Õigusteave | Cookies | EUROPA kohta | Otsi | Kontakt
Lissaboni lepingJäta keelevaliku väli vahele (kiirklahv=2)
EUROPA > Lissaboni leping > Lepingu ülevaade
21. sajandi Euroopa21. sajandi Euroopa

Lepingu ülevaade

Väike inimkuju kõnnib lepingu lehekülgedel

Lissaboni leping jõustus 1. detsembril 2009, pärast mitmeid aastaid kestnud läbirääkimisi institutsiooniliste küsimuste üle.

Lissaboni lepinguga muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut, kuid ei asendata neid. Lepinguga antakse Euroopa Liidule õiguslik raamistik ja vajalikud vahendid selleks, et võtta vastu tulevased väljakutsed ning täita kodanike nõudmised.

  1. Demokraatlikum ja läbipaistvam Euroopa, kus on suurem roll nii Euroopa Parlamendil kui ka liikmesriikide parlamentidel, kus kodanikel on rohkem võimalusi teha oma hääl kuuldavaks ning kus Euroopa ja riikide tasandil on ülesanded kindlalt ära jaotatud.
    • Euroopa Parlamendi suurem roll: ELi kodanike poolt otse valitud Euroopa Parlamendil on uued olulised õigused seoses ELi õigusaktide, ELi eelarve ja rahvusvaheliste lepingutega. Kaasotsustamismenetluse laiendamine uutele valdkondadele tagab Euroopa Parlamendile liikmesriike esindava nõukoguga võrdse rolli suurema osa ELi õigusaktide vastuvõtmisel.
    • Liikmesriikide parlamentide suurem osalus: liikmesriikide parlamentidel on suuremad võimalused osaleda ELi töös, eelkõige tänu uuele mehhanismile, mis võimaldab jälgida, et Euroopa Liit võtab meetmeid ainult siis, kui tulemusi saab paremini saavutada ELi tasandil (subsidiaarsuse põhimõte). Koos Euroopa Parlamendi suurema rolliga aitab see tugevdada demokraatiat ja suurendada ELi toimimise õiguspärasust.
    • Tugevam hääl kodanikele: tänu kodanikualgatusele on kodanikel võimalus kutsuda komisjoni üles esitama uue õigusakti ettepanek tingimusel, et algatust toetab vähemalt miljon kodanikku mitmest ELi liikmesriigist.
    • Ülesannete jaotus: liikmesriikide ja Euroopa Liidu suhted muutuvad selgemaks tänu nende pädevusvaldkondade selgele jaotamisele.
    • Euroopa Liidust väljaastumine: Lissaboni lepingus sätestatakse esimest korda selgesõnaliselt liikmesriikide võimalus liidust välja astuda.
  2. Tõhusam Euroopa lihtsustatud töömeetodite ja hääletuseeskirjade ning toimivate ja ajakohaste institutsioonidega 27 liikmesriigist koosneva ELi jaoks ning suurem tegutsemisvõime liidu praegustes prioriteetsetes valdkondades.
    • Tõhus ja tulemuslik otsustamismenetlus: kaasotsustamismenetlust nõukogus laiendatakse uutele poliitikavaldkondadele, et otsuseid oleks võimalik vastu võtta tõhusamini ja kiiremini. Alates 2014. aastast põhineb kvalifitseeritud häälteenamus topeltenamusel, mille puhul võetakse arvesse nii liikmesriikide kui ka nende elanike arvu, millega väljendatakse Euroopa Liidu kahetist õiguslikku alust. Topeltenamus saavutatakse, kui otsust toetavad 55% liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% liidu elanikest.
    • Stabiilsem ja sujuvamalt toimiv institutsiooniline raamistik: Lissaboni lepinguga on loodud Euroopa Ülemkogu kaheks ja pooleks aastaks valitava eesistuja ametikoht ning otsene seos Euroopa Komisjoni presidendi valimise ja Euroopa Parlamendi valimiste tulemuste vahel. Samuti on kehtestatatud uus kord Euroopa Parlamendi tulevase koosseisu liikmete arvu vähendamiseks ning selgemad eeskirjad tõhustatud koostöö ja finantssätete osas.
    • Eurooplaste elu parandamine: Lissaboni lepinguga parandatakse ELi tegutsemisvõimet mitmetes tänase Euroopa Liidu ja selle kodanike peamisteks prioriteetideks olevates valdkondades. Nende hulka kuuluvad eelkõige vabaduse, turvalisuse ja õiguse poliitikavaldkonnad, nagu võitlus terrorismi ja kuritegevusega. Samuti puudutab see teatud määral ka muid valdkondi, nagu energiapoliitika, tervishoid, kodanikukaitse, kliimamuutus, üldhuviteenused, teadusuuringud, kosmosepoliitika, territoriaalne ühtekuuluvus, kaubanduspoliitika, humanitaarabi, sport, turism, halduskoostöö.
  3. Õigustel, väärtustel ja vabadusel rajanev solidaarne ja turvaline Euroopa, mis edendab liidu väärtusi, muudab Euroopa põhiõiguste harta osaks Euroopa esmasest õigusest, kehtestab uued solidaarsusmehhanismid ning tagab oma kodanike parema kaitse.
    • Demokraatlikud väärtused: Lissaboni lepingus täpsustatakse ja tugevdatakse Euroopa Liidu aluseks olevaid väärtusi ja eesmärke. Need väärtused on võrdluspunktiks Euroopa kodanikele oma õiguste kaitsmisel ning näitavad kõike seda, mida Euroopal on pakkuda oma partneritele mujal maailmas.
    • Kodanike õigused ja põhiõiguste harta: Lissaboni lepinguga säilitatakse olemasolevad õigused ning sätestatakse uued. Tagatakse põhiõiguste hartas sätestatud vabadused ja põhimõtted ning hartale antakse siduv õiguslik jõud. See puudutab kodaniku-, poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi.
    • Euroopa kodanike vabadus: Lissaboni lepinguga säilitatakse ja tugevdatakse nelja põhivabadust ning Euroopa kodanike poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid vabadusi.
    • Liikmesriikidevaheline solidaarsus: Lissaboni lepingu kohaselt tegutsevad EL ja tema liikmesriigid ühiselt ning on solidaarsed, kui üht liikmesriiki tabab terrorirünnak või kui ta langeb loodusõnnetuse või inimtegevusest tingitud õnnetuse ohvriks. Rõhutatakse ka solidaarsust energia valdkonnas.
    • Kõigi turvalisuse suurendamine: Euroopa Liidule antakse suuremad võimalused meetmete võtmiseks vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkondades, mis parandab otseselt liidu võimet terrorismi- ja kuritegevuse vastases võitluses. Kodanikukaitse, humanitaarabi ja tervishoiu valdkonda reguleerivate uute sätete eesmärk on suurendada liidu võimet tegutseda, kui Euroopa kodanike turvalisus satub ohtu.
  4. Euroopa Liidu rolli maailmas tugevdatakse Euroopa välispoliitika teostamise vahendite ühendamisega nii uue poliitika väljatöötamise kui ka otsuste tegemise käigus. Lissaboni lepinguga antakse Euroopale selge hääl suhtlemiseks partneritega terves maailmas. Leping kasutab Euroopa majanduslikku, humanitaarset, poliitilist ja diplomaatilist kaalukust Euroopa huvide ja väärtuste edendamiseks terves maailmas, austades seejuures liikmesriikide erilisi huve välisasjades.
    • Uus Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kes on ühtlasi komisjoni asepresident, suurendab ELi välistegevuse mõju, sidusust ja nähtavust.
    • Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat abistab uus Euroopa Liidu välisteenistus.
    • Juriidilise isiku staatuse andmine liidule suurendab tema kaalukust läbirääkimistel, muudab ta tegevuse maailmaareenil tulemuslikumaks ja suurendab tema nähtavust kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide partnerina.
    • Edusammudega Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas säilitatakse teatav otsuste vastuvõtmise kord, kuid luuakse ka eeldused selleks, et väiksematel liikmesriikide rühmadel oleks võimalik teha omavahel tihedamat koostööd.
Õigusteave | Cookies | EUROPA kohta | Otsi | Kontakt | Üles