Õigusteave | Cookies | EUROPA kohta | Otsi | Kontakt
Lissaboni lepingJäta keelevaliku väli vahele (kiirklahv=2)
EUROPA > Lissaboni leping > Lepingu ülevaade > EL maailmas
21. sajandi Euroopa21. sajandi Euroopa

EL maailmas

Euroopa Liit edendab oma väärtusi ja huve kõikjal maailmas. Tema kaubanduse maht on suurim maailmas ning ta on suurim arengumaadele abi andja. Lissaboni leping annab Euroopale välissuhetes selge väljundi.

Selleks, et Euroopas oleks jätkuvalt tagatud vabadus, turvalisus ja heaolu, peab EL kasutama ära oma võimalused maailmaareenil. Globaliseerunud maailmas ei suuda üks riik tegeleda probleemidega, nagu energiatarnete turvalisus, kliimamuutus, säästev areng, majanduskonkurents ja terrorism. Sellega tuleb toime ainult EL tervikuna.

Lissaboni leping hõlmab kahte olulist institutsioonilist uuendust, millel on suur mõju ELi välissuhetele: loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht ametiajaga kaks ja pool aastat ning ühe korra tagasivalimise võimalusega, ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ametikoht, kelle ülesanne on tagada ühenduse välistegevuse järjepidevus. Lissaboni leping võimaldab ELil tegutseda maailmas tõhusamalt ja järjekindlamalt. ELi välispoliitika erinevate suundade, nagu diplomaatia, julgeolek, kaubandus, arenguabi, humanitaarabi ja rahvusvahelised läbirääkimised ühendamine võimaldab ELil anda selgema signaali oma partnerriikidele ja -organisatsioonidele maailmas.

ELi sekkumise tõhusust suurendab ka uus Euroopa Liidu välisteenistus, mis kasutab kõrge esindaja abistamisel ELi institutsioonide ja liikmesriikide vahendeid.

Vastavalt lepingule on EL juriidiline isik. See võimaldab ELil sõlmida rahvusvahelisi lepinguid ning astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks. Selliselt saab EL esitada seisukohti ning tegutseda tervikliku üksusena.

Lissaboni lepingus rõhutatakse Euroopa Liidu toimimispõhimõtteid. Need on demokraatia, õigusriik, inimõigused ja põhivabadused, inimväärikuse austamine, võrdsus ja solidaarsus. Lepinguga kehtestatakse esmakordselt humanitaarabi konkreetne õiguslik alus ning asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus.

Lissaboni lepingus käsitletakse ELi globaalse rolli määratlemisel ka ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, mis moodustab ühise välis- ja julgeolekupoliitika lahutamatu osa. Seehõlmab ka solidaarsusklauslit, mis kutsub ELi ja tema liikmesriike ühistegevusele, kui mõnda liikmesriiki tabab terrorirünnak.

Õigusteave | Cookies | EUROPA kohta | Otsi | Kontakt | Üles