Õigusteave | Cookies | EUROPA kohta | Otsi | Kontakt
Lissaboni lepingJäta keelevaliku väli vahele (kiirklahv=2)
EUROPA > Lissaboni leping > Lepingu ülevaade > Nüüdisaegsed ja tõhusad institutsioonid
AvalehtAvaleht

Nüüdisaegsed ja tõhusad institutsioonid

Lissaboni lepinguga ei muudeta põhjalikult Euroopa Liidu institutsioonilist ülesehitust, mis tugineb endiselt kolmele peamisele institutsioonile: Euroopa Parlamendile, Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Komisjonile. Siiski on lepingus punkte, millega tugevdatakse institutsioonide tõhusust, ühtsust ja läbipaistvust, ning selle tulemusena saavad kasu Euroopa kodanikud.

Nüüd on Euroopa Liidus seitse institutsiooni: Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Kohus, Euroopa Keskpank ja Euroopa Kontrollikoda. Mis Lissaboni lepinguga muutub?

Euroopa Parlament

Euroopa Parlament esindab Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikke. Lissaboni lepinguga tugevdatakse Euroopa Parlamendi volitusi õigusloome ja ELi eelarve ning rahvusvaheliste lepingute heakskiitmise valdkonnas. Muudetakse Euroopa Parlamendi koosseisu. Euroopa Parlamendi liikmete arv võib olla kuni 751 (750 liiget ja president). Liikmesriikide kohtade jaotus järgib kahaneva proportsionaalsuse põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt on suurema rahvastikuga liikmesriikidel rohkem parlamendiliikmeid kui väiksema rahvaarvuga riikidel. Lepingu kohaselt on igal liikmesriigil vähemalt 6 ja mitte rohkem kui 96 parlamendiliiget.

Euroopa Ülemkogu

Edaspidi on ka Euroopa Ülemkogu täieõiguslik ELi institutsioon, mille ülesanne on anda ELile selle arenguks vajalik poliitiline tõuge. Kuigi uusi ülesandeid ei ole lisatud, on loodud uus ametikoht – Euroopa Ülemkogu president. Euroopa Ülemkogu valib ta kaheks ja pooleks aastaks ning tema põhiülesanne on tagada Ülemkogu töö ettevalmistus ja järjepidevus ning püüda liikmesriikide hulgas leida konsensus. Euroopa Ülemkogu presidendi ülesandeid ei saa täita muude riiklike ülesannetega samal ajal.

Euroopa Liidu Nõukogu

Nõukogu esindab ELi liikmesriikide valitsusi. Tema ülesanded on suurel määral samaks jäänud. Nõukogu jagab Euroopa Parlamendiga õigusloome ja eelarvega seotud volitusi ning tal on ka edaspidi oluline roll ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning majanduspoliitika koordineerimise valdkonnas.

Lissaboni lepingus sätestatud põhimuudatus hõlmab otsustusmenetlust. Lepingus on kehtestatud, et nõukogu otsustab kvalifitseeritud häälteenamuse alusel, v.a juhul, kui lepinguga on nähtud ette mõni muu menetlus, nt ühehäälne otsustamine. Lissaboni lepingu jõustumisest alates laieneb kvalifitseeritud häälteenamuse alusel otsustamine paljudele tegevusvaldkondadele (nt sisseränne ja kultuur).

Alates 2014. aastast võetakse hääletamisel kasutusele kahekordse enamuse põhimõte. Selleks et ELi õigusakti ettepanek nõukogus vastu võetaks, on vaja häälteenamust nii liikmesriikide (55%) kui ka nende elanike (65%) puhul. See väljendab ELi õiguslikku alust nii rahvaste kui ka riikide liiduna. See muudab ELi õigusloomeprotsessi läbipaistvamaks ja tõhusamaks. Uut arvestusviisi täiendatakse Ioannina kompromissile sarnaneva mehhanismiga, mille tulemusena saab ka väike arv liikmesriike (blokeeriva enamuse lähedal) olla otsusele vastu. Nõukogu teeb selle mehhanismi kasutamisel kõik endast oleneva, et saavutada mõistliku aja jooksul mõlemaid pooli rahuldav lahendus.

Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjoni põhiülesanne on edendada Euroopa üldhuve. Lepingu kohaselt kuuluks komisjoni kolleegiumisse üks volinik igast liikmesriigist. Varasemate lepingute alusel tuleks nende arvu vähendada, nii et volinikke oleks vähem kui liikmesriike.

Teine oluline muudatus Lissaboni lepingus seob Euroopa Parlamendi valimistulemused ja komisjoni presidendi valimise.

Samuti tugevneb komisjoni presidendi roll, kuna ta võib paluda mõnel kolleegiumi liikmel ametist tagasi astuda.

Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja / Euroopa Komisjoni asepresident

Lissaboni lepingu põhiline institutsiooniline muudatus hõlmab Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoha loomist. Sellega peaks tugevnema Euroopa Liidu tegevuse ühtsus seoses välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Kõrgel esindajal on kaksikroll: nõukogu on volitanud ta täitma ülesandeid ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas ning komisjoni asepresidendi ülesandeid välissuhete alal. Kuna kõrge esindaja juhib ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, juhib ta ka nõukogu välisasjade istungeid. Lisaks esindab ta rahvusvahelisel areenil samas valdkonnas Euroopa Liitu ning teda abistab Euroopa välisteenistus, mis koosneb nõukogu ja komisjoni ametnikest ning liikmesriikide diplomaatilistest talitustest.

Muud institutsioonid

Oluliselt ei muudeta ka Euroopa Keskpanga ja Euroopa Kontrollikoja rolli ega volitusi. Euroopa Liidu Kohtu puhul laiendatakse Lissaboni lepinguga kohtu volitusi, eriti kriminaal- ja politseikoostöö valdkonnas, ning tehakse mõningaid muudatusi menetlustesse.

Liikmesriikide parlamendid

Kuigi liikmesriikide parlamendid ei moodusta osa ELi ametlikust institutsioonilisest ülesehitusest, mängivad nad olulist rolli ELi toimimise seisukohast. Lepinguga tunnustatakse ja tugevdatakse liikmesriikide parlamentide rolli. Näiteks kui piisav arv liikmesriikide parlamente on veendunud, et õiguslik algatus tuleks pigem võtta kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil, siis peab komisjon selle kas tagasi võtma või andma selge põhjenduse, miks ta arvab, et algatus ei ole vastuolus subsidiaarsuspõhimõttega.

Õigusteave | Cookies | EUROPA kohta | Otsi | Kontakt | Üles