Euroopa ja rahvusvahelised kohtud

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu lepingu artikkel 19

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 257

PÕHIPUNKTID

Rahvusvahelisel tasandil tegutsevaid kohtuid on palju ja alati pole lihtne nende pädevustel vahet teha. Selle kokkuvõtte eesmärk on anda ülevaade Euroopa kohtutest ja eristada Euroopa Liidu (EL) kohtud muudele rahvusvahelistele organisatsioonidele kuuluvatest kohtutest.

ELi kohtud

Euroopa Liidu Kohus esindab kogu ELi kohtusüsteemi. See koosneb kahest kohtust:

• Euroopa Kohus,
• Üldkohus.

Euroopa Kohus

Euroopa Kohtu pädevuses on lahendada ELi riikide või ELi institutsioonide algatatud hagisid. Samuti võib Euroopa Kohus võtta Üldkohtu otsuseid viimase instantsina uuesti arutamisele. Sellisel juhul otsustab ta ainult õigusküsimuste ja mitte kohtuasja faktide üle.

Üldkohus

Üldkohus tegutseb Euroopa Kohtu juures ja tema ülesandeks on viimase töökoormuse vähendamine. Üldkohtu pädevuses on arutada esimese astme hagisid, mille on algatanud ELi riigid või üksikisikud aluslepingutes ettenähtud juhtudel.

Erikohtud

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 257 kohaselt võivad erikohtuid luua Euroopa Parlament ja nõukogu kooskõlas seadusandlike tavamenetlusega. Nende kohtute pädevuses on arutada asju esimeses astmes teatud konkreetsetes valdkondades. Näiteks loodi 2005. aastal Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus, et lahendada ELi avalikku teenistust puudutavaid vaidlusi. Kohus on laiali saadetud ja 1. septembrist 2016 läheb selle töö üle Üldkohtule.

Hagide liigid

Euroopa Liidu Kohus vastutab ELi õiguse järgimise eest. Tema pädevuses on lahendada ELi riikide, ELi institutsioonide ja ELi kodanike algatatud hagisid. Hagid võivad olla järgmised:

• tühistamishagi,
• kohustuste rikkumise hagi,
• tegevusetuse hagi,
• kahju hüvitamise hagi,
• eelotsusetaotlus.

Rahvusvahelised kohtud

Paljud kohtud, kelle peakorterid asuvad ELi territooriumil, arutavad vaidlusi rahvusvahelisel tasandil. Need kohtud aga ei tegutse ELi egiidi all. Nende hulka kuuluvad:

• teiste Euroopa organisatsioonide kohtud, näiteks
  • Prantsusmaal Strasbourgis asuv Euroopa Inimõiguste Kohus, mis on Euroopa Nõukogu loodud rahvusvaheline kohus ja millel on 47 liikmesriiki. See kohus tagab 4. novembril 1950. aastal allkirjastatud Euroopa inimõiguste konventsiooni järgimise, ja
  • Luxembourgis asuv Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni EFTA kohus, mis tagab Euroopa Majanduspiirkonna lepingu täitmise;
• Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni egiidi all loodud kohtud, näiteks
  • Madalmaades Haagis asuv Rahvusvaheline Kohus,
  • Haagis asuv Rahvusvaheline Kriminaalkohus,
  • samuti Haagis asuv endise Jugoslaavia asjade rahvusvaheline kriminaalkohus,
  • Saksamaal Hamburgis asuv Rahvusvahelise Mereõiguse Kohus;
• Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sõltumatud vaidluste lahendamise organid, näiteks
  • Haagis asuv Alaline Vahekohus, mis juhib rahvusvahelise vahekohtumenetluse eeskirjade alusel vahekohtu-* ja lepitusmenetlusi* ning uurimiskomisjone oma 121 liikmesriigi, eraõiguslike isikute ja valitsustevaheliste organisatsioonide vaheliste vaidluste korral,
  • Šveitsis Genfis asuv Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) vaidluste lahendamise organ, mis lahendab WTO 163 liikmesriigi vahel aset leidvaid vaidlusi.

* PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Liidu lepingu artikkel 19 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 27)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 257 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 160)

Viimati muudetud: 22.08.2016