RSS
Tähestikuline nimestik
See veebileht on kättesaadav 23 keeles
Uued kättesaadavad keeled:  BG - CS - ET - GA - LV - LT - HU - MT - PL - RO - SK - SL

We are migrating the content of this website during the first semester of 2014 into the new EUR-Lex web-portal. We apologise if some content is out of date before the migration. We will publish all updates and corrections in the new version of the portal.

Do you have any questions? Contact us.


Euroopa terviklik rändepoliitika

Komisjon tutvustab mitmesuguseid meetmeid, mille eesmärgiks on kehtestada Euroopa terviklik rändepoliitika, mis põhineks tugevamal liikmesriikide vahelisel solidaarsusel ning võimaldaks Euroopa Liidul (EL) paremini toime tulla rändega seotud väljakutsetega.

AKT

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – „Rändeteatis”, 4. mai 2011 [COM(2011) 248 - Euroopa Liidu Teatajas avaldamata].

KOKKUVÕTE

Araabia maades 2011. aasta kevadel aset leidnud revolutsioonide tõttu suurenes Vahemere lõunapiirkonnast pärit sisserändajate voog, mille raames siseneti Itaalia ning Malta rannikualade kaudu ebaseaduslikult Euroopa Liitu (EL). EL võttis olukorraga toimetulekuks kasutusele erakorralised meetmed. Need sündmused näitasid aga, et ELi võimed rändega toimetulekuks on piiratud ning juhtisid tähelepanu asjaolule, et selles küsimuses peavad liikmesriigid olema solidaarsemad.

Komisjon tutvustab seega algatusi, mille eesmärk on kehtestada Euroopa terviklik rändepoliitika, mis aitaks lahendada rändega seotud väljakutseid. Kõnealune poliitika peab järgima Euroopa varjupaiga ja kaitse andmise traditsiooni, takistades samal ajal piiride ebaseaduslikku ületamist.

Siinkohal on välja toodud mõningad rände aspektid:

  • Piiride ületamine

ELi välispiiride kontroll peab olema tõhus ning tagama kõrge turvalisuse taseme, kuid samal ajal lihtsustama luba omavate isikute ELi sisenemist. Komisjon kavatseb tugevdada kehtivaid ühiseid eeskirju. Samuti on plaanis luua Euroopa piirivalvesüsteem. Lisaks rõhutab Komisjon vajadust parandada rahvuslike ametiasutuste vahelist koostööd ning operatiivinfo vahetamist välispiiridel tekkivate olukordade lahendamiseks, seda eriti tänu süsteemile EUROSUR. Samuti tuleb tugevdada agentuuri Frontex tegevusvõimet.

Schengeni eeskirjade kohaldamise hindamine liikmesriikide poolt peab toimuma ELi tasemel ning selles peavad Komisjoni juhtimisel osalema liikmesriikide ja Frontexi eksperdid. Komisjon kavatseb luua ka mehhanismi, mis võimaldaks Euroopa tasemel otsustada sisepiirikontrolli erakorralise taastamise üle.

Komisjon rõhutab, et ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks on vaja tasakaalustatud ja tõhusat tagasisaatmispoliitikat (ebaseaduslike sisserändajate päritoluriiki tagasisaatmine juhul, kui nad ei vaja kaitset). Komisjon rõhutab, et kõik liikmesriigid võtaksid siseriiklikku õigusse üle „tagasisaatmisdirektiivi”, millega sätestatakse ühised normid ja menetlused, mida rakendada ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmisel, ning direktiivi, mis lubab karistada ebaseaduslikult riigis viibivatele isikutele töö andmise eest. Komisjon tunnistab, et kolmandate riikidega tagasivõtulepingute sõlmimine on tõhus, kuid rõhutab, et nendes lepingutes tuleb arvesse võtta ELi üldisi suhteid asjaomaste riikidega ning nendega peavad kaasnema stiimulid, mis aitavad riikidel lepinguid rakendada.

  • Schengeni piirkonnas elamine ja liikumine

Komisjon toetab paremini organiseeritud mobiilsust, mis põhineks koostööl (Euroopa agentuuride Frontex ja Europol ning riiklike tolli- ja politseiasutuste vahel) ja uuel tehnoloogial. Üleeuroopaline sisenemise ja väljumise süsteem võimaldaks ametivõimudele ligipääsu andmetele, mis on seotud kolmandate riikide kodanike ebaseaduslike piiriületustega. Reisijate registreerimise programm võimaldaks omalt poolt sageli reisivate isikute jaoks piiride kontrolli automatiseerida.

Viisapoliitika on mobiilsusega seoses samuti oluline teema. Vältimaks viisarežiimi hõlbustamise kuritarvitamist, soovitab Komisjon võtta kasutusele kaitseklausli, mis võimaldaks viisakohustuse ajutiselt taastada kolmandate riikide kodanike jaoks, kes režiimi ära kasutavad.

Samal ajal tunnistab Euroopa Liit, et sisserändajad on ELile vajalik tööjõud, leevendades teatavates sektorites tööjõupuudust, kuid ka kõrgelt kvalifitseeritud ametikohtadel. Seega on oluline tunnustada nende kvalifikatsiooni ja lihtsustada haldusmenetlusi. Komisjon loodab jätkata tööd ühtse loa projektiga, mis lubab välismaalastel liikmesriigis elada ja töötada, ning kutsub ELi riike üles võtma siseriiklikku õigusse üle Euroopa sinise kaardi direktiivi, mis lihtsustaks kõrgelt kvalifitseeritud isikute palkamist. Samuti esitas Komisjon ettepanekuid hooajatöötajate ning ajutiselt lähetusel viibivate isikute kohta. Sisserändajatele täpse ning praktilise informatsiooni andmiseks avab komisjon käesoleval aastal ELi sisserändeportaali.

Lõpetuseks, sisserändajate integreerimine Euroopa ühiskonda peab toimuma nii, et saavutataks tasakaal sisserändajate õiguste ning vastuvõtjariigi seaduste ja kultuuritavade vahel. See nõuab palju tööd nii sisserändajate kui vastuvõtjariikide poolt. Edukas integratsioon on vajalik selleks, et maksimeerida sisserände majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist kasu nii üksikisikute kui ühiskonna jaoks. Juulis 2011 esitas komisjon kolmandate riikide kodanike integratsiooni Euroopa töökava.

  • Euroopa varjupaigasüsteem

Euroopa varjupaigasüsteemi kehtestamine peaks lõpule jõudma 2012. aastal. Süsteemi eesmärgiks on vähendada varjupaigataotluste tulemuste erinevusi ELi riikide vahel ning tagada ühised õigused ja menetlused ning Genfi konventsiooni järgmine põgenike suhtes. Varjupaigaküsimuste tugiamet tugevdab koostööd selles vallas.

Komisjon rõhutab, et põgenike ümberasustamine (kolmandas riigis kaitset saanud põgeniku alaline ümberasustamine teise liikmesriiki) peab saama Euroopa varjupaigapoliitika lahutamatuks osaks.

  • Suhted kolmandate riikidega

Rändega seotud küsimused tuleb integreerida ELi üldistesse välissuhetesse. Seadusliku rände korraldamise, ebaseadusliku rändega aktiivsema võitlemise ja rände vastastikku kasulike joonte arengu nimel maksimeerimise vahel tuleb leida parem tasakaal. Inimmõõdet peab toetama rändajakeskne lähenemisviis.

EL on Vahemere lõunapiirkonna riikidele välja pakkunud rändeteemalise dialoogi pidamise võimaluse, et kehtestada mobiilsuspartnerluse sihtkohad, mis lihtsustaksid nende kodanike ligipääsu ELi territooriumile vastutasuks nende koostöö eest rändevoogude haldamisel. Komisjon vaatab samuti üle nende riikidega seotud naabruspoliitika.

Viimati muudetud: 09.10.2011
Õigusteave | Selle saidi kohta | Otsi | Kontakt | Üles