Õigusteave | Cookies | EUROPA kohta | Otsi | Kontakt
Lissaboni lepingJäta keelevaliku väli vahele (kiirklahv=2)
EUROPA > Lissaboni leping > Küsimused ja vastused
21. sajandi Euroopa21. sajandi Euroopa

Küsimused ja vastused

Euroopa kaardi kujutis ühendatud kätel.Milleks on Euroopale vaja Lissaboni lepingut?

Oma potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks tuleb Euroopa Liidul ajaga kaasas käia ja teha ümberkorraldusi. 27 liikmesriigiga Euroopa Liit tegutseb praegu 15 liikme jaoks koostatud õigusraamis. Viimase kümne aasta jooksul on Euroopa Liit otsinud võimalust oma vahendite otstarbekamaks kasutamiseks ning tegevussuutlikkuse parandamiseks.

Samal ajal leiab järjest rohkem poolehoidu idee, et EL tegeleks selliste küsimustega, mis meid kõiki puudutavad, nagu näiteks kliimamuutus, energiatarnete turvalisus ja rahvusvaheline terrorism. Vastavalt sellele, kuidas EL on laienenud ja tema ülesanded muutunud, on otstarbekas ajakohastada ka tema toimimist. Lepinguga kaasnevad tervitatavad parendused, mis annavad ELi kasutusse vahendid tänapäeva väljakutsetega tegelemiseks.

Lepingu sõlmimise kolm peamist põhjust on järgmised: tõhusam otsuste tegemise menetlus; rohkem demokraatiat, suurendades Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide osa; ning ühtsem välistegevus. Kõik see annab ELile paremad võimalused igapäevaselt seista oma kodanike huvide eest.

Üles
Paar rahvahulgas.Millised muutused kaasnevad Lissaboni lepinguga kodanike jaoks?

Lissaboni leping püüab tugevdada ELi tegevussuutlikkust ühtsema välistegevuse, ulatuslikuma sisepoliitika, poliitiliste saavutuste ja tulemuste parema kodanike huvides rakendamise ning 27 liikmesriigiga ELi ajakohastatud institutsioonide abil.

Lissaboni leping tugevdab ELi välispoliitikat ning see muudetakse ühtsemaks, ühitades välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni asepresidendi ametikohad. Selle toetamiseks luuakse uus Euroopa Liidu välisteenistus. Kodanikud saavad kolmandatesse riikidesse reisides ka rohkem praktilist diplomaatilist ja konsulaarabi.

Lissaboni lepingus arvestatakse Euroopa kodanike probleemidega. Lepingus kajastub selgelt näiteks poliitiline tahe tegeleda kliimamuutusest ja energiapoliitikast tulenevate probleemidega. Esmakordselt on lepingusse lisatud energeetikat käsitlev jagu, milles seatakse ühenduse poliitiliseks ülesandeks tagada energiaturu nõuetekohane toimimine (eriti seoses energiatarnetega), edendada energiatõhusust ja -säästlikkust ning töötada välja uued ja taastuvad energiaallikad.

Uued võimalused on loodud, et tegeleda näiteks rahvatervise ja kodanikukaitse küsimuste piiriüleste mõjudega ning toetada spordialast piiriülest tegevust. Lissaboni lepingu tähtsaimate küsimuste keskmes on vabadus, õigus ja turvalisus. Euroopa Liit suudab nüüd paremini toime tulla piiriülese inimkaubandusega tegelevate kriminaalsete rühmitustega, edendada ja toetada meetmeid kuritegude ennetamisel ning võidelda terrorismiga varade külmutamise abil. Lepingus leiab kinnitust ELi võetud kohustus töötada välja ühine rändepoliitika. Lissaboni lepingus leidub ka solidaarsusklausel, milles kinnitatakse, et kui üht liikmesriiki tabab terrorirünnak või kui ta langeb loodusõnnetuse või inimtegevusest tingitud õnnetuse ohvriks, tegutsevad EL ja tema liikmesriigid ühiselt ning on solidaarsed.

Sellised uuendused annavad Euroopa Liidule võimaluse rakendada paremini oma poliitikat, mille eesmärk on tagada majanduskasv ja konkurentsivõime, suurendada tööhõivet ja parandada sotsiaalseid tingimusi, tugevdada isiklikku ja kollektiivset julgeolekut, edendada keskkonnakaitset ja tervishoidu, arendada liikmesriikide vahelist ühtsust ja solidaarsust, edendada teaduslik-tehnilist progressi ning parandada oma rahvusvahelist suutlikkust.

Lissaboni lepinguga luuakse ka stabiilne institutsiooniline süsteem, mis tähendab seda, et otsuseid on võimalik teha kiiremini, läbipaistvamalt, tugevama demokraatliku kontrolli tingimustes ja pidades rohkem silmas seda, et otsuseid tehtaks asjakohasel tasandil. Kodanikud saavad paremini aru, kes mille eest vastutab ning miks EL meetmeid rakendab.

Esmakordselt saavad kodanikud võimaluse pöörduda vahetult Euroopa Komisjoni poole ELi pädevusvaldkonnas algatuse käivitamiseks. Selleks on neil vaja koguda miljon liikmesriikide kodanike allkirja.

Üles
Euroopa Parlamendi täiskogu istung.Kas liikmesriikide parlamentidel on Euroopa küsimustes rohkem sõnaõigust?

Jah. Liikmesriikide parlamente tunnustatakse esmakordselt lahutamatu osana Euroopa Liidu demokraatiast. Liikmesriikide parlamentidel võimaldatakse Euroopa Liidu töös paremini osaleda.

Liikmesriikide parlamendid saavad jälgida subsidiaarsuspõhimõttest kinni pidamist. (Nimetatud põhimõtte eesmärk on tagada, et otsuseid tehtaks kodanikule võimalikult lähedal ning et pidevalt kontrollitaks ELi tasandil võetavate meetmete õigustatust sõltuvalt sellest, kas asjaomased võimalused on olemas liikmesriigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil.) Parlamentidel on volitused sekkuda õigusakti eelnõu menetlemisse varases staadiumis veel enne, kui seda üksikasjalikult käsitletakse Euroopa Parlamendis ja Euroopa Liidu Nõukogus.

Üles
Kaks inimest konservikarpidest ja traadist valmistatud telefoniga rääkimas.Kas kodanikud saavad algatuste esitamiseks pöörduda ELi institutsioonide poole?

Jah. Lissaboni lepinguga kehtestatakse Euroopa kodanikualgatuse mõiste. Uue osalusdemokraatiat käsitleva sätte kohaselt võib miljon kodanikku suuremast arvust liikmesriikidest pöörduda Euroopa Komisjoni poole algatusega, paludes tal teha asjakohane ettepanek küsimustes, mille reguleerimiseks on kodanike arvates vaja Lissaboni lepingu rakendamiseks anda välja Euroopa Liidu õigusakt. Menetluse üksikasjad sätestatakse õigusaktidega.

Üles
Neiud ruuporisse hüüdmas.Kas Lissaboni leping muudab otsustusprotsessi demokraatlikumaks?

Jah. Lissaboni lepinguga suurendatakse poliitikavaldkondade hulka, kus otsevalitud Euroopa Parlament peab koos liikmesriikide ministritest koosneva nõukoguga ELi õigusakti heaks kiitma (kaasotsustamismenetlus).

Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide rolli tugevdamise abil suurendatakse Lissaboni lepinguga demokraatlikku kontrolli Euroopa Liidus.

Lepinguga määratletakse täpsemini volituste jagunemine Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel, mistõttu kodanikel on lihtsam aru saada, kes mida teeb.

Üles
Ümarlaud, mille keskele on asetatud Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide lipud.Palun selgitage Euroopa Liidu Nõukogu uut hääletamissüsteemi.

Euroopa Liidu Nõukogu tavapärast hääletussüsteemi nimetatakse hääletamiseks kvalifitseeritud häälteenamusega. See tugineb topeltenamuse põhimõttele. Ministrite nõukogus peab otsust toetama 55% liikmesriikidest (15 liikmesriiki 27st), kes esindavad vähemalt 65% Euroopa Liidu rahvastikust. Et vältida olukorda, kus mõned kõige suurema elanikkonna arvuga liikmesriigid saavad tõkestada otsuste vastuvõtmist, on ette nähtud, et blokeeriva vähemuse peavad moodustama vähemalt neli liikmesriiki. Vastasel juhul loetakse kvalifitseeritud häälteenamus saavutatuks isegi juhul, kui rahvastiku osakaalu nõue ei ole täidetud.

Euroopa Ülemkogul lepiti kokku, et uus süsteem jõustub 2014. aastal. Esimesel kolmel aastal (st kuni 2017. aastani) võib liikmesriik taotleda õigusakti vastuvõtmist vastavalt kvalifitseeritud häälteenamusele, nagu see on sätestatud Nice lepinguga.

Üles
Hääletustabel.Kas kvalifitseeritud häälteenamusega võetakse vastu rohkem otsuseid?

Jah. Lissaboni lepinguga laiendatakse kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamist uutes poliitikavaldkondades. Euroopa Liit on väga huvitatud lihtsamast otsustusprotsessist, sealhulgas selliste küsimuste puhul nagu võitlus kliimamuutusega, energiaturvalisus ja humanitaarabi suunamine maailma kriisikolletesse. Mõned teised muutused hõlmavad kodanikualgatusi, diplomaatilist ja konsulaarkaitset ning protseduurilisi küsimusi. Ühehäälsuse nõue jääb kehtima maksu- ja välispoliitika ning julgeoleku ja sotsiaalkaitse valdkondades.

Üles
ELi sümbolit kujutav pusle.Millised on lepinguga kaasnevad peamised institutsioonilised muutused?

Erinevalt praegustest lepingutest moodustaks Lissaboni lepingu kohaselt komisjoni kolleegiumi ka tulevikus üks volinik igast liikmesriigist.

Euroopa Parlamendi liikmete arvuks saab maksimaalselt 751. Liikmesriigist võib olla pärit maksimaalselt 96 ja minimaalselt 6 parlamendiliiget.

Luuakse Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht. Eesistuja määratakse Euroopa Ülemkogu poolt ametisse kaheks ja pooleks aastaks. Selline kord tagab Euroopa Ülemkogu töö suurema järjepidevuse ja stabiilsuse.

Lepinguga luuakse Euroopa Liidu välisasjade ja ühise julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht. See isik on samas ka komisjoni asepresident ning juhib välissuhete nõukogu tööd. Sellega tugevdatakse välistegevuse ühtsust ning ELi mainet maailmas kuna Euroopa Liitu saab seostada kindla isikuga.

Üles
Küünal ELi sümboli taustal.Kuidas tugevdab põhiõiguste harta Euroopa kodanike õigusi?

Lissaboni leping viitab põhiõiguste hartale kui selliste õiguste kogule, mis Euroopa Liidu põhimõtete kohaselt peavad olema igal tema kodanikul institutsioonidega suheldes ning seoses ELi õigustagatistega. Harta kuus peatükki hõlmavad isikuõigusi, mis on seotud väärikuse, vabaduste, võrdsuse, solidaarsuse, kodanikuõiguste ja õigusemõistmisega. Need õigused tulenevad muudest rahvusvahelistest dokumentidest, nagu näiteks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, sulatades nad õiguslikult ELi normidesse.

Euroopa Liidu institutsioonid peavad austama hartas sätestatud õigusi. Sama kohustus kehtib liikmesriikide puhul, kui nad rakendavad Euroopa Liidu õigusakte. Euroopa Kohus tagab hartast kinnipidamise. Harta hõlmamine ei muuda ELi volitusi, vaid tugevdab kodanike õigusi ja suurendab vabadusi.

Üles
Sümboolne temperatuuri reguleerimisnupp maakeral.Kas Lissaboni lepinguga kindlustatakse keskkonna valdkonnas tehtud ELi edusamme? Kas kliimamuutus on kajastatud?

Jah, täielikult. Lissaboni lepingus kehtestatakse ELi üheks eesmärgiks tegutseda Euroopa säästva arengu nimel, mis tugineb eelkõige keskkonna kõrgetasemelisele kaitsele ja tema kvaliteedi parandamisele. Kuigi säästva arengu idee oli olemas ka senistes lepingutes, määratletakse Lissaboni lepingus asjaomane eesmärk paremini ning kinnitatakse seda jõulisemalt. Säästev areng on ka ELi üks põhiline eesmärk tema ülemaailmsete suhete puhul.

Keskkonnaküsimused on ELi ja liikmesriikide vahel jagatud pädevusvaldkond. Kui EL siin sekkub, siis peab ta seadma selged eesmärgid: keskkonna säilitamine ja kaitsmine ning selle kvaliteedi parandamine; inimese tervise kaitsmine; loodusvarade kaalutletud ja mõistliku kasutamise edendamine; meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et lahendada piirkondlikke või ülemaailmseid keskkonnaprobleeme.

Kliimamuutused on üks suuremaid praegu inimkonda ees ootavaid keskkonnalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke väljakutseid. Lissaboni lepinguga muutub rahvusvahelisel tasandil kliimamuutuse vastu võitlemine ELi keskkonnapoliitika konkreetseks eesmärgiks. Lissaboni lepinguga lisatakse kliimamuutuse vastu võitlemist hõlmavad rahvusvahelised meetmed nende eesmärkide loetellu, mis määravad kindlaks ELi keskkonnapoliitika. Sellega seoses tunnustatakse lepingus selgelt, et ELil on selles valdkonnas maailmas kanda võtmeroll.

Üles
Näpujälgede võtmine.Mis muutub justiits- ja siseküsimuste valdkonnas?

Justiits- ja siseküsimuste puhul lihtsustab Lissaboni leping peaaegu kõigis valdkondades Euroopa tasandil tegutsemist, kuna kohaldatakse ühenduse meetodit, st otsuseid komisjoni ettepanekute suhtes tehakse kvalifitseeritud häälteenamusega, kaasatud on suurema pädevusvaldkonnaga Euroopa Parlament, tugevamad on liikmesriikide parlamentide poolne demokraatlik järelvalve ning Euroopa Kohtu kontroll. Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi puhul kohaldatakse erikorda.

Üles
Maakera stiliseeritud Euroopa kaardiga.Kas Lissaboni leping annab Euroopale tugevama hääle rahvusvahelisel areenil?

Jah, see on üks põhisaavutusi. Lissaboni lepinguga kehtestatakse Euroopa Liidu välistegevuse ühised põhimõtted ja eemärgid: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse austamine.

Enamik praeguste lepingute sätteid välissuhete kohta koondatakse Lissaboni lepingus ühte jaotisse. Selle tulemusena paranevad sätete loetavus ning Euroopa Liidu meetmete ühtsus.

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja praegused ülesanded ühendatakse komisjoni asepresidendi ülesannetega ning luuakse uus institutsionaalne ametikandja, kellel on kaks rolli (välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja/komisjoni asepresident). Sellega suureneb välistegevuse ühtsus ning paraneb ELi maine maailmas, kuna Euroopa Liitu saab seostada kindla isikuga ning on võimalik edendada Euroopa ühishuve.

Kõrget esindajat/asepresidenti abistab töös Euroopa Liidu välisteenistus. See on ühistalitus, mis hõlmab nõukogu ja komisjoni ametnikke ning liikmesriikide diplomaatilisi teenistusi.

Lissaboni lepinguga kehtestatakse ka erisätted humanitaarabi kohta. Kõnealustes sätetes rõhutatakse rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaldamist ning erapooletust, neutraalsust ja mittediskrimineerimist. Lepingu kohaselt kavandatakse ka Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse asutamist.

Üles
Gloobust hoidev laps.Kas uue lepingu alusel on Aafrikal või arengu- ja humanitaarabi vajavatel riikidel midagi oodata?

Lissaboni lepinguga kehtestatakse esimest korda erisätted humanitaarabi kohta. Nendes sätetes rõhutatakse kõnealuse poliitika spetsiifikat ning rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtete kohaldamist, eriti erapooletust ja mittediskrimineerimist.

Lissaboni lepingus on selgelt sätestatud, et vaesuse vähendamine kuni selle täieliku kaotamiseni on Euroopa Liidu arengukoostööpoliitika põhieesmärk. Seda tuleb järgida, kui Euroopa Liit rakendab arengumaid mõjutavat poliitikat. Ühtlasi tähendab see ka, et arengupoliitika on täieõiguslik poliitikavaldkond, mitte aga ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrvalsuund.

Kui on vaja anda erakorralist finantsabi, teeb nõukogu komisjoni asjaomase ettepaneku suhtes otsuse kvalifitseeritud häälteenamuse alusel. See võimaldab tulevikus kiiremini finantsabi anda.

Lissaboni lepingu kohaselt on arengukoostöö ja humanitaarabi jagatud pädevused. See tähendab, et Euroopa Liit viib ellu iseseisvat poliitikat, mis ei välista liikmesriikide tegutsemist oma pädevuse piires ega sea Euroopa Liitu olukorda, kus tema rakendatav poliitika vaid täiendaks liikmesriikide omi.

Üles
ELi ja Euroopa riikide lipud.Kas Lissaboni leping nõrgestab liikmesriikide iseseisva välispoliitika rakendamist?

Ei. Euroopa Liidul on vaja tegutseda rahvusvahelisel areenil ühehäälse seisukoha esitamiseks. Mitmete välispoliitiliste küsimustega saavad kõige paremini tegeleda Euroopa Liidu liikmesriigid ühiselt tegutsedes.

Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoha loomisega ei kaasne uusi pädevusvaldkondi, vaid selle abil ühtlustatakse ELi välistegevust, vältides topelttegutsemist ning segadust. Kõrge esindaja tegeleb välispoliitiliste küsimustega 27 ELi liikmesriigi poolt ühehäälselt vastuvõetud otsuste kohaselt ning tema tegevusega täiendatakse, mitte ei asendata liikmesriikide välispoliitikat ja diplomaatilist tegevust.

Üles
ELi sõdurid.Kas Lissaboni lepingu alusel luuakse Euroopa armee?

Ei. Sõjaliste küsimustega tegelevad liikmesriigid ise. Lepingu kohaselt võivad liikmesriigid anda ELi käsutusse tsiviil- ja sõjalisi ressursse ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonide läbiviimiseks. Liikmesriikidel on siiski õigus selliseid operatsioone mitte toetada – nendes osalemine on alati vabatahtlik.

Kui rühm liikmesriike on võimeline desarmeerimisoperatsioone, humanitaarabi- ja päästeoperatsioone, sõjalist nõustamist ja rahutagamisoperatsioone läbi viima ning soovib seda teha, siis nad võivad seda teha. Ühtegi liikmesriiki ei saa sundida sellistes operatsioonides osalema.

Üles
Rühm töötajaid.Kas Lissaboni lepinguga nõrgestatakse ELi sotsiaalseid saavutusi?

Sugugi mitte. Lissaboni lepinguga aidatakse ELil säilitada ja arendada sotsiaalseid saavutusi, võttes arvesse riiklikke sätteid.

Euroopa Liidu eesmärkide hulka on lisatud suure konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus, täielik tööhõive ja sotsiaalne progress. Liikmesriikide majandus- ja tööhõivepoliitika kooskõlastamine kuulub ELi pädevusvaldkonda ning selle alusel on võimalik liikmesriikide sotsiaalpoliitika kooskõlastamine.

Lissaboni lepingus sisaldub sotsiaalvaldkonda reguleeriv säte, mille kohaselt tuleks uute poliitikavaldkondade väljatöötamisel ja rakendamisel arvestada sotsiaalküsimusi (tööhõive suurendamine, asjakohane sotsiaalkaitse, võitlus sotsiaalse tõrjutuse vastu).

Ka põhiõigusi tunnustatakse Lissaboni lepingus, kuna lepingusse on lisatud õiguslikult siduv viide põhiõiguste hartale. Lepingus on solidaarsust käsitlev jagu, kus on kirjas sotsiaalvaldkonnaga seotud õigused ja põhimõtted, nagu õigus saada teavet ja ettevõttesisest nõustamist, õigus sõlmida kollektiivlepinguid ning võtta ühismeetmeid, õigus saada tasuta tööhõiveteenuseid ja kaitset ebaõiglase vallandamise vastu, õigus sotsiaalkaitsele ja sotsiaalabile jne.

Üles
ELi riikide postkastid.kas Lissaboni leping seab ohtu avalikud teenused?

Ei. Lissaboni lepinguga tunnustatakse avalikke teenuseid kui sotsiaalsele ja piirkondlikule ühtekuuluvusele vajalikke vahendeid. Lepingule on lisatud protokoll, milles sätestatakse põhimõtted tõhusaid üldhuviteenuseid edendavate meetmete rakendamiseks. See on sobiv alus ELi tulevastele meetmetele.

Harta kohaselt tunnustab ja austab Euroopa Liit võimalust kasutada siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, et tugevdada sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

Lissaboni lepingus käsitletakse üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid kui teenuseid, mida peetakse olulisteks kogu Euroopa Liidus, ning käsitletakse nende osa Euroopa Liidu sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse edendamisel.

Nende väärtustamise tulemusena peavad Euroopa Liit ja liikmesriigid Lissaboni lepingu kohaselt tagama teenuste osutamise vastavalt teatud põhimõtetele ja tingimustele, eelkõige majandus- ja rahandusalaste tingimustele, mis võimaldavad täita eesmärke.

Üles
Läbipaistvad kastid ELi ja selle liikmesriikide lippudega.Kas Lissaboni lepingu tulemusena suureneb Brüsselis vastu võetud otsuste arv?

Ei. Lepingu alusel luuakse alus ELi poliitika rakendamisele detsentraliseeritud ja läbipaistval viisil, et tagada otsuste vastuvõtmine kodanikele võimalikult lähedal. Lepingu kohaselt saab ELi õigusraamistik kohaliku ja piirkondliku mõõtme ning sätestatakse, et Euroopa Liit peab austama liikmesriikide identiteeti, mis on omane nende põhistruktuuridele, sealhulgas piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele. Lepingus täpsustatakse ELi ja liikmesriikide vahelist pädevuse jaotust, näidates ära, kes mille eest vastutab. Nüüd on segadust tekitavaid nn halle tsoone vähem.

Üles
Naine joonistab Euroopa kaarti.Kas Lissaboni lepinguga asutatakse nn Euroopa üliriik?

Ei. Lissaboni leping on rahvusvaheline leping, mille suhtes liikmesriigid on kokku leppinud ja mille nad on ratifitseerinud, et eraldada osa oma suveräänsusest riikideüleseks koostööks. Lissaboni lepinguga tunnustatakse seda, et Euroopa Liit kajastab liikmesriikide ja nende kodanike tahet ning Euroopa Liidu pädevus lähtub liikmesriikidest.

Lepinguga ei muudeta ELi aluspõhimõtteid, kuid teataval määral uuendatakse sellega institutsioonilist tegevuskorraldust, mille tulemusena muutub EL tugevamaks ja tõhusamaks. See ei toimu liikmesriikide arvelt. Vastupidi – EL täiendab liikmesriikide tegevust, kui liikmesriigid ei suuda täita oma eesmärke omal jõul.

Üles
Laps loeb suurt raamatut.Miks on Lissaboni lepingut keeruline lugeda?

ELi lepingud on alati koostatud eelmiste lepingute muutmise kaudu. Sama toimus ka ühtse Euroopa akti, Maastrichti, Amsterdami ja Nice'i lepingute vastuvõtmise puhul. Sama toimub ka Lissaboni lepingu puhul. Euroopa Liidu kaks peamist lepingut nimetatakse ümber Euroopa Liidu lepinguks ning Euroopa Liidu toimimise lepinguks, ning need lepingud on võrdväärsed.

Samuti on kättesaadav ELi kahe peamise lepingu konsolideeritud tekst, mis sisaldab Lissaboni lepinguga tehtud muudatusi.

Üles
Naine puhub ELi sümboli nagu sule peopesalt.Millal ja kuidas jõustus Lissaboni leping?

Leping jõustus 1. detsembril 2009. Lissaboni lepingu jõustumiseks ratifitseeriti see 27 liikmesriigis. Iga liikmesriik otsustas ise oma põhiseadusele tuginedes selle üle, kas leping ratifitseeriti referendumi või parlamendi hääletuse teel.

Üles
Õigusteave | Cookies | EUROPA kohta | Otsi | Kontakt | Üles