EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Kolmandate riikide kodanike riiki lubamine õpingute, praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2004/114/EÜ – ühised eeskirjad kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Selle eesmärk on ühtlustada ELi liikmesriikide õigusakte kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil.

PÕHIPUNKTID

  • Direktiivis sätestatakse menetluseeskirjad, millega lubatakse kolmandate riikide kodanikke ELi pikemaks ajavahemikuks kui kolm kuud õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil. ELi liikmesriigid on kohustatud oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma üliõpilasi puudutavad eeskirjad, kuid ei pea seda tegema teiste kategooriate puhul.
  • Direktiiv ei hõlma teatud kategooriatesse kuuluvaid inimesi:
    • varjupaigataotlejad ning subsidiaarse kaitse (st kui päritoluriiki tagasipöördumisel tekiks tõsise kahju reaalne oht) või ajutiste kaitsekavade alla kuuluvad isikud;
    • kolmandate riikide kodanikud, kes on ELi kodanike pereliikmed;
    • kolmandate riikide kodanikud, kes omavad liikmesriigis vastavalt nõukogu direktiivile 2003/109/EÜ pikaajalise elaniku staatust, mis annab neile õiguse elada teises liikmesriigis õppimise või kutseõppe eesmärgil.

ELi lubamise tingimused

  • Direktiivis sätestatakse siduvad eeskirjad kolmandate riikide kodanikest üliõpilaste lubamiseks ELi. Iga ELi liikmesriik saab otsustada, kas direktiivi sätteid kohaldatakse ka õpilastele, vabatahtlikele ja tasustamata praktikantidele.
  • Selleks et kolmandate riikide kodanikud pääseksid ELi õppimise eesmärgil, peavad nad vastama mitmele üldisele tingimusele ja järgnevatele eritingimustele. Taotleja peab:
    • olema vastu võetud kõrgemasse õppeasutusse;
    • omama piisavalt vahendeid oma elamis-, õppimis- ja tagasisõidukulude katmiseks;
    • oskama piisavalt keelt, milles tema õpingud toimuvad (paindlik tingimus, mille üle iga ELi liikmesriik saab ise otsustada);
    • olema tasunud asjaomase õppeasutuse nõutavad maksud enne ELi sõitmist (paindlik tingimus, mille üle iga ELi liikmesriik saab ise otsustada).
  • Teatud tingimustel annab direktiiv kolmandate riikide kodanikele, kes on juba lubatud õppimise eesmärgil mõnda ELi liikmesriiki, õiguse jätkata õpinguid mõnes teises ELi liikmesriigis.
  • Kolmandate riikide kodanikest keskkooliõpilaste puhul hõlmab direktiiv ainult korraldatud reisimist vahetusprogrammide kaudu, mida korraldavad vastava spetsialiseerumisega organisatsioonid. Täidetud peavad olema järgmised tingimused:
    • asjaomases ELi liikmesriigis kehtestatud vanusepiirangud;
    • vahetusorganisatsioon peab olema asjaomases ELi liikmesriigis tunnustatud;
    • vahetusorganisatsioon peab võtma vastutuse elamis-, õppimis-, tervishoiu- ja tagasisõidukulude eest;
    • kolmandate riikide kodanik peab elama vastuvõtvas perekonnas;
    • ELi liikmesriigid võivad lubada vahetusi ainult selliste kolmandate riikidega, kes pakuvad vahetusvõimalust liikmesriigi õpilastele.
  • Direktiivis sätestatakse kolmandate riikide kodanike lubamiseks tasustamata praktikale alljärgnevad tingimused:
    • taotleja peab omama piisavalt vahendeid oma elamis-, õppimis- ja tagasisõidukulude katmiseks;
    • taotleja peab osalema liikmesriigi nõudmisel algtaseme keelekoolitusel, et omandada praktika teostamiseks vajalikud teadmised.
  • Käesolev direktiiv ei hõlma tasustamata praktikante või vabatahtlikke, keda nende tegevuste olemuse või saadava kompensatsiooni või töötasu tõttu käsitletakse siseriiklike õigusaktide kohaselt töölistena.
  • Direktiivis sätestatakse kolmandate riikide kodanike vabatahtlikku teenistusse lubamiseks alljärgnevad tingimused:
    • vanusepiirangud kehtestab asjaomane ELi liikmesriik;
    • kokkulepe, milles kirjeldatakse tööülesandeid, ülesannete täitmisega seotud juhendamise tingimusi, tööaega, olemasolevaid vahendeid reisi-, elamis- ja majutuskulude katmiseks kogu viibimise ajal;
    • vabatahtliku teenistuse programmi korraldav organisatsioon peab võtma vastutuse vabatahtliku tegevuse ning elamis-, tervishoiu- ja tagasisõidukulude eest;
    • vabatahtlik peab liikmesriigi nõudmisel omandama algteadmised kõnealuse liikmesriigi keele, ajaloo ning poliitiliste ja ühiskondlike struktuuride kohta.

Elamisloa kehtivus ja pikendamine

Elamisloa kehtivusaeg sõltub kategooriast:

  • üliõpilased: vähemalt üks aasta, võib pikendada, kui selle omanik vastab jätkuvalt tingimustele. Kui õppekursus on lühem kui üks aasta, kehtib luba kursuse kestuse jooksul;
  • õpilased: kuni üks aasta;
  • tasustamata praktikandid: praktika kestus on kuni üks aasta. Erandjuhtudel võib seda ühekordselt pikendada ainult liikmesriigis tunnustatud kutsekvalifikatsiooni omandamiseks vajaliku aja võrra;
  • vabatahtlikud: kuni üks aasta. Erandjuhtudel, kui asjaomane programm kestab kauem kui üks aasta, võib elamisloa kehtivusaeg vastata sellele ajale.

Kolmandate riikide kodanike õigused

Direktiivis nähakse ette, et üliõpilased võivad töötada ja tegeleda majandustegevusega füüsilisest isikust ettevõtjana. Esimese riigis elamise aasta jooksul võib juurdepääs majandustegevusele olla vastuvõtva liikmesriigi poolt siiski piiratud.

Menetlus ja läbipaistvus

  • Otsus elamisloa andmise või pikendamise taotluse kohta tehakse alljärgnevate eeskirjade järgi:
    • otsus elamisloa kohta tehakse ja taotlejat teavitatakse sellest aja jooksul, mis ei takista asjakohaste õpingute sooritamist ja jätab samas pädevatele ametiasutustele piisavalt aega taotluse menetlemiseks;
    • kui taotluse põhjendamiseks esitatud andmed on ebapiisavad, võivad pädevad ametiasutused taotluse läbivaatamise edasi lükata. Samuti peavad pädevad ametiasutused teatama taotlejale, milliseid lisaandmeid nad vajavad;
    • kolmanda riigi kodanikku tuleb tema elamisloa taotluse tagasilükkamise otsusest teavitada. Teatises tuleb osutada võimalikele apellatsioonimenetlustele;
    • kui taotlus on tagasi lükatud või kui selle direktiivi alusel välja antud elamisluba on tühistatud, on asjaomasel isikul õigus otsus asjaomase liikmesriigi ametiasutustes vaidlustada.
  • Direktiiv võimaldab sõlmida ELi liikmesriigi ametiasutuse, mis vastutab kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja seal elamise eest, ning kõrgema õppeasutuse või õpilasvahetusprogrammi korraldava organisatsiooni vahel kokkuleppe elamislubade ja viisade väljastamise kiirmenetluse kohta.

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiviga (EL) 2016/801 tunnistatakse alates 24. maist 2018. aastast kehtetuks ja asendatakse direktiiv 2004/114/EÜ.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 12. jaanuarist 2005. aastast. ELi riigid pidid selle oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 11. jaanuariks 2007. aastaks.

TAUST

Lisateave:

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/114/EÜ kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil (ELT L 375, 23.12.2004, lk 12–18)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 21–57)

Viimati muudetud: 15.09.2017

Top