Navigatsioonitee

Põllumajandus


ELi põllumajanduspoliitika – ühine põllumajanduspoliitika – teenib mitut eesmärki:

  • osutab põllumajandustootjatele abi, et nad toodaksid Euroopale piisavas koguses toitu;
  • tagab toidu ohutuse (näiteks jälgitavuse kaudu);
  • kaitseb põllumajandustootjaid ülemäärase hinnavolatiilsuse ja turukriiside eest;
  • aitab neil investeerida oma põllumajandusettevõtte ajakohastamisse;
  • kindlustab maakogukondade elujõulisuse ja nende majanduse mitmekesisuse;
  • loob ja säilitab töökohti toiduainetetööstuses;
  • kaitseb keskkonda ja loomade heaolu.

Muutused põllumajanduspoliitikas

ELi põllumajanduspoliitika on viimastel aastakümnetel oluliselt arenenud, et aidata põllumajandustootjatel tulla toime uute väljakutsetega ning vastata ka muutustele üldsuse suhtumises. Järjestikused reformid on viinud selleni, et põllumajandustootjad tuginevad nüüd oma otsustes turu nõudlusele, mitte niivõrd Brüsselis tehtud otsustele.

Viimased reformid 2013. aastal keskendusid järgmisele:

  • keskkonnahoidlikumad põllumajandustavad;
  • teadusuuringud ja teadmiste levik;
  • õiglasem põllumajandustootjate toetuste süsteem;
  • põllumajandustootjate positsiooni tugevdamine toiduainete tarneahelas.

Muud olulised aspektid on järgmised:

  • aidata tarbijatel toidu osas teha teadlikke valikuid ELi kvaliteedimärgise skeemide abil. Need märgised tähistavad geograafilist päritolu ja traditsiooniliste koostisosade või meetodite (s.h mahepõllumajanduslike) kasutamist ning aitavad muuta ELi põllumajandustooted maailmaturul konkurentsivõimelisteks;
  • edendada innovatsiooni põllumajanduses ja toidu töötlemisel (ELi teadusuuringute projektide abil), et suurendada tootlikkust ja vähendada keskkonnamõju, näiteks kasutades kõrvalsaadusi ning jäätmeid energia tootmiseks;
  • soodustada õiglasi kaubandussuhteid arenguriikidega, vähendades põllumajandustoodete eksporditoetusi ning lihtsustades arenguriikide jaoks oma toodete eksportimist ELi.

Eesseisvad ülesanded

2050. aastaks tuleb toiduainete tootmist maailmas kahekordistada, et toita kasvavat elanikkonda ning jõukamaid tarbijaid, kes söövad rohkem loomseid tooteid, ning samas tegeleda kliimamuutuste mõjuga (bioloogilise mitmekesisuse kadu, halvenev pinnase ning vee kvaliteet).

Meie ülesanne on anda põllumajandustootjatele investeeringute- ja innovatsioonialast nõu, et neid asjaomastes valdkondades aidata.

Euroopa põllumajanduse rahastamise

Põllumajandus on üks poliitikavaldkond, kus ELi liikmesriikide valitsused on leppinud kokku ühises vastutuses ning avaliku sektori vahendite kasutamise vajaduses. Seega – selle asemel, et iga liikmesriik suunab ise oma poliitikat ja rahalist abi, on see hoopis ELi kui terviku ülesanne.

Põllumajanduskulude osakaal ELi eelarves on järsult vähenenud – suurimast näitajast 1970ndatel, mil see oli peaaegu 70%, kuni umbes 38%-le praegu. See kajastab nii ELi muude kohustuste suurenemist, kui ka reformidega saavutatud kokkuhoidu. EL on alates 2004. aastast näiteks võtnud vastu 13 uut liikmesriiki, ilma et põllumajanduskulud oleksid kasvanud.

Üles

Põllumajandus

Käsikiri on ajakohastatud november 2014

See väljaanne on osa sarjast „Euroopa Liit lahtiseletatuna”


Üles



Püsige liinil

Facebook

  • Euroopa Komisjon - PõllumajandusEnglish (en)

Üles

Aidake meil veebisaiti täiustada

Kas leidsite otsitava teabe?

JahEi

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?