RSS
Tähestikuline nimestik
See veebileht on kättesaadav 23 keeles
Uued kättesaadavad keeled:  BG - CS - ET - GA - LV - LT - HU - MT - PL - RO - SK - SL

We are migrating the content of this website during the first semester of 2014 into the new EUR-Lex web-portal. We apologise if some content is out of date before the migration. We will publish all updates and corrections in the new version of the portal.

Do you have any questions? Contact us.


Ühine käibemaksusüsteem (käibemaksudirektiiv)

Selle direktiiviga kodifitseeritakse sätteid, mis reguleerivad ühise käibemaksusüsteemi rakendamist. Kõnealune süsteem kehtib kaupadele ja teenustele, mida ostetakse ja müüakse tarbimiseks Euroopa Liidu (EL) piires. Et tagada maksu neutraalsus olenemata tehingute arvust, võivad käibemaksukohustuslased oma käibemaksukontolt maha arvata teistele maksukohustuslastele tasutud maksusumma. Reaalselt kannab käibemaksu lõpptarbija kaupade ja teenuste lõpphinnale lisatud protsentidena.

AKT

Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, 28. november 2006, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi [vt muutmisaktid].

KOKKUVÕTE

Käibemaks on üldine tarbimismaks, mida kohaldatakse kaupade tootmise ja turustamise ning teenuste osutamisega seotud äritegevuse suhtes. Kõnealuse käibemaksudirektiiviga kodifitseeritakse sätteid, mis reguleerivad ühise käibemaksusüsteemi kasutuselevõtmist Euroopa Liidus (EL).

Ühine käibemaksusüsteem kehtib kaupadele ja teenustele, mida ostetakse ja müüakse tarbimiseks ELi piires. Maksu arvutatakse kaupadele ja teenustele igas tootmis- ja turustusetapis lisatud väärtuse alusel.

Maksu kogumiseks kasutatakse osamaksusüsteemi, mis võimaldab maksukohustuslastel (käibemaksukohustuslastena registreeritud ettevõtjatel) oma käibemaksukontolt maha arvata varasemal etapil kaubanduslikel eesmärkidel tehtud ostude eest teistele maksukohustuslastele tasutud maksusumma. Tänu sellisele mehhanismile tagatakse maksu neutraalsus olenemata tehingute arvust.

Reaalselt kannab käibemaksu lõpptarbija kaupade ja teenuste lõpphinnale lisatud protsentidena. Lõpphind sisaldab kõigis tootmis- ja turustamisetappides lisatud koguväärtust. Kaubatarnija või teenuste osutaja (maksukohustuslane) maksab kaupade või teenuste eest tasumisele kuuluva käibemaksu riiklikule maksuametile pärast tema poolt juba tarnijatele makstud käibemaksu mahaarvamist.

Reguleerimisala

Käibemaksuga maksustatakse ELi liikmesriigi territooriumil sellisena tegutseva maksukohustuslase poolt tehtud tehingud. Käibemaksu kohaldatakse ka mis tahes isikute imporditehingute suhtes.

Maksustamisele kuuluvad järgmised tehingud:

  • maksukohustuslase kaubatarned;
  • kauba ELi-sisene soetamine teisest ELi liikmesriigist;
  • maksukohustuslase teenuste osutamine;
  • kauba import väljastpoolt ELi (kolmandalt territooriumilt * või ELi mittekuuluvast riigist).

Kauba ELi-sisese soetamisega on tegu üksnes kauba vedamisel ühest ELi liikmesriigist teise. Sellega on tegu, kui lähteliikmesriigi maksukohustuslase müüdavaid kaupu ostab teises ELi liikmesriigis (sihtkohas) sellisena tegutsev maksukohustuslane või mittemaksukohustuslasest juriidiline isik. Samuti loetakse selleks uue transpordivahendi * ja aktsiisiga * maksustatavate toodete ostmist muude isikute poolt.

Kui kaupade ELi-sisene omandamine mittemaksukohustuslastest juriidiliste isikute ja teatavatesse kategooriatesse kuuluvate maksust vabastatud maksukohustuslaste poolt ei ületa alammäära, milleks on 10 000 eurot aastas, kohaldatakse kõnealuste soetustehingute suhtes käibemaksu üksnes juhul, kui ostja otsustab registreerida.

Kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooni- või antiikesemete ELi-sisest soetamist ei maksustata käibemaksuga, kui müüja on maksukohustuslik vahendaja või avaliku enampakkumise korraldaja, kes on tasunud omandatud kaupade eest kasuminormi maksustamise erikorra kohaselt.

Territoriaalne reguleerimisala

ELi käibemaks ei kehti järgmistel kolmandatel territooriumidel:

  • Helgolandi saar, Büsingeni, Ceuta, Melilla, Livigno ja Campione d'Italia haldusüksused ning Itaaliale kuuluv osa Lugano järvest (alad, mis ei kuulu ELi tolliterritooriumi koosseisu);
  • Athose mägi, Kanaari saared, Prantsusmaa ülemeredepartemangud, Ahvenamaa ja Kanalisaared (alad, mis kuuluvad ELi tolliterritooriumi koosseisu).

Vastavalt asutamiselepingule ei kohaldata käibemaksu ka Gibraltaril ega Küprose Vabariigi aladel, mis ei kuulu Küprose Vabariigi valitsuse tegeliku kontrolli alla. Neid piirkondi käsitatakse kolmandate territooriumidena.

Kuna Monaco Vürstiriiki, Mani saart ja Ühendkuningriigi suveräänseid baasipiirkondi Akrotiris ja Dhekelias ei loeta kolmandateks riikideks, siis kehtib seal käibemaks.

Maksukohustuslased

Maksukohustuslane on isik, kes mis tahes paigas teostab iseseisvalt mis tahes majandustegevust, olenemata nimetatud tegevuse eesmärgist või tulemustest. Majandustegevus on tootjate, ettevõtjate ja teenuseid osutavate isikute mis tahes tegevus, sealhulgas kaevandamis- ja põllumajandusalane tegevus ning kutsealane tegevus. Palgaliste töötajate ja muude isikute tegevust ei loeta sõltumatult teostatavaks, kuivõrd nad on tööandjaga seotud töölepingu või muude õiguslike suhete kaudu, mis loovad tööandja ja töötaja vahelise suhte.

Iga isik, kes tarnib juhuti ühest ELi liikmesriigist teise veetud uue veovahendi, loetakse samuti maksukohustuslaseks.

ELi liikmesriik võib maksukohustuslasena käsitada ka isikut, kes juhuti teeb tehingu, mis on seotud majandustegevusega, eelkõige ehitiste, ehitiste osade või ehitiste-aluse maa võõrandamisega enne esmast kasutuselevõttu või ehitusmaa võõrandamisega.

Riike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ametiasutusi ning teisi avalik-õiguslikke organisatsioone ei käsitata maksukohustuslasena tegevuse või tehingutega seoses, mida nad teevad ametivõimudena, välja arvatud juhul, kui maksukohustuse kohaldamata jätmine põhjustaks olulist konkurentsimoonutamist. Teatavate kommertstehingute teostamisel on kõnealused asutused kõigest hoolimata maksukohustuslased.

Maksustatavad tehingud

Kaubatarne on materiaalse vara omanikuna käsutamise õiguse üleminek.

Teenuste osutamine on mis tahes tehing, mis ei ole kaubatarne.

Kauba ELi-sisene soetamine on sellise õiguse omandamine, mille alusel võib käsutada omanikuna materiaalset vallasasja, mis veetakse teises ELi liikmesriigis asuvale kauba soetajale.

Kaupade import on selliste kaupade ELi toomine, mis ei ole vabas ringluses. Impordiks loetakse ka vabas ringluses olevate kaupade toomist kolmandalt territooriumilt.

Tehingute koht

Kaubatarne koht on:

  • kauba asukoht tarnimise ajal (kauba puhul, mida ei lähetata ega veeta);
  • koht, kus kaup asub ajal, mil algab selle lähetamine või vedu soetajale (lähetatava või veetava kauba puhul);
  • reisijateveo lähtekoht (kui kaupu müüakse laevas, lennukis või rongis);
  • soetaja asukoht (maagaasi jaotussüsteemi kaudu gaasi tarnimise puhul ELi piires või selle süsteemiga ühendatud võrgu kaudu, elektri tarnimise puhul või soojus- ja jahutusenergia tarnimise puhul soojus- ja jahutusvõrkude kaudu).

Kauba ELi-sisese soetamise kohaks loetakse koht, kus kaup asub soetajale veo lõpus.

Maksukohustuslasele teenuse osutamise kohaks loetakse koht, kus on saaja alaline tegevuskoht. Juhul, kui neid teenuseid osutatakse saaja püsivale tegevuskohale, mis asub mujal, on teenuste osutamise kohaks nimetatud püsiv tegevuskoht, tegevuskoha puudumisel aga teenuse saaja alaline elu- või asukoht. Mittemaksukohustuslasele teenuste osutamise kohaks loetakse koht, kus on teenuse osutaja alaline tegevuskoht. Juhul, kui neid teenuseid osutatakse teenuse osutaja püsivast tegevuskohast, mis asub mujal, on teenuste osutamise kohaks nimetatud püsiv tegevuskoht, tegevuskoha puudumisel aga teenuse osutaja alaline elu- või asukoht.

Üldiste eeskirjade osas leidub ka mõningaid erandeid, mis puudutavad järgmisi teenuseid: kinnisasjaga seotud teenused, reisijatevedu ja kaubavedu, kultuuri, kunsti, spordi, teaduse, hariduse ja meelelahutusega seotud teenused, restorani- ja toitlustusteenused ning veovahendi lühiajalisele rendile andmine. Erandite peamine eesmärk on tagada teenuse maksustamine tegelikus tarbimiskohas.

Topeltmaksustamise, maksustamata jätmise ja konkurentsi moonutamise vältimiseks võivad ELi liikmesriigid seoses kolmandate riikidega käsitada

  • nende territooriumil asuvat teatavate teenuste osutamise kohta väljaspool ELi asuva kohana, kui teenuste tegelik kasutamine ja neist kasusaamine toimub väljaspool ELi;
  • väljaspool ELi asuvat teatavate teenuste osutamise kohta ELi liikmesriigis asuva kohana, kui teenuste tegelik kasutamine ja neist kasusaamine toimub liikmesriigi territooriumil.

Kauba impordi koht on ELi liikmesriik, kus kaup ühendusse toomise ajal asub.

Maksustatav teokoosseis ja käibemaksu sissenõutavus

Välja arvatud mitmetel eraldi loetletud juhtudel tekib maksustatav teokoosseis * ja maksu sissenõutavus * kaubatarnete teostamise või teenuste osutamise hetkest.

Kauba ELi-sisese soetamise korral tekib maksustatav teokoosseis kauba soetamise hetkel ja maks muutub sissenõutavaks kauba soetamisele järgneva kuu 15. päeval. Kui arve esitatakse enne seda kuupäeva, muutub maks sissenõutavaks arve väljaandmise kuupäeval.

Alates 1. jaanuarist 2013, kui jõustub direktiiv 2010/45/EÜ, muutub käibemaks sissenõutavaks arve väljastamisel või käesoleva direktiivi artiklis 222 osutatud tähtaja möödumisel, kui selleks ajaks ei ole arvet väljastatud.

Kauba impordi korral tekib maksustatav teokoosseis ja maksu sissenõutavus kauba toomisel ELi liikmesriiki.

Maksustatav väärtus

Seoses kaubatarnete ja teenuste osutamisega ning kauba ELi-sisese soetamisega kuulub maksustatava väärtuse hulka kogu tasu, mis kauba tarnija on soetajalt või teenuse saajalt tehingute eest saanud, sealhulgas tehingute hinnaga otseselt seotud toetused. Maksustatava väärtuse hulka arvatakse maksud, tollimaksud, lõivud ja tasud (välja arvatud käibemaks) ja kõrvalkulud, mida tarnija soetajalt või teenuse saajalt nõuab, kuid see ei sisalda hinnaalandusi, maksevähendeid ja allahindlusi ning tekkinud kulude tagasimakseid.

Impordi puhul on maksustatav väärtus kauba tolliväärtus. See sisaldab väljaspool impordiriiki ning seoses impordiga tasutavaid makse, tollimakse, lõive ja muid tasusid (v.a käibemaks) ja kõrvalkulusid (pakendamine, vedu jms).

Käibemaksumäärad

Maksustatavate tehingute suhtes kohaldatakse maksumäära ja maksutingimusi, mis on kehtestatud ELi liikmesriigis, kus tehingud toimuvad. Ühtne käibemaksumäär kehtestatakse protsendina maksustatavast summast, mis 31. detsembrini 2015 ei või olla väiksem kui 15%.

ELi liikmesriigid võivad kohaldada ka üht või kaht vähendatud määra, mis ei või olla väiksemad kui 5%. Vähendatud määrasid võib kohaldada üksnes käibemaksudirektiivi (viimati muudetud direktiiviga 2009/47/EÜ) III lisas nimetatud kaupade ja teenuste tarnete suhtes.

Olles konsulteerinud käibemaksukomiteega, võivad ELi liikmesriigid kohaldada vähendatud maksumäära ka maagaasi- ja elektritarnete ning kaugkütte suhtes.

Erandina tavalistest eeskirjadest on teatavatel ELi liikmesriikidel lubatud mõningates piirkondades rakendada vähendatud maksumäära, sealhulgas madalaimast tasemest väiksemat või nullmäära.

Mõned kõnealustest eranditest, mis nähti ette 1. mail 2004. aastal ELiga liitunud kümne riigi ühinemisaktis, kehtisid ainult 31. detsembrini 2010. Teisi on pikendatud või lisatud üldeeskirjadele direktiiviga 2009/47/EÜ.

Maksuvabastus

Käibemaksust vabastatud kaupade ja teenuste müümisel lõpptarbijale ei kohaldata käibemaksu. Kui kaubatarned või teenuse osutamine on maksust vabastatud, ei ole tarnijal või teenuse osutajal lubatud ostudelt käibemaksu maha arvata. Niisugune maksuvabastus ilma maksu mahaarvamise õiguseta tähendab seda, et tarbija makstav hind sisaldab ikkagi varjatud käibemaksu. Seda maksuvabastust tuleb selgelt eristada nullkäibemaksumäärast, mis on teatavates ELi liikmesriikides vastava erandi alusel säilitatud ja mille puhul tarbija makstav lõpphind ei sisalda jääkkäibemaksu.

Samuti kohaldatakse mahaarvamise õigusega maksuvabastusi, mille peamine eesmärk on võtta arvesse kauba või teenuse tarbimise ja seega ka maksustamise kohta: kuna need tehingud maksustatakse sihtliikmesriigis, on nad päritoluliikmesriigis igasugusest käibemaksust vabastatud.

Mahaarvamise õiguseta maksuvabastused

Sotsiaalmajanduslikel põhjustel kohaldatakse maksuvabastust järgmistel juhtudel:

  • teatavad tegevused avalikes huvides (näiteks haiglaravi ja meditsiiniline abi, hoolekande ja sotsiaalkindlustusega seotud kaubad ja teenused, kooli- ja ülikooliharidus ning mõningad kultuuriteenused);
  • teatavad tehingud, sealhulgas kindlustus, krediidi andmine, teatud pangateenused, postmarkide tarnimine, loteriid ja hasartmängud ning teatud kinnisvaratehingud.

Kaubanduse hõlbustamiseks on maksust vabastatud teatud kaupade import kolmandatest riikidest. Kõnealune vabastus hõlmab sellise kauba lõplikku importi, mille tarnimine on impordiliikmesriigis maksust vabastatud või mille lõplikku importi reguleeritakse direktiividega 2007/74/EÜ (reisijate pagasis sisalduvad kaubad), 2009/132/EÜ (mittekaubanduslikel eesmärkidel imporditavad kaubad) ja 2006/79/EÜ (mittekaubanduslikku laadi kaupade väikesaadetised).

Mahaarvamise õigusega maksuvabastused

Et võtta arvesse kauba või teenuse tarbimise ja seega ka maksustamise kohta, on järgmised tehingud mahaarvamise õigusega käibemaksust vabastatud:

  • kauba-ELi sisesed tarned, sealhulgas uue transpordivahendi ja aktsiisiga maksustatavate toodete lähetamine ühest ELi liikmesriigist teise;
  • kauba eksport EList kolmandale territooriumile või ELi mittekuuluvasse riiki;
  • teatud tehingud, mis on seotud rahvusvaheliste vedudega või mida käsitatakse ekspordina;
  • vahendajate poolt teenuste osutamine, kui nad osalevad ekspordiga seotud tehingutes;
  • teatud tehingud, mis on seotud rahvusvahelise kaubandusega, näiteks tolli- ja muude ladudega.

Mahaarvamised

Maksukohustuslasel, kes ostab kaupa või teenuseid, on õigus maha arvata käibemaks ELi liikmesriigis, kus kõnealused tehingud sooritatakse, kui kaupa ja teenuseid kasutatakse tema kutsealaseks majandustegevuseks. Maksukohustuslane, kes on tasunud käibemaksu ELi liikmesriigis, kus ta ei ole registreeritud, võib taotleda tagasimaksmist elektroonilise erimenetluse teel. Mahaarvamisõigus ei kehti maksuvaba majandustegevuse korral või kui maksukohustuslane vastab erikorra (nt väikeettevõtjate käibemaksuvabastuse) tingimustele.

Teatavatel juhtudel võidakse mahaarvamisi piirata või kohandada. Mahaarvamisõiguse kasutamiseks peavad täidetud olema teatavad tingimused, eelkõige arve omamise kohustus.

Maksukohustuslase ja teatavate mittemaksukohustuslaste kohustused

Käibemaksu peab tasuma:

  • maksukohustuslane, kelle kaubatarned või teenuse osutamine on maksustatav, välja arvatud teatavatel erijuhtudel, kui maksu on kohustatud tasuma muu isik, eelkõige kaupade soetaja või teenuse saaja, kelle suhtes kohaldatakse pöördmaksustamist;
  • kauba ELi-sisese soetuse teostanud isik;
  • impordi puhul isik, kelle on määranud või tunnistanud vastutavaks ELi liikmesriik, kuhu kaup imporditakse.

Maksukohustuslane peab teatama, millal tema tegevus maksukohustuslasena algab, muutub või lõpeb, ja peab pidama piisavalt üksikasjalikku arvestust.

Maksukohustuslane peab tagama piisavalt üksikasjaliku arve (DE) (EN) (FR) väljastamise tema poolt muule maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslikule juriidilisele isikule tarnitud kaupade või teenuste eest. Arve tuleb väljastada ka teatavatel muudel juhtudel.

Erandid

Teatavatel tingimustel võidakse ELi liikmesriikidel lubada teha erandeid, et lihtsustada käibemaksu kogumist või vältida teatud maksupettusi ja maksudest kõrvalehoidumist.

Erikorrad

Järgmistel juhtudel kohaldatakse käibemaksu erikorda:

Tarbijad

Mõni käibemaksu kord ei puuduta mitte üksnes otseselt ettevõtjaid, vaid ka eraisikuid ja lõpptarbijaid. Sellega on näiteks tegu juhul, kui eraisik ostab kaupa teises ELi liikmesriigis. Kui tarbija viib kauba ise koju, tasutakse käibemaksu ELi liikmesriigis, kus toimus selle müük ja ostmine (s.t päritoluriigis). Seoses eeskirjadega, mis reguleerivad ELi liikmesriikide vahelise kaubanduse maksustamist, on mõningatel maksust vabastatud maksukohustuslastel ja mittemaksukohustuslastest juriidilistel isikutel õigus soetada teises ELi liikmesriigis piiratud hulgal kaupa. Nende isikute puhul on korra aluseks tarnitud kauba ja osutatud teenuste päritoluliikmesriigis maksustamise põhimõte (vt käesoleva kokkuvõtte lisa).

Päritolupõhimõte ei kehti kaupade kaugmüügi puhul, s.t kui ostja ja müüja asuvad ELi eri liikmesriikides ning toimub kauba lähetamine. Kui aasta jooksul müüdud kauba väärtus ületab teatava piiri (olenevalt ELi liikmesriigist 35 000 või 100 000 eurot), peab tarnija kohaldama sihtriigi põhimõtet ja tegema seda kõigil juhtudel, kui tegu on aktsiisiga maksustatavate toodete kaugmüügiga. Selle põhimõtte kohaselt arvestab tarnija käibemaksu ELi sihtliikmesriigis sealse maksumäära alusel.

Päritolupõhimõte ei kehti uute transpordivahendite toomisel teise ELi liikmesriiki. Sellisel juhul tasub ostja käibemaksu sihtliikmesriigis.

Võitlus maksudest kõrvalehoidumise vastu

Maksudest kõrvalehoidumine takistab siseturu toimimist, tekitades ebaseaduslikke kaubavoogusid ja võimaldades turule paisata ebaloomulikult madalate hindadega kaupu.

Selle probleemi vastu võitlemiseks sätestatakse direktiivis 2008/117/EÜ järgmised meetmed:

  • ühekuulise tähtaja kehtestamine, mille jooksul tuleb teatada ELi-sisestest kaubatarnetest;
  • nii tarnijale kui ka soetajale või teenuse saajale ELi-siseste tehingute osas sama maksustamisperioodi kehtestamine;
  • halduskoormuse vähendamine;
  • ettevõtjatele loa andmine esitada kord kvartalis koondaruanne ELi-siseste kaubatarnete kohta.

KONTEKST

Kõnealune käibemaksudirektiiv on uuesti sõnastatud ühist käibemaksu ja ühtset maksubaasi käsitlev kuues direktiiv 77/388/EMÜ (DA) (DE) (EL) (EN) (ES) (FR) (IT) (NL) (PT) (FI) (SV), mida on selle vastuvõtmisest saadik muudetud enam kui 30 korral. Sellega kodifitseeritakse direktiivi 77/388/EMÜ sätteid 1. jaanuarist 2007, muutmata kehtivate õigusaktide sisu.

Õigusakti põhimõisted
  • Kolmandad territooriumid – territooriumid, mis moodustavad ELi liikmesriigi osa, kuid mida käibemaksu kohaldamisel käsitatakse väljaspool ELi asuvatena.
  • Uus veovahend –
    1. maismaasõidukid mootorimahuga üle 48 kuupsentimeetri või mootori võimsusega üle 7,2 kW, kui need on tarnitud kuue kuu jooksul pärast esimest korda kasutusele võtmise kuupäeva või kui sõiduk ei ole läbinud rohkem kui 6000 km;
    2. laevad pikkusega üle 7,5 meetri (välja arvatud avamerel navigeerimiseks ja tasu eest reisijate vedamiseks, kaubandus-, tööstus- või kalastuseesmärgil kasutatavad laevad, pääste- ja abilaevad ning rannakalapüügiks kasutatavad laevad), kui laev on tarnitud kolme kuu jooksul pärast esimest korda kasutusele võtmise kuupäeva või kui laev ei ole merel viibinud üle 100 tunni;
    3. õhusõidukid stardimassiga üle 1550 kg (välja arvatud peamiselt rahvusvahelistel liinidel tegutsevate lennukompaniide kasutatavad õhusõidukid), kui õhusõiduk on tarnitud kolme kuu jooksul pärast esimest korda kasutusele võtmise kuupäeva või kui see on lennanud kuni 40 tundi.
  • Aktsiisiga maksustatavad tooted – mineraalõlid, alkohol ja alkohoolsed joogid ning tubakatooted vastavalt kehtivate ELi õigusaktide määratlusele, kuid mitte ELi territooriumil paikneva maagaasi jaotussüsteemi või selle süsteemiga ühendatud võrgu kaudu tarnitud gaas.
  • Maksustatav teokoosseis – olukord, mille puhul on täidetud käibemaksu sissenõudmiseks vajalikud õiguslikud tingimused.
  • Käibemaksu sissenõutavus – kui maksuhalduril tekib seadusjärgne alus nõuda maksukohustuslaselt maksu tasumist, olenemata tasumise tähtaja edasilükkamise võimalusest.

VIITED

AktJõustunudLiikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaegEuroopa Liidu Teataja
Direktiiv 2006/112/EÜ

1.1.2007

1.1.2008

ELT L 347, 11.12.2006

Muutmisakt(id)Jõustumine – kehtiv kuniLiikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaegEuroopa Liidu Teataja
Direktiiv 2006/138/EÜ

29.12.2006

1.1.2007

ELT L 384, 29.12.2006

Direktiiv 2007/75/EÜ

29.12.2007

1.1.2008

ELT L 346, 29.12.2007

Direktiiv 2008/8/EÜ

20.2.2008

Vastavalt sätetele ajavahemikul 1.1.2009 kuni 1.1.2015

ELT L 44, 20.2.2008

Direktiiv 2008/117/EÜ

21.1.2009

1.1.2010

ELT L 14, 20.1.2009

Direktiiv 2009/47/EÜ

1.6.2009

ELT L 116, 9.5.2009

Direktiiv 2009/69/EÜ

24.7.2009

1.1.2011

ELT L 175, 4.7.2009

Direktiiv 2009/162/EÜ

15.1.2010

1.1.2011

ELT L 10, 15.1.2010

Direktiiv 2010/23/EÜ

9.4.2010 – 30.6.2015

ELT L 72, 20.3.2010

Direktiiv 2010/45/EÜ

11.8.2010

31.12.2012

ELT L 189, 22.7.2010

Direktiiv 2010/88/EÜ

11.12.2010

ELT L 326, 10.12.2010

Direktiivi 2006/112/EÜ muudatused on alusdokumenti lisatud. Seda konsolideeritud versiooni  saab kasutada üksnes viitamiseks.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogu direktiiv 2009/132/EÜ, 19. oktoober 2009, direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 punktide b ja c rakendusala määratluse kohta seoses teatavate kaupade käibemaksuvabastusega nende lõplikul importimisel [ELT L 292, 10.11.2009].

Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikliga 11 ettenähtud võimaluse kohta kehtestada käibemaksugrupp, 2. juuli 2009 [KOM(2009) 325 lõplik – Euroopa Liidu Teatajas avaldamata].

„Tehnoloogia areng e-arvete valdkonnas ja meetmed, millega veelgi lihtsustatakse, ajakohastatakse ja ühtlustatakse käibemaksuga arvete esitamist käsitlevaid eeskirju", 28. jaanuar 2009 [KOM(2009) 20 lõplik – Euroopa Liidu Teatajas avaldamata].

Nõukogu direktiiv 2008/9/EÜ, 12. veebruar 2008 , millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks vastavalt direktiivile 2006/112/EÜ maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis [Euroopa Liidu Teataja L44, 20.2.2008].

Nõukogu direktiiv 2007/74/EÜ, 20. detsember 2007, kolmandatest riikidest saabuvate reisijate imporditava kauba käibemaksust ja aktsiisist vabastamise kohta [ELT L 346, 29.12.2007].

Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile käibemaksumäärade kohta (välja arvatud harilikud maksumäärad), 5. juuli 2007 [KOM(2007) 380 lõplik – Euroopa Liidu Teatajas avaldamata].

Nõukogu direktiiv 2006/79/EÜ, 5. oktoober 2006, kolmandatest riikidest imporditavate mittekaubanduslikku laadi kaupade väikesaadetiste maksuvabastuse kohta (kodifitseeritud versioon) [ELT L 286, 17.10.2006].

Nõukogu määrus (EÜ) 1798/2003, 7. oktoober 2003, halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas ja määruse (EMÜ) nr 218/92 kehtetuks tunnistamise kohta [Euroopa Liidu Teataja L 264, 15.10.2003].

Viimati muudetud: 04.02.2011

Vt ka:

  • Lisateavet leiate maksunduse (DE) (EN) (FR) peadirektoraadi veebisaidilt.
Õigusteave | Selle saidi kohta | Otsi | Kontakt | Üles