Navigatsioonitee

Põllumajandus


ELi põllumajanduspoliitika – ühine põllumajanduspoliitika – teenib mitut eesmärki: see aitab põllumajandusettevõtjatel lisaks toidu tootmisele kaitsta ka keskkonda, parandada loomade heaolu ja säilitada elujõulisi maakogukondi.

Tähelepanu kvaliteedile ja säästvusele

Parmesani juust © Van Parys Media

Autentne parmesani juust kannab ELi kvaliteedimärgist.

ELi põllumajanduspoliitika on alates 1960. aastatest märkimisväärselt arenenud, eesmärgiga aidata põllumajandustootjatel tulla toime uute väljakutsetega. Tänapäeval keskendutakse järgmisele:

  • võimaldada põllumajandustootjatel toota piisavas koguses ohutut ja kvaliteetset toitu (teravili, liha, piimatooted, puu- ja köögiviljad, vein jne) Euroopa tarbijate jaoks, anda panus maapiirkonna majanduse mitmekesistamisse ning kanda hoolt keskkonna ja oma loomade eest vastavuses rangeimate nõuetega;
  • aidata tarbijatel teha teadlikke valikuid toidu suhtes vabatahtlike ELi kvaliteedimärgise skeemide abil. Need märgised tähistavad geograafilist päritolu, traditsiooniliste koostisosade või meetodite (s.h mahepõllumajanduslike) kasutamist ning aitavad muuta ELi põllumajandustooted maailmaturul konkurentsivõimelisteks;
  • edendada innovatsiooni põllumajanduses ja toidu töötlemisel (ELi teadusuuringute projektide abil), et suurendada tootlikkust ja vähendada keskkonnamõju, näiteks kasutades kõrvalsaadusi ning jäätmeid energia tootmiseks;
  • soodustada õiglasi kaubandussuhteid arenguriikidega, vähendades põllumajandustoodete eksporditoetusi ning lihtsustades arenguriikide jaoks oma toodete eksportimist ELi.
Turg © Bilderbox

Suur valik mõistliku hinnaga – see on ELi põllumajanduspoliitika aluspõhimõte.

Tulevikule vastu

Tulevikuväljakutseteks on vajadus kahekordistada toiduainete tootmist maailmas 2050. aastaks, et toita kasvavat elanikkonda ning jõukamaid tarbijaid, kes söövad rohkem liha, ning samas tegeleda kliimamuutuste mõjuga (bioloogilise mitmekesisuse kadu, halvenev pinnase ning vee kvaliteet).

Vastuseks neile väljakutsetele ning tulles vastu Euroopa kodanike soovidele, suunati 2013. aasta reformidega ELi põllumajanduspoliitika tähelepanu järgmisele:

  • keskkonnahoidlikumad põllumajandustavad;
  • innovatsioon, teadusuuringud ja teadmiste levik;
  • õiglasem põllumajandusettevõtjate toetuste süsteem;
  • põllumajandustootjate positsiooni tugevdamine toiduainete tarneahelas.

Oluline osa ELi eelarvest

Põllumajandus on üks poliitikavaldkond, kus ELi liikmesriigid on leppinud kokku ühises vastutuses ning suure osa avaliku sektori vahendite kasutamises. Seega ei suuna põllumajanduskulusid iga konkreetne liikmesriik, vaid seda teeb EL. 

Eesmärgiks on tagada eurooplastele kindel ja ohutu toiduga varustatus kõikides liikmesriikides. Samas saavad põllumajandustootjad abi oma ettevõtete moderniseerimiseks ja selliste probleemidega tegelemiseks, nagu ebasoodsad kliimatingimused ja turukriisid.

Põllumajanduskulude osakaal ELi eelarves on järsult vähenenud – 1970ndate aastate kõrgajal oli see peaaegu 70%, kuid nüüd umbes 40%. See kajastab nii ELi muude kohustuste suurenemist, kui ka reformidest põhjustatud kokkuhoidu. EL on alates 2004. aastast võtnud vastu 13 uut liikmesriiki, ilma et põllumajanduskulud oleksid kasvanud.

Üles

Põllumajandus

Käsikiri on ajakohastatud november 2014

See väljaanne on osa sarjast „Euroopa Liit lahtiseletatuna”


Üles



Püsige liinil

Facebook

  • Euroopa Komisjon - PõllumajandusEnglish (en)

Üles

Aidake meil veebisaiti täiustada

Kas leidsite otsitava teabe?

JahEi

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?