Põllumajandus

ELi ühine põllumajanduspoliitika teenib mitut eesmärki: see aitab põllumajandusettevõtjatel lisaks toidu tootmisele kaitsta ka keskkonda, parandada loomade heaolu ja säilitada elujõulisi maakogukondi.

Lugege terviktekstiLugege tervikteksti

Rohkem tähelepanu kvaliteedile, mitte kvantiteedile

Autentne parmesani juust kannab ELi kvaliteedimärgist.

ELi põllumajanduspoliitika kese on aastate jooksul nihkunud vastavalt sellele, kuidas tingimused Euroopas on muutunud. Tänapäeval on põhieesmärgid järgmised:

võimaldada põllumajandustootjatel toota piisavas koguses ohutut ja kvaliteetset toitu (teravili, liha, piimatooted, puu- ja köögiviljad ning vein) Euroopa tarbijate jaoks, anda panus maapiirkonna majanduse mitmekesistamisesse ning kanda hoolt keskkonna ja oma loomade eest vastavuses rangeimate nõuetega;
toetada tarbijaid toidu puhul teadlike valikute tegemisel, kasutades selleks vabatahtlikke ELi kvaliteedimärgise skeeme. Need märgised tähistavad geograafilist päritolu, traditsiooniliste koostisosade või meetodite (s.h mahepõllumajanduslikud) kasutamist ning aitavad muuta ELi põllumajandustooteid maailmaturul konkurentsivõimelisteks;
edendada innovatsiooni põllumajanduslikus tootmises ja toidu töötlemisel (ELi teadusuuringute projektide abil), et suurendada tootlikkust ja vähendada keskkonnamõju, näiteks kasutades kõrvalsaadusi ja jäätmeid energia tootmiseks;
soodustada õiglasi kaubandussuhteid arenguriikidega, vähendades ELi põllumajandustoodete eksporditoetusi, mis muudab arenguriikide jaoks oma toodangu müümise lihtsamaks.

Suur valik mõistliku hinnaga – see on ELi põllumajanduspoliitika aluspõhimõte.

Tulevikule vastu

Tulevikuväljakutseteks on vajadus kahekordistada toiduainete tootmist maailmas 2050. aastaks, et toita kasvavat elanikkonda ning jõukamaid tarbijaid, kes söövad rohkem liha, ning samas tegeleda kliimamuutuse mõjuga (bioloogilise mitmekesisuse kadu, halvenev pinnase ning vee kvaliteet).

Vastuseks neile väljakutsetele ning tulles vastu Euroopa kodanike soovidele nihkub ELi põllumajanduspoliitika kese alates 2013. aastast järgmisele:

säästvad põllumajandusliku tootmise tavad
innovatsioon, teadusuuringud ja teadmiste levik
õiglasem Euroopa põllumajandusettevõtjate toetuste süsteem.

Miks kulub nii suur osa ELi eelarvest põllumajanduse toetamisele

Põllumajanduspoliitikat hallatakse teiste poliitikavaldkondadega võrreldes rohkem tsentraalselt, Euroopa tasandil. See tähendab, et seda raha, mida liikmesriigi valitsus põllumajandusele kulutaks, haldab hoopis EL.

Põllumajanduskulude osakaal on aga ELi eelarves järsult vähenenud (tipnedes ligikaudu 70%-ga 1970-ndatel ning vähenedes umbes 40%-ni tänapäeval). See kajastab nii ELi muude kohustuste suurenemist, kui ka reformidest põhjustatud kokkuhoidu. EL on alates 2004. aastast võtnud vastu 12 uut liikmesriiki, ilma et põllumajanduskulud oleksid kasvanud.

Üles

ELi institutsioonid ja asutused

Euroopa Komisjon
- Põllumajandus ja maaelu areng
Euroopa Parlament
- Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Euroopa Liidu Nõukogu
- Põllumajandus ja kalandus
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
- Põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Regioonide Komitee
- Loodusvarade komisjon (NAT)
ELi ametid
- Euroopa Toiduohutusamet
- Ühenduse Sordiamet
- Euroopa Keskkonnaamet