Alpi konventsiooni transpordiprotokoll

 

KOKKUVÕTE:

1991. aasta Alpi konventsiooni rakendamist transpordi valdkonnas käsitlev protokoll – Transpordiprotokoll

Otsus 2007/799/EÜ Alpi konventsiooni rakendamist transpordi valdkonnas käsitleva protokolli allkirjastamise kohta

Otsus 2013/332/EL Alpi konventsiooni rakendamist transpordi valdkonnas käsitleva protokolli sõlmimise kohta

MIS ON PROTOKOLLI JA OTSUSTE EESMÄRK?

Alpide kaitse konventsioon (vt kokkuvõte) on Alpide piirkonna kaitse ja säästva arengu raamleping, et säilitada ja kaitsta Alpe (ökoloogiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt), kohaldades ennetamise ja „saastaja maksab“ põhimõtet ning tehes konventsiooni liikmetega koostööd.

Siin esitatakse kokkuvõte ühest konventsiooni protokollist – transpordiprotokollist.

Asjaolu, et selle protokolli on allkirjastanud EL, võib käsitleda poliitilise sõnumina kõigile asjaosalistele, et protokolliosalised protokolli allkirjastaksid ja ratifitseeriksid.

Nõukogu otsustega 2007/799/EÜ ja 2013/332/EL allkirjastas ja sõlmis Euroopa Liit (EL) transpordiprotokolli.

PÕHIPUNKTID

Eesmärgid

Protokollil on järgmised eesmärgid:

• vähendada Alpide-sisese transpordi tegelikke ja võimalikke kahjulikke mõjusid;
• aidata kaasa elupaikade ja majanduspiirkondade arengule, viies ellu ühtlustatud transpordipoliitikat, mis hõlmab asjaomaseid riike ja eri transpordiliike (maanteetransport, raudteetransport jne);
• vähendada ohtu Alpide piirkonna bioloogilisele mitmekesisusele ning selle loodus- ja kultuuripärandile;
• tagada tõhusama ja säästvama transpordisüsteemiga, et transpordi liikumine oleks majanduslikult elujõuline.

Käesoleva protokolli osalised kohustuvad Alpide piirkonna juhtimise käigus võtma arvesse riske ja kahjulikke mõjusid, mis on seotud liiklusega, näiteks reostus (müra või keemiline reostus), ning inimeste ja vara turvalisusega. Samal ajal peavad allakirjutanud:

• suurendama transpordisektori kasumlikkust;
• toetama olemasolevate infrastruktuuride optimaalset kasutamist;
• teiste poliitikavaldkondade hindamisel ja rakendamisel võtma arvesse transpordiküsimused;
• kaasama otsuste tegemisse piirkondlikud ja kohalikud asutused.

Erimeetmed ja -strateegiad

Lisaks sellele sätestatakse transpordiprotokollis mitmed erimeetmed ja -strateegiad, mis peaksid edendama arukat ja ohutut transpordikorraldust, mis põhineb järgmistel põhimõtetel:

• arukas koordineerimine erinevate transpordiliikide ja -vahendite vahel;
• ühendvedude edendamine;
• transpordi üleminek keskkonnasõbralikumatele transpordiliikidele;
• ühendusteede kaitse looduslike ohtude eest;
• inimeste ja keskkonna kaitse;
• kahjulike ainete heidete ja müra järkjärgulist vähendamine;
• kasutaja- ja keskkonnasõbralike ühistranspordisüsteemide loomine ja arendamine;
• mõju-uuringute kasutamine uute projektide puhul ja konsultatsioonid asjaomaste protokolliosalistega.

Protokolliga määratletakse ka konkreetsed põhimõtted eri transpordiliikide jaoks:

• toetada raudteetransporti taristu parandamise ja parema kasutamisega ning edendada kaubatranspordi ühendvedusid;
• kasutada paremini ära sisevee- ja meretransporti;
• maanteetranspordi osas peavad allakirjutanud hoiduma uute, suure läbilaskevõimega teede ehitamisest. Projektid võib siiski ellu viia, kui keskkonnamõju on minimeeritud;
• õhutranspordi kahjulikud mõjud tuleb viia miinimumini. Samuti tuleb piirata mootorita õhutranspordi kasutamist vaba aja veetmisel.

Käesoleva protokolli elemente võetakse arvesse otsustes, mis käsitlevad Alpide piirkonna infrastruktuuri projekte.

Näiteks transpordiprotokolli artikli 11 lõikes 1 on öeldud, et „Protokolliosalised hoiduvad uute, suure läbilaskevõimega ja Alpe läbivate teede ehitamisest.“ See aitab mõningal määral selgitada, miks EL rahastab praegu peamiselt Alpides raudteetunnelite rajamist.

„Saastaja maksab“ põhimõte

Protokolliga julgustatakse protokolliosalisi kohaldama „saastaja maksab“ printsiipi ja looma meetodi, mille abil võetakse üldiste infrastruktuuri kulude arvestamisel arvesse keskkonnakulud.

Allakirjutanud annavad alalisele komiteele regulaarselt aru käesoleva protokolli eesmärkide täitmiseks võetud meetmetest. Komitee koostab aruande selle kohta, kuidas on täidetud käesolevast protokollist tulenevaid kohustusi.

JÕUSTUMISE KUUPÄEV

Protokoll jõustus 25. septembril 2013.

TAUST

14. mail 1991 andis nõukogu komisjonile volitused osaleda läbirääkimistes, et sõlmida Alpi konventsioon ja selle protokollid.

Transpordiprotokoll oli osalistele allkirjastamiseks avatud 30. ja 31. oktoobril 2000 Luzernis toimunud Alpi konventsiooniga ühinenud riikide ministrite istungil.

Nõukogu allkirjastas Alpi konventsiooni transpordiprotokolli 12. detsembril 2006. Otsusele lisati nõukogu ja komisjoni ühisavaldus protokolli tõlgendamise kohta.

Lisaks ELile on teised konventsiooniosalised Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Liechtenstein, Monaco, Austria, Šveits ja Sloveenia.

PÕHIDOKUMENDID

1991. aasta Alpi konventsiooni rakendamist transpordi valdkonnas käsitlev protokoll – Transpordiprotokoll (ELT L 323, 8.12.2007, lk 15–22)

Nõukogu 12. oktoobri 2006. aasta otsus 2007/799/EÜ Alpi konventsiooni rakendamist transpordi valdkonnas käsitleva protokolli (transpordiprotokoll) ühenduse nimel allkirjastamise kohta (ELT L 323, 8.12.2007, lk 13–14)

Nõukogu 10. juuni 2013. aasta otsus 2013/332/EL 1991. aasta Alpi konventsiooni rakendamist transpordi valdkonnas käsitleva protokolli (transpordiprotokoll) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 177, 28.6.2013, lk 13)

SEONDUV DOKUMENT

Teatis 1991. aasta Alpi konventsiooni rakendamist transpordi valdkonnas käsitleva protokolli (transpordiprotokoll) jõustumise kohta (ELT L 206, 2.8.2013, lk 1)

Viimati muudetud: 15.05.2020