Stockholmi programmi tegevuskava

Tegevuskava annab suunised poliitiliste prioriteetide rakendamiseks, mis on määratletud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala Stockholmi programmis aastateks 2010–2014.

AKT

Komisjoni 20. aprilli 2010. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tagamine Euroopa kodanikele – Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava” (KOM(2010) 171 lõplik – Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).

KOKKUVÕTE

Euroopa Liidu (EL) prioriteedid ajavahemikuks 2010–2014 seoses õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajaneva ala loomisega on sätestatud Stockholmi programmis. Tegevuskava eesmärk on need prioriteedid realiseerida ning teha ettevalmistusi toimetulekuks eelseisvate probleemidega nii Euroopa kui ka maailma tasandil.

Õiguste Euroopa

Tegevuskavas nähakse ette meetmed põhiõiguste kaitse tagamiseks. Nendeks on andmekaitse tugevdamine uue igakülgse õigusraamistiku abil ning selle kaasamine kõigisse ELi poliitikavaldkondadesse, õiguskaitsesse, kuriteoennetusse ja rahvusvahelistesse suhetesse. Samuti kavandatakse meetmeid võitluseks igasuguse diskrimineerimise, rassismi, ksenofoobia ja homofoobia vastu. Eriti suurt tähelepanu pööratakse sellele, kuidas kaitsta laste õigusi ja abi vajavate rühmade (sealhulgas kuriteo- ja terrorismiohvrite) õigusi. Viimaste kaitseks soovitab komisjon vastu võtta laiahaardelise õiguskaitsevahendi ja praktilised meetmed, mille hulka kuulub Euroopa lähenemiskeeld. Samuti teeb komisjon seadusandlikke ettepanekuid seoses üksikisikute õigustega kriminaalmenetluses ja kinnipidamisega seotud meetmetega. Peale selle nähakse tegevuskavas ette meetmed Euroopa kodanike mõjuvõimu suurendamiseks, eriti seoses vaba liikumise õigusega, kaitsega kolmandates riikides ja kodanikuaktiivsusega.

Õigusel põhinev Euroopa

Euroopa õigusruumi tugevdamiseks sätestatakse tegevuskavas meetmed vastastikuse tunnustamise põhimõtte laialdasemaks rakendamiseks. Nende hulka kuuluvad seadusandlikud ettepanekud tõendite hankimise ja kogumise, õiguste äravõtmise ja rahatrahvide kohta kriminaalasjades. Samuti on komisjonil kavas teha ettepanekuid uute õigusaktide vastuvõtmiseks tsiviilasjades, näiteks lahutuse küsimuses, ning vaadata läbi määrus, mis käsitleb kohtuotsuseid tsiviil- ja kaubandusasjades. Vastastikuse tunnustamise põhimõtte tõhusa toimimise huvides rakendab komisjon meetmeid vastastikuse usalduse tugevdamiseks. Selleks kavandatakse ka meetmeid ühiste miinimumstandardite väljatöötamiseks nii karistus- kui ka tsiviilõiguse valdkonnas. Lisaks kavandab komisjon meetmeid, mis soodustavad õiguskaitse kättesaadavust, eriti isikuandmeid sisaldavaid dokumente käsitlevate õigusaktide osas, et aidata kodanikel Euroopa õigusruumi eeliseid paremini ära kasutada ning toetada majandustegevust, näiteks seadusandlikke ettepanekuid kohtuotsuste jõustamise kohta. Ühtlasi kavatseb komisjon suurendada ELi rahvusvahelist mõjujõudu tsiviil- ja kriminaalõiguse valdkonnas, pidades selleks eelkõige läbirääkimisi kokkulepete ja konventsioonide sõlmimiseks kolmandate riikidega.

Kaitsev Euroopa

Kodanike parema kaitse tagamiseks ja piiriülese kuritegevuse vastu võitlemise tõhustamiseks nähakse tegevuskavas ette sisejulgeoleku strateegia eelnõu koostamine. Samuti püüab komisjon parandada olemasolevaid julgeolekuvahendeid, eelkõige seoses infovoogude juhtimisega, ning kavatseb teha ettepaneku võtta kasutusele tehnoloogilised julgeolekuvahendid, nagu süüdimõistetud kolmandate riikide kodanike Euroopa register. Lisaks sellele nähakse tegevuskavas ette piiriülese kuritegevusega võitlemise poliitika täiustamine, mis hõlmab peamiselt koostöö parandamist Euroopa õiguskaitse valdkonnas, sealhulgas Euroopa Politseiameti, Eurojusti ja Euroopa välispiiride agentuuri (Frontex) vahel, ning samuti kuriteoennetuse tõhustamist. Raske ja organiseeritud kuritegevuse eest kaitsmiseks nähakse tegevuskavas ette ka erimeetmed võitluseks kuritegevuse vastu, sealhulgas seadusandlikud ettepanekud järgmistes valdkondades:

• inimkaubandus;
• laste seksuaalne ekspluateerimine ja lapsporno;
• küberkuritegevus ja võrguteabe turvalisus;
• majanduskuriteod ja korruptsioon;
• uimastid;
• terrorism.

Samuti kavatseb komisjon tugevdada ELi suutlikkust ära hoida nii looduslikke kui ka inimtegevusest tingitud katastroofe, nendeks valmistuda ja neile reageerida. Selleks nähakse tegevuskavas ette meetmed ELi katastroofide ohjamise süsteemide täiendamiseks ja täiustamiseks.

Juurdepääs Euroopale

Komisjon rakendab meetmeid, mis aitavad edasi arendada ELi välispiiride haldamise integreeritud süsteemi. Nendeks meetmeteks on seadusandlikud ettepanekud muudatuste tegemiseks Frontexis, Schengeni piirieeskirjades ja Euroopa piiride valvamise süsteemis (Eurosur). Samuti soovitab komisjon kasutusele võtta sisse- ja väljasõiduregistri (Entry Exit System, EES) ja registreeritud reisija programmi (Registered Traveller Programme, RTP). Lisaks sellele jätkab komisjon viisasüsteemi liberaliseerimist, pidades läbirääkimisi viisasüsteemi lihtsustamise lepingute sõlmimiseks kolmandate riikidega ning võttes kasutusele viisainfosüsteemi (VIS).

Solidaarne Euroopa

Komisjon kavatseb rakendada dünaamilist ja igakülgset sisserändepoliitikat, kasutades meetmeid, mis aitavad:

• arendada edasi ELi üldist lähenemisviisi rändele, et suurendada koostööd kolmandate riikidega;
• toetada rännet ELi liikmesriikide tööturu vajaduste täitmise eesmärgil;
• edendada sisserändajate integratsiooni ja õigusi;
• võidelda tagasivõtulepingute ja tagasisaatmispoliitika abil ebaseadusliku sisserände probleemiga;
• arvestada saatjata alaealiste olukorda.

Samuti kavatseb komisjon pühenduda ühise varjupaigasüsteemi poliitikale, et luua ELi liikmesriikide vahel vastutuse jagamise kaudu varjupaigataotlejatele ühise kaitse ala. Samuti näeb tegevuskava ette välismõõtme tugevdamise, milleks tehakse koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni pagulaste ülemvolinikuga ning arendatakse ELi ümberasumisprogrammi ja uusi piirkondlikke kaitseprogramme.

Euroopa globaliseerunud maailmas

Tegevuskavas kinnitatakse õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajaneva poliitika sise- ja välismõõtme omavahelisi seoseid. Seetõttu sätestatakse selles välismõõdet tugevdavad meetmed, mis eelkõige soodustavad ELi liikmesriikide omavahelise koostöö ja teabevahetuse tõhustamist. Lisaks püüab komisjon välismõõdet arvesse võtta suhetes kolmandate riikidega, sealhulgas mitmesugustes lepingutes ja partnerluskokkulepetes. Samuti kavandatakse tegevuskavas jätkuvalt toetada Euroopa Nõukogu konventsioone inimkaubanduse, andmekaitse, lastekaitse, küberkuritegevuse ja korruptsiooni alal ning Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi.

Edasised sammud

Stockholmi programmis sätestatud poliitiliste prioriteetide viimiseks käegakatsutavate tegude ja tulemusteni nähakse tegevuskavas ette järgmised meetmed:

• õigus-, vabadus- ja turvalisuspoliitika ja -mehhanismide hindamine;
• juristide ja julgeolekutöötajate ning kohtu- ja õiguskaitseametnike koolitamine;
• avalikkuse teadlikkuse parandamine;
• dialoog kodanikuühiskonnaga;
• uued rahastamiskavad.

Viimati muudetud: 28.05.2010