Õigusteave | Cookies | EUROPA kohta | Otsi | Kontakt
Lissaboni lepingJäta keelevaliku väli vahele (kiirklahv=2)
EUROPA > Lissaboni leping > Lepingu ülevaade > Demokraatlikum ja läbipaistvam Euroopa
21. sajandi Euroopa21. sajandi Euroopa

Demokraatlikum ja läbipaistvam Euroopa

ELi toimimisel juhindutakse kolmest demokraatia põhimõttest: demokraatlik võrdsus, esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia.

Lissaboni lepinguga tugevdatakse demokraatliku võrdsuse põhimõtet, mille kohaselt ELi institutsioonid peavad kodanikke kohtlema võrdselt. Samuti tugevdatakse lepinguga esindusdemokraatiat, suurendades Euroopa Parlamendi tähtsust ning liikmesriikide parlamentide rolli otsuste tegemisel. Lepinguga arendatakse ka osalusdemokraatiat ning kodanike ja ELi institutsioonidevahelisi uusi suhtlusmehhanisme, nagu näiteks kodanikualgatus.

Peale selle lihtsustab Lissaboni leping liikmesriikide ja Euroopa Liidu vahelisi suhteid.

Euroopa Parlamendi suurendatud volitused

Euroopa Parlamendi liikmed valitakse iga viie aasta tagant otsestel ja üldistel valimistel ning nad esindavad liikmesriikide kodanikke. Iga järgneva lepinguga on Euroopa Parlamendi volitusi järk-järgult laiendatud. Lissaboni lepinguga kinnitatakse seda arengut ning suurendatakse Euroopa Parlamendi volitusi õigusloome, eelarve ja rahvusvaheliste suhete valdkonnas.

Esiteks on õigusloome valdkonnas kaasotsustamismenetluse kasutamist laiendatud (ümber nimetatud seadusandlikuks tavamenetluseks) mitmetele valdkondadele.Konkreetsemalt tähendab see seda, et parlamendile on antud teatavates küsimustes, kus temaga siiani ei konsulteeritud, nõukoguga võrdne reaalne seadusandlik võim. Sellisteks valdkondadeks on näiteks seaduslik ränne, õigusalane koostöö kriminaalasjades (Eurojust, kuritegevuse ennetamine, kriminaalõigusealaste normide, süütegude ja karistuste ühtlustamine), politseikoostöö (Europol) või teatavad ühise põllumajanduspoliitikaga seotud küsimused. Euroopa Parlament osaleb nüüd peaaegu kõikide õigusaktide koostamises.

Eelarve valdkonnas kinnitatakse Lissaboni lepinguga mitmeaastase finantsraamistikuga kehtestatud praktikat, mille jaoks on vaja parlamendi heakskiitu. Lisaks sellele nähakse Lissaboni lepinguga ette, et parlament ja nõukogu määravad koos kindlaks kõik kulud, lõpetades varasema vahetegemise nii-nimetatud kohustuslike kulude (näiteks põllumajanduse otsetoetused) ja mittekohustuslike kulude vahel. Kõnealune uuendus tasakaalustab kahe institutsiooni rolli Euroopa Liidu eelarve heakskiitmisel.

Lissaboni lepinguga nähakse ette ka seda, et Euroopa Parlament peab andma oma nõusoleku kõigile rahvusvahelistele kokkulepetele, mis käsitlevad seadusandliku tavamenetlusega seotud küsimusi.

Liikmesriikide parlamentide suurem roll

Lissaboni lepinguga tunnustatakse ja tugevdatakse liikmesriikide parlamentide rolli, kes ELi institutsioonide väljakujunenud rolle muutmata saavad üha enam võimalusi osaleda ELi töös. Lepingus peegelduvad selgelt liikmesriikide parlamentide õigused ja kohustused ELi raames seoses teabe hankimise, subsidiaarsuse kontrolli, vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala hindamismehhanismide või lepingute muudatustega.

Lissaboni leping on uuenduslik eelkõige subsidiaarsuspõhimõtte järgimise kontrolli valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt sekkub Euroopa Liit vaid juhul, kui ELi tasandil on tegevus tõhusam kui riiklikul tasandil. Erandiks on valdkonnad, mille eest vastutab vaid EL. Kõik riikide parlamendid võivad teatada, miks nende arvates mõni ettepanek kõnealuse põhimõttega ei ühildu.Sellisel juhul on kaks valikuvõimalust:

  • kui kolmandik riikide parlamente on arvamusel, et teatav ettepanek ei ühildu subsidiaarsuse põhimõttega, peab komisjon oma ettepaneku uuesti läbi vaatama ning otsustama, kas ettepanek säilitada, seda muuta või tagasi võtta;
  • kui enamik riikide parlamente jagab seda arvamust ja kui komisjon otsustab siiski jääda oma ettepaneku juurde, algatatakse erimenetlus. Komisjon peab esitama oma põhjendused Euroopa Parlamendile ja nõukogule, et otsustada, kas seadusandliku menetlusega jätkata või mitte.

Läbipaistvus ministrite nõukogus

Lisaks tuleb märkida, et nii liikmesriikide parlamendid kui ka kodanikud saavad teada igast liikmesriigist pärit nõukogu liikme tehtud otsustest, kuna kõik nõukogus toimunud arutelud ja nõupidamised õigusloome valdkonnas avalikustatakse.

Rohkem osalusdemokraatiat

Eurooplaste käsutuses on juba praegu ulatuslikud vahendid, mis võimaldavad neil saada teavet ühenduse poliitilisest protsessist ja selles osaleda. Kõnealustele vahenditele tuleb edaspidi lisada kodanikualgatus. Lissaboni lepingu kohaselt on vaja vähemalt miljon inimest erinevatest liikmesriikidest, et kutsuda komisjoni üles esitama ettepanekuid ELi pädevusse kuuluvates valdkondades. Kodanikualgatuse praktiline kord täpsustatakse pärast uue lepingu jõustumist.

Lissaboni lepinguga rõhutatakse ka konsultatsioonide ning dialoogi pidamise tähtsust ühenduste, kodanikuühiskonna, sotsiaalsete partnerite, kirikute ja mitteusuliste organisatsioonidega.

Suhted ELi ja liikmesriikide vahel

Lissaboni lepinguga täpsustatakse kõigi tegevusvaldkondade puhul, kes EList või liikmesriikidest on pädev tegutsema. Leping vastab küsimusele, „millised on kellegi ülesanded ELis?”. Seda küsimust esitavad paljud eurooplased. Seega võetakse lepinguga kasutusele pädevuste üldine jaotus kolme kategooriasse.

  • Ainupädevused: Ainult ELil on õigus koostada õigusakte sellistes valdkondades nagu tolliliit, ühine kaubanduspoliitika ja konkurentsipoliitika.
  • Toetavad, koordineerivad või täiendavad meetmed: EL ei saa toetada liikmesriikide meetmeid finantssekkumiste abil. Hõlmatud on sellised valdkonnad nagu kultuur, haridus ja tööstus.
  • Jagatud pädevused hõlmavad teisi valdkondi nagu keskkond, transport ja tarbijakaitse. ELil ja liikmesriikidel on jagatud pädevus koostada õigusakte kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriigid kuuluvad ELi vabatahtlikult. Lissaboni lepinguga võetakse kasutusele vabatahtliku väljaastumise säte, mille kohaselt liikmesriigid võivad EList alati välja astuda.

Õigusteave | Cookies | EUROPA kohta | Otsi | Kontakt | Üles