Audiovisuaal- ja meediaküsimused


Nagu muude kaupade ja teenuste puhul, kehtivad ka audiovisuaalmeedia teenuste – filmi, televisiooni, video, raadio – puhul teatavad kogu ELi hõlmavad eeskirjad, et tagada nende vaba ja õiglanelevik ühtsel Euroopa turul, olenemata nende tarbijani jõudmise viisist (tavapärased telesaated, tellitavad videoteenused, internet, jne).

See on ELi audiovisuaal- ja meediapoliitika English ning eelkõige audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi English eesmärk. Lisaks sellele investeerib EL ligikaudu 1,4 miljardit eurot audiovisuaal- ja kultuurisektoritesse oma programmi „Loov Euroopa” kaudu.

Põhireeglid

Laps televiisorit vaatamas © Shutterstock

ELi eeskirjad kaitsevad lapsi kahjuliku toodangu eest.

Eesmärgid

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga nähakse ette ELi liikmesriikide õigusaktide omavaheline kooskõlastamine selleks, et:

  • luua kõigis riikides tekkiva audiovisuaalmeedia jaoks võrreldavad tingimused;
  • kaitsta lapsi ja tarbijaid;
  • säilitada meedia mitmekesisus English;
  • võidelda rassi- ja usuvaenu vastu;
  • säilitada kultuuriline mitmekesisus;
  • tagada meediavaldkonda reguleerivate riiklike asutuste sõltumatus.

Meetodid

Kõiki riike julgustatakse järgmistes küsimustes järgima miinimumnorme:

  • reklaam ja müügiedendus – põhieeskirjad; erieeskirjad ja -piirangud seoses teatavate toodetega (nt alkohol, tubakas ja ravimid) ning mitte rohkem kui 12 minutit reklaami ühes tunnis;
  • loetletud sündmused – suuremad sündmused, nagu olümpiamängud ja jalgpalli maailmameistrivõistlused, peavad olema jälgitavad suurele hulgale televaatajatele ning mitte ainult tasulistel telekanalitel;
  • laste kaitsmine – vägivaldsete või pornograafilise sisuga programmide eest, edastades neid hilja õhtul ja/või piirates nende kättesaadavust televiisori juhtpulti sisseehitatud seadme abil;
  • Euroopa filmide ja audiovisuaalsisu edendamine – vähemalt pool saateajast peaks kuluma Euroopas tehtud filmide ning programmide edastamiseks. Euroopa loomingut tuleks edendada ka tellitavate videoteenustega;
  • puudega inimesed – meediaettevõtjaid julgustatakse muutma oma audiovisuaalsisu kättesaadavaks ka nägemis- ja kuulmispuudega inimestele.

Komisjon uuris 2013. aastal avaliku konsultatsiooni raames ka seda, milline oleks tavapärase televisiooni ja interneti ühtesulandumise mõju Euroopas English.

Euroopa päritolu toodangu edendamine

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga English edendatakse kultuurilist mitmekesisust, toetades Euroopa filmide ja muud liiki audiovisuaalsisu tootmist ning levitamist:

  • nõue ringhäälinguorganisatsioonidele pühendada vähemalt poolt saateajast Euroopa filmidele ja programmidele (v.a aeg, mil eetris on uudised, spordisündmused, ajaviitemängud, reklaam, teletekst ja otsepakkumised);
  • Samuti tuleks Euroopa loomingut edendada tellitavate videoteenustega. ELi liikmesriigid võivad teatava osa tellitavate teenuste kataloogidest eraldada Euroopa päritolu sisu jaoks või muul viisil tagada, et selline sisu on kataloogides selgesti nähtav. Nad võivad samuti nõuda, et asjaomased tellitavate videoteenuste pakkujad toetaksid rahaliselt Euroopa päritolu teoste tootmist ja/või ostmist.

Rahvusvahelisel tasandil on EL liitunud UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga. ELile on tagatud erand Maailma Kaubandusorganisatsiooni vabakaubanduseeskirjadest („kultuurialane erand”), mis annab ELi liikmesriikidele võimaluse seada piirangud kultuurikaupade (näiteks filmide) impordile.

Avalik-õiguslik ringhääling

ELi liikmesriikidel on kohustused seoses avalik-õigusliku ringhäälingu teenustega. 1999. aasta Amsterdami lepinguga tunnustati nende rolli demokraatlike, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldamisel, mida turg ei paku, ning asjaomase tööstusharu suurte poolte domineerimise vältimisel.

Selleks kohaldatakse avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide suhtes erandit ELi rangetest riigiabi käsitlevatest eeskirjadest, tingimusel et asjaomaseid rahalisi vahendeid kasutatakse avaliku teenusega seotud eesmärkidel ning need ei sea eraõiguslikke ringhäälinguorganisatsioone ebasoodsasse olukorda.

Programm „Loov Euroopa”

Seitse aastat kestva programmi „Loov Euroopa” eesmärk on tugevdada Euroopa kultuuri- ja loomesektoreid, toetades rahaliselt vähemalt:

  • 250 000 kunstnikku ja kultuuritöötajat;
  • 2000 kino;
  • 800 filmi;
  • 4500 raamatu tõlkimist.

Luuakse ka uus finantstagatisrahastu, mis võimaldab väikestel kultuuri ja loometegevuse alal tegutsevatel ettevõtjatel saada kokku kuni 750 miljoni euro ulatuses pangalaene.

Filmistuudio © Shutterstock

EL toetab Euroopa filmitootjaid.

Programmi eesmärgid

  • Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ning rikkuse kaitsmine.
  • Majanduskasvu edendamine.
  • Kultuuri- ja loomesektorite abistamine kohanemisel digitaalajastu ning globaliseerumisega.
  • Juurdepääsu loomine uutele rahvusvahelistele võimalustele, turgudele ja publikule.

Filmipärand

EL kutsub liikmesriike üles tegema koostööd oluliste kultuuriteoste säilitamisel ja kaitsmisel ning see hõlmab ka kino. Sel eesmärgil on EL avaldanud soovituse, milles kutsutakse üles Euroopa filmipärandit English metoodiliselt koguma, kataloogima, säilitama ja taastama, nii et seda saaks tulevastele põlvedele edasi anda.

Üles

Üles



Aidake meil veebisaiti täiustada

Kas leidsite otsitava teabe?

JahEi

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?