RSS
Tähestikuline nimestik
See veebileht on kättesaadav 23 keeles
Uued kättesaadavad keeled:  BG - CS - ET - GA - LV - LT - HU - MT - PL - RO - SK - SL

We are migrating the content of this website during the first semester of 2014 into the new EUR-Lex web-portal. We apologise if some content is out of date before the migration. We will publish all updates and corrections in the new version of the portal.

Do you have any questions? Contact us.


Laste kaitse digitaalmaailmas

Tarbijate, eriti laste hulgas on viimasel ajal märgata suuri muutusi meedia kasutamisel. Lapsed kasutavad aina rohkem meediat, sh. videomänge kaasaskantavate seadmete kaudu, mis suurendab nõudluse kasvu internetist tellitavate teenuste järele. Sotsiaalvõrgustikud kui uus fenomen on kasvava tähtsusega nii individuaalsel kui ühiskondlikul tasandil. Palju muutusi seisab veel ees. Kõik need uued arengusuunad pakuvad lastele arvukalt võimalusi, kuid loovad ka turvalisusega seotud probleeme. Käesolev aruanne võtab kokku, mida on digitaalses maailmas laste kaitsmiseks juba ette võetud, ning toob välja järgmised sammud, mida kaitse tugevdamiseks ette tuleks võtta.

AKT

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, 13. september 2011, selle kohta, kuidas kohaldatakse nõukogu 24. septembri 1998 aasta soovitust alaealiste ja inimväärikuse kaitse kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta soovitust alaealiste ja inimväärikuse kaitse ning vastulause esitamise õiguse kohta seoses Euroopa audiovisuaalsete ja online-teabe teenuste sektori konkurentsivõimega - Laste kaitse digitaalmaailmas [COM(2011) 556 lõplik - Ei ole avaldatud Euroopa Liidu Teatajas].

KOKKUVÕTE

Käesolev aruanne käsitleb meetmeid, mida liikmesriigid on rakendanud, et kaitsta lapsi veebipõhiste tegevustega kaasnevate ohtude eest. See on järg 2006. aasta soovitusele, mille teemaks oli lastekaitse audiovisuaalsetes ja infoteenustes, ning 1998. aasta soovitusele teemal laste ja inimväärikuse kaitse.

Ebaseaduslik või kahjulik sisu

Aruandes antakse ülevaate liikmesriikide algatustest, mille eesmärgiks on võidelda võrgus leviva diskrimineeriva, ebaseadusliku või kahjuliku sisu vastu. Tegu on peamiselt kohustuste või tegevusjuhenditega. Näiteks planeeritakse veebisaitidele lisada vastav märgis.

Kaitstuse tase, mida seda tüüpi algatusega saab garanteerida, on eri liikmesriikides erinev. Tegelikku kaitstuse taset tuleks pidevalt jälgida, et veenduda, et see oleks võimalikult tõhus.

Peale selle pärineb ebaseaduslik või kahjulik sisu enamasti teistest ELi liikmesriikidest või kolmandatest riikidest. Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil koordineeritud lähenemine võimaldaks kaitset seda tüüpi sisu vastu ühtlustada.

Vihjeliinid

Euroopa digitaalne tegevuskava näeb ette, et 2013. aastaks luuakse vihjeliinid, mille abil on võimalik võrgukeskkonnas leiduvast solvavast või kahjulikust infosisust teada anda. Vihjeliine peaks kaasrahastama turvalisema interneti programm. Lisaks sellele on interneti vihjeliinide liit INHOPE (EN) tõhusaks koostöövahendiks liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele. Samuti on kehtestatud teatamise ja kõrvaldamise kord tagamaks, et internetiteenuste pakkujad (ISP) eemaldaksid kogu ebaseadusliku infosisu, mis infoliini kasutajad on välja toonud.

Komisjon kutsub liikmesriike vihjeliine tõhusamalt jälgima. Need ei ole veel piisavalt tuntud ega internetikasutajatele ega lastele kättesaadavad.

Internetiteenuste pakkujad (ISP)

Internetiteenuste pakkujaid kutsutakse üles lapsi aktiivsemalt kaitsma. Rohkem tuleks rakendada tegevusjuhendeid ja nende rakendamist tuleks põhjalikult kontrollida. ISP assotsiatsioone kutsutakse üles lisama lastekaitset oma tegevuskavasse ning tagama, et nende töötajad oleksid selles osas aktiivsed. Lisaks peaks tarbijate ja ametiasutuste aktiivsem osalus nende tegevusjuhendite kujundamisel aitama kaasa sellele, et isereguleerimine peaks sammu digitaalse maailma kiire arenguga.

ISPdel soovitatakse tegevusjuhendeid ulatuslikumalt rakendada ning kaasata lastekaitse oma eesmärkide hulka.

Suhtlusportaalid

Suhtlusportaalid on sügavalt mõjutanud alaealiste käitumist ning omavahelise suhtlemise viisi. Suhtlusvõrgustikud toovad kaasa mitmeid riske nagu ebaseaduslik või lasetele mittesobiv infosisu, sobimatud kontaktid või sobimatu käitumine.

Aruande kohaselt on üks võimalik variant nende riskide vältimiseks piirata sotsiaalvõrgustike omanike õigusi. Komisjon kutsub üles looma rohkem teavituspunkte ja moodustama tõhusaid haldusüksusi, mida sotsiaalvõrgustike puhul rakendada.

Meediapädevus ja teadlikkuse suurendamine

Liikmesriigid püüavad edendada meediapädevust. Selles valdkonnas on palju erinevaid algatusi, nagu avaliku ja erasektori vaheline partnerlus või projekt EU kids online (EN). Ehkki meediapädevuse edendamine koolis on juba andnud positiivseid tulemusi, kõigi laste ja lapsevanemate kaasamine ning tegevuse ühtlustamine koolide ja liikmesriikide vahel jätkuvalt suur väljakutse.

Infosisule juurdepääsu piirangud

Selleks et piirata alaealiste juurdepääsu infosisule, on vaja määrata vanusepiirangud ja klassifitseerida infosisu. Osa liikmesriike peab kasutuselolevaid audiovisuaalsisu vanusepiirangute määramise ja sellise sisu klassifitseerimise süsteeme piisavaks ja tõhusaks, kuid teatavate liikmesriikide arvates tuleks neid täiustada.

Tehnilised süsteemid nagu filtreerimine, vanusekontrolli mehhanismid või vanemliku kontrolli süsteemid võivad olla kasulikud, kuid ei aita laste juurdepääsu infosisule täielikult piirata. Kasutajaid teavitatakse järjest rohkem olemasolevatest filtreerimis- ja klassifitseerimissüsteemidest ning vanusekontrolli tarkvarast. Samas on liikmesriigid jätkuvalt eriarvamusel tehniliste süsteemide kasulikkuse, asjakohasuse (teabe saamise õigus ja tsensuurioht), teostatavuse ja usaldusväärsuse suhtes. Lisaks rõhutatakse vajadust selle järele, et „musta nimekirja” lisatud informatsioon oleks avalik ning et seda oleks võimalik tagasi võtta.

Ehkki enamik liikmesriike kaalub võimalusi vanusekontrolli ning klassifikatsioonisüsteemide täiustamiseks, ei ole meedia infosisu üleeuroopalise klassifikatsioonisüsteemi suhtes veel üksmeelele jõutud. Käesolevas aruandes kutsutakse üles mõtlema uuenduslikele infosisu klassifitseerimise süsteemidele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas.

Audiovisuaalsed teenused

Komisjon nendib tellitavate teleteenuste valdkonnas teatavat hilinemist seoses kaas- ja eneseregulatsiooni süsteemidega, mille eesmärgiks on kaitsta lapsi kahjuliku sisu eest, ning tehniliste süsteemidega, mis annaksid lastele internetis ligipääsu ainult valitud infosisule. Seda tüüpi audiovisuaalsete teenuste puhul tuleks arendada ning esile tõsta vanusepiirangute süsteeme ning ülekannete ajalimiite.

Videomängud

Kõik liikmesriigid peale Saksamaa kasutavad üleeuroopalist mänguteabe süsteemi (PEGI), mille eesmärgiks on tagada laste turvalisus videomängude mängimisel. Käesolevas aruandes tuuakse esile, et ennetava meetmena tuleks eriti koolides teadvustamise vahendeid tõhustada. Lisaks sellele on veel vaja käia pikk tee, et videomängude müümisel võetaks arvesse vanusepiirangute süsteeme ning et PEGI-sarnased süsteeme kohandataks laiemas ulatuses ka võrgumängudele.

Viimati muudetud: 06.12.2011

Vt ka:

  • Infoühiskonna ja meedia peadirektoraat - Lastekaitse (DE) (EN) (FR)
Õigusteave | Selle saidi kohta | Otsi | Kontakt | Üles