Audiovisuaalvaldkonna poliitikat, millega seonduvad suured ärihuvid, kultuurilise mitmekesisuse küsimused, avalikud teenused ja ühiskondlik vastutus, kujundatakse liikmesriikide valitsuste tasandil. ELi ülesandeks on sätestada mõned põhireeglid ning suunised ühiste huvide kaitseks, näiteks seoses ELi avatud turgude ja õiglase konkurentsiga.
EL on reguleerinud edukalt piiriüleseid teleringhäälingu teenuseid alates 1989. aastast. Eeskirju on tulnud kogu aeg ajakohastada, et arvestada pakutavate teleteenuste (sealhulgas tellitavad teenused) suuremat ulatust, mis on kättesaadavad paljude seadmete kaudu, nagu näiteks mobiiltelefonid ja tahvelarvutid (vt Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv).

ELi eeskirjad kaitsevad lapsi kahjuliku toodangu eest.
Direktiiviga nähakse ette ELi liikmesriikide õigusaktide omavaheline kooskõlastamine selliselt, et:

EL toetab Euroopa filmitootjaid.
ELi liikmesriikidel on kohustused seoses avalik-õigusliku ringhäälingu teenustega. 1999. aasta Amsterdami lepinguga tunnustatakse nende rolli demokraatlike, ühiskondlike ja kultuuriliste vajaduste rahuldamisel ning asjaomase tööstusharu suurte osapoolte domineerimise vältimisel.
Valitsused võivad avalik-õiguslikke ringhäälinguorganisatsioone rahaliselt toetada tingimusel, et neid vahendeid kasutatakse avaliku teenuse eesmärkide saavutamiseks ning et need ei takista tavalist äritegevust ega moonuta ringhäälinguorganisatsioonide vahelist konkurentsi.
Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga sätestatakse ringhäälinguorganisatsioonidele Euroopa programmide edastamiseks miinimummäär. See kajastab kartust, et Ameerika ekraaniteosed võtavad vastasel juhul lõviosa Euroopa turust. Kuigi ELi liikmesriikides tehakse rohkem filme kui Ameerika Ühendriikides, annavad Ameerika filmid 75% Euroopa kinode sissetulekust.
EL on liitunud UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga ning ühe võimalusena oma kultuurilise mitmekesisuse kaitsmiseks ja kohalike ekraaniteoste edendamiseks on ELile tagatud erand Maailma Kaubandusorganisatsiooni vabakaubanduseeskirjadest. See on tuntud kui „kultuuriline erand”, võimaldades ELi liikmesriikidel seada piirangud kultuurikaupade (näiteks filmide) sisseveole.
Programmi MEDIA raames antakse rahalist toetust kvaliteetsete Euroopa filmide ja teleprogrammide tootmiseks. Eesmärk on edendada Euroopa filme, muid audiovisuaalteoseid ja uut digitaalset tehnoloogiat ning suurendada nende toodangut ja levikut Euroopas.
Uue programmiga MEDIA Mundus (2011-2013) ![]()
![]()
, mille eelarve on 15 miljonit eurot, toetatakse rahaliselt audiovisuaaltööstuse suurenevat huvi üleilmse koostöö ja sellest tulenevate võimaluste vastu. See suurendab tarbijate valikuvõimalusi, tuues Euroopa ja rahvusvahelisele turule kultuuriliselt mitmekesisemaid tooteid. Sellega luuakse ka uusi ärivõimalusi Euroopa ja muu maailma audiovisuaalsektoris tegutsejatele.