuuriliste vajaduste rahuldamisel ning asjaomase tööstusharu suurte osapoolte domineerimise vältimisel.

Valitsused võivad avalik-õiguslikke ringhäälinguorganisatsioone rahaliselt toetada tingimusel, et neid vahendeid kasutatakse avaliku teenuse eesmärkide saavutamiseks ning et need ei takista tavalist äritegevust ega moonuta ringhäälinguorganisatsioonide vahelist konkurentsi.

Euroopa toodang (kultuuriline erand)

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis sätestatakse ringhäälinguorganisatsioonidele Euroopa programmide edastamiseks miinimummäär. See kajastab kartust, et Ameerika ekraaniteosed võtavad vastasel juhul lõviosa Euroopa turust. Kuigi ELi liikmesriikides tehakse rohkem filme kui Ameerika Ühendriikides, annavad Ameerika filmid 75% Euroopa kinode sissetulekust.

EL on liitunud UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga ning ühe võimalusena oma kultuurilise mitmekesisuse kaitsmiseks ja kohalike ekraaniteoste edendamiseks on ELile tagatud erand Maailma Kaubandusorganisatsiooni vabakaubanduseeskirjadest. See on tuntud kui „kultuuriline erand”, võimaldades ELi liikmesriikidel seada piirangud kultuurikaupade (näiteks filmide) sisseveole.

Programm MEDIA 2007–2013

Programmi MEDIA raames antakse rahalist toetust kvaliteetsete Euroopa filmide ja teleprogrammide tootmiseks. Eesmärk on edendada Euroopa filme, muid audiovisuaalteoseid ja uut digitaalset tehnoloogiat ning suurendada nende toodangut ja levikut Euroopas.

Uue programmiga MEDIA Mundus (2011–2013) English, mille eelarve on 15 miljonit eurot, toetatakse rahaliselt audiovisuaaltööstuse suurenevat huvi üleilmse koostöö ja sellest tulenevate võimaluste vastu. See suurendab tarbijate valikuvõimalusi, tuues Euroopa ja rahvusvahelisele turule kultuuriliselt mitmekesisemaid tooteid. Sellega luuakse ka uusi ärivõimalusi Euroopa ja muu maailma audiovisuaalsektoris tegutsejatele.

Ajavahemikus 2014–2020 asendab programm „Loov Euroopa” praegusi programme Kultuur DeutschEnglishfrançais ja MEDIA ning sisaldab ka järgmist:

  • 210 miljoni euro suurune laenutagatiskava, et julgustada panku andma laene kultuurisektori VKEdele;
  • üle 900 miljoni euro kino- ja audiovisuaalsektorile (hõlmatud praeguse programmiga MEDIA);
  • ligikaudu 500 miljonit eurot kultuurile.

Üles

Üles



Aidake meil veebisaiti täiustada

Kas leidsite otsitava teabe?

JahEi

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?