RSS
Tähestikuline nimestik
See veebileht on kättesaadav 23 keeles
Uued kättesaadavad keeled:  BG - CS - ET - GA - LV - LT - HU - MT - PL - RO - SK - SL

We are migrating the content of this website during the first semester of 2014 into the new EUR-Lex web-portal. We apologise if some content is out of date before the migration. We will publish all updates and corrections in the new version of the portal.

Do you have any questions? Contact us.


Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteem

Selle direktiiviga kehtestatakse süsteem kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks, et soodustada tööturu muutumist paindlikumaks, suurendada teenuste osutamise vabadust, edendada kvalifikatsioonide automaatset tunnustamist ja lihtsustada haldusmenetlusi.

AKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ, 7. september 2005, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta [vt muutmisakt(id)].

KOKKUVÕTE

Seda direktiivi kohaldatakse kõigi Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide kodanike suhtes, kes soovivad füüsilisest isikust ettevõtjana või töötajana tegutseda reguleeritud kutsealal * teises liikmesriigis kui see, kus nad omandasid oma kutsekvalifikatsiooni.

Direktiivis tehakse vahet „teenuste osutamise vabadusel” ja „asutamisvabadusel”, tuginedes Euroopa Kohtu esitatud kriteeriumidele: teenuste osutamise kestus, sagedus, regulaarsus ja pidevus.

TEENUSTE OSUTAMISE VABADUS

Iga liikmesriigis ametlikult asutatud tegevusega ELi kodanik võib osutada ajutiselt ja episoodiliselt teenuseid teises liikmesriigis oma algupärase kutsenimetuse all, ilma et tal tuleks taotleda oma kvalifikatsiooni tunnustamist. Kui kõnealune kutseala ei ole selles liikmesriigis reguleeritud, peab teenuse osutaja tõendama kaheaastast töökogemust.

Vastuvõttev liikmesriik võib nõuda teenuse osutajalt enne tema territooriumil teenuse osutamist (igal aastal uuendatava) tõotuse, mis sisaldab andmeid kindlustuse kohta või muid dokumente näiteks kodakondsuse, juriidilise tegutsemisvormi ja kutsekvalifikatsiooni tõendamiseks.

Kui vastuvõttev liikmesriik nõuab pro forma registreerimist pädevas kutseühingus, peab see toimuma automaatselt. Eespool mainitud tõotuse saamisel peab pädev asutus edastama taotleja dokumendid kutseorganisatsioonile või -organile. Rahva tervist ja ohutust mõjutavatel kutsealadel, mis ei kuulu automaatsele tunnustamisele, võib vastuvõttev liikmesriik eelnevalt kontrollida teenuse osutaja kutsekvalifikatsiooni proportsionaalsuse põhimõtte piires.

Kui teenust osutatakse asutamise liikmesriigi kutsenimetuse või teenuse osutaja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide * alusel, võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused nõuda teenuse osutajalt teatava teabe esitamist teenuse saajale, eelkõige seoses kindlustusega kutsevastutusest tuleneda võivate finantstagajärgede vastu.

Teenuste ajutisel osutamisel ja alalisel tegutsemisel teises liikmesriigis peavad asjaomased asutused tagama ennetava teabevahetuse seoses tõsiste olukordadega, mis võivad tuleneda isiku tegutsemisest nende territooriumil, millel võivad olla tagajärjed kõnealusele kutsetegevusele. Kõnealune teabevahetus peab toimuma kooskõlas olemasolevate andmekaitset käsitlevate õigusaktidega.

ASUTAMISVABADUS

Asutamisvabadus on spetsialisti tegelik vabadus asuda tegelema alalise kutsetegevusega teises liikmesriigis.

Kvalifikatsioonide tunnustamise üldsüsteem

Üldsüsteem kehtib erialade suhtes, mis ei ole hõlmatud tunnustamise erieeskirjadega, ning teatavates olukordades, mille puhul spetsialist ei vasta muudes tunnustussüsteemides sätestatud tingimustele. Süsteemi aluseks on vastastikuse tunnustamise põhimõte, ilma et see piiraks korvamismeetmete kohaldamist, kui asjaomase isiku saadud koolituse * ja vastuvõtvas liikmesriigis nõutava koolituse vahel on oluline erinevus. Korvamismeetmeks võib olla kohanemisaeg * või sobivustest *. Valikuvõimalus antakse asjaomasele isikule, välja arvatud konkreetsete erandite puhul.

Kui kutsealal tegutsema hakkamine või sellel tegutsemine on vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritud, s.t sõltub eriomase kutsekvalifikatsiooni omamisest, peab nimetatud liikmesriigi pädev asutus võimaldama taotlejatel sellel kutsealal tegutsema asuda või tegutseda oma kodanikega samadel tingimustel. Taotlejal peab siiski olema teises liikmesriigis saadud kutsekvalifikatsioon, mis tõendab vähemalt vastuvõtvas liikmesriigis nõutavale tasemele vahetult eelneval tasemel koolituse läbimist.

Kui aga kutsealal tegutsemine ei eelda taotleja päritoluliikmesriigis konkreetse kutsekvalifikatsiooni olemasolu, siis tuleb vastuvõtvas liikmesriigis kõnealusel reguleeritud kutsealal tegutsemiseks tõestada, et lisaks kvalifikatsiooni omamisele on taotleja viimase kümne aasta jooksul töötanud vähemalt kaks aastat täisajaga erialasel ametikohal.

Direktiivis eristatakse kutsekvalifikatsioonide viit taset:

  • päritoluliikmesriigi pädeva asutuse väljastatav pädevustunnistus, mis kinnitab, et selle omanik on omandanud põhi- või keskharidusele vastavad üldteadmised või on läbinud koolituse, mis ei ole tunnistuse või diplomi osa, või on eelneva koolituseta sooritanud spetsiaalse eksami või omab kolmeaastast töökogemust;
  • tõend, mis kinnitab keskastme tehnilist või kutsealast koolitust või üldhariduslikku koolitust, mida täiendab tööalane koolituskursus;
  • vähemalt üheaastase kestusega keskharidusele järgneva koolituse või võrdväärse tasemega kohustuste ja funktsioonidega seotud kutsealase väljaõppe edukat läbimist tõendav diplom;
  • vähemalt kolmeaastase, kuid mitte üle nelja-aastase kestusega kõrg- või ülikoolitaseme haridust tõendav diplom;
  • vähemalt nelja-aastase kestusega kõrg- või ülikoolitaseme haridust tõendav diplom.

Allpool loetletud kolmel juhul võib vastuvõttev liikmesriik kvalifikatsiooni tunnustada tingimusel, et taotleja läbib korvamismeetme (sobivustesti või kuni kolmeaastase kohanemisaja):

  • koolitus oli vastuvõtvas liikmesriigis nõutavast vähemalt aasta võrra lühem;
  • koolitus hõlmas vastuvõtvas liikmesriigis nõutava kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga kaetud teemadest oluliselt erinevaid teemasid;
  • vastuvõtvas liikmesriigis määratletud kutseala hõlmab üht või mitut reguleeritud kutsetegevust, mis ei kuulu taotleja päritoluliikmesriigi vastava kutseala hulka, eeldades erikoolitust teemadel, mis erinevad oluliselt taotleja koolitusega hõlmatutest.

Direktiiv võimaldab nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil esindatud kutseühingutel teha ettepanekuid ühisplatvormide kohta, et korvata kindlaks tehtud sisulised erinevused liikmesriikide koolitusnõuetes. Platvorm võimaldab tagada asjaomastele isikutele asjakohase tasandi kutsekvalifikatsiooni ning välistada nende suhtes täiendavate meetmete kehtestamise, olles teatavat laadi eelnevalt kindlaksmääratud korvamismeede. Komisjon esitab 2010. aasta lõpus Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ühisplatvormi kohta.

Töökogemusega tõendatud kvalifikatsiooni automaatse tunnustamise süsteem teatavatel tööstus- ja äritegevuse ning käsitööaladel

Direktiivis (II peatükis) loetletud tööstus- ja äritegevuse ning käsitööaladel tunnustatakse töökogemusega tõendatud kvalifikatsiooni ettenähtud tingimuste alusel automaatselt.

Töökogemuse tunnustamisel võetakse arvesse selle kestust ja vormi (füüsilisest isikust ettevõtjana või palgatöötajana). Samuti võetakse arvesse varasemat koolitust, mis võib vähendada nõutava töökogemuse mahtu. Selleks tuleb esitada kõigi varasemate õpingute kohta tunnistus, mis on liikmesriigi poolt tunnustatud või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan.

Kõigil nimetatud erialadel tegutsemine sõltub tingimustest, mis on sätestatud järgmisega:

  • IV lisa I loetelu, milles on nimetatud mitmesuguseid valdkondi, nagu tekstiili-, keemia- ja naftatööstus, trükindus, tootmine, ehitus jne;
  • IV lisa II loetelu, milles on nimetatud selliseid valdkondi nagu transpordivahendite tootmine, transpordiga seotud tegevus, postiteenused, telekommunikatsioon, fotostuudiod jne;
  • IV lisa III loetelu, milles on nimetatud selliseid valdkondi nagu restoranid ja hotellid, isikuteenused, sotsiaal- ja kultuuriteenused, puhketeenused jne.

Arstide, õdede, hambaarstide, veterinaararstide, ämmaemandate, proviisorite ja arhitektide kvalifikatsiooni automaatse tunnustamise süsteem

Koolituskvalifikatsioonide automaatne tunnustamine koolituse miinimumnõuete kooskõlastamise alusel hõlmab järgmisi erialasid: arstid, üldõed, hambaarstid, veterinaararstid, ämmaemandad, proviisorid ja arhitektid (direktiivi III peatükk).

Kõigi nimetatud erialade osas sätestatakse direktiivis koolituse tunnustamise miinimumnõuded, sealhulgas õpingute miinimumaeg. Direktiivile vastavad liikmesriikides väljastatud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid on loetletud V lisas. Nende kvalifikatsioonide omanikud saavad oma kutsealal tegutseda kõigis liikmesriikides.

Direktiivi alusel võivad liikmesriigid lubada osalise õppeajaga koolitust kõigil nimetatud kutsealadel tingimusel, et sellise koolituse kogukestus ei ole pideva täisajaga koolituse omast lühem ega tase ja kvaliteet halvemad.

Ilma et see piiraks asjaomasele kutsealale ja eriti arhitektidele eriomaseid omandatud õigusi (VI lisa),

isegi siis, kui liikmesriikide kodanike kõnealust kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid ei vasta kõigile kirjeldatud koolitusnõuetele, peab iga liikmesriik need tunnistama piisavaks. Kõnealused kvalifikatsioonid peavad siiski kinnitama V lisas nimetatud võrdluskuupäevast varem alustatud õpingute edukat läbimist ja nendega peab kaasas olema tunnistus, mis näitab, et selle omanik on eelnenud viie aasta jooksul kõnealusel tegevusalal tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal.

Kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise kord

Vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele tuleb esitada individuaalne taotlus, millega on kaasas teatud dokumendid ja tunnistused. Pädeval asutusel on taotluse saamisest teatamiseks ja puuduvatele dokumentidele tähelepanu juhtimiseks aega üks kuu. Põhimõtteliselt tuleb otsus teha kolme kuu jooksul alates täieliku taotluse saamise kuupäevast. Siiski võib kutsekvalifikatsioonide tunnustamise üldsüsteemi kuuluvatel juhtudel pikendada seda tähtaega ühe kuu võrra. Tagasilükkamist tuleb põhjendada. Tagasilükkamise või tähtajaks otsuse mittetegemise kohta võib esitada kaebuse liikmesriikide kohtutele.

Liikmesriigi kodanikel peab olema võimalik kasutada neile antud tiitleid ning nende võimalikke lühendeid, nagu ka vastuvõtvas liikmesriigis kehtivat vastavat kutsenimetust. Kui vastuvõtvas liikmesriigis reguleerib kutseala ühendus või organisatsioon (vt I lisa), peavad liikmesriikide kodanikud kutsenimetuse kasutamiseks astuma kõnealuse organisatsiooni või ühenduse liikmeks.

Liikmesriigid võivad nõuda, et taotleja peab oskama kutsealal tegutsemiseks vajalikke keeli. Seda sätet tuleb kohaldada proportsionaalselt, mis välistab keeletestide süstemaatilise rakendamise enne kutsetegevuse võimaldamist.

Et hõlbustada eespool mainitud sätete kohaldamist, eeldab direktiivi rakendamine vastuvõtva ja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste tihedat koostööd. Lisaks eeldab see järgmiste sätete kehtestamist:

  • iga liikmesriik peab määrama koordinaatori, et hõlbustada direktiivi ühetaolist kohaldamist;
  • liikmesriigid peavad määrama kontaktpunktid, mille ülesanne on anda kodanikele asjakohast teavet kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ja aidata neil kaitsta oma õigusi, kasutades selleks eelkõige kontakte tunnustamistaotlusi lahendavate asutustega;
  • liikmesriigid peavad määrama esindajad, kes osalevad kutsekvalifikatsioonide tunnustamise komitees;
  • komisjon peab vajaduse korral konsulteerima asjaomaste kutserühmade ekspertidega.

Liikmesriigid peavad kord kahe aasta järel esitama komisjonile aruande süsteemi rakendamise kohta. Kui direktiivi mõne sätte rakendamisega eriomases valdkonnas on suuri probleeme, peab komisjon koostöös asjaomase liikmesriigiga nende probleemidega tutvuma.

Alates 20. oktoobrist 2007 koostab komisjon iga viie aasta järel aruande direktiivi rakendamise kohta.

Kontekst

Direktiiv on vastuseks Euroopa Ülemkogu 2001. aasta Stockholmi kohtumise soovitustele, milles leitakse, et komisjon peaks välja töötama ühtsema, läbipaistvama ja paindlikuma süsteemi Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks.

Direktiiv koondab ühte teksti kolm direktiivi, mis käsitlevad kutsekvalifikatsiooni tunnustamise üldsüsteemi (diplomite, tunnistuste ja muude pikaajalisi kõrgkooliõpinguid tõendavate dokumentide tunnustamine (DA) (DE) (EL) (EN) (ES) (FR) (IT) (NL) (PT) (FI) (SV); muude diplomite, tunnistuste ja muude kutseharidust ja -koolitust tõendavate dokumentide tunnustamine (DA) (DE) (EL) (EN) (ES) (FR) (IT) (NL) (PT) (FI) (SV) ning käsitöö, kaubanduse ja teatavate teenindusalade kutsekvalifikatsiooni tunnustamise mehhanism (DA) (DE) (EL) (EN) (ES) (FR) (IT) (NL) (PT) (FI) (SV)).

Samuti on sellesse konsolideeritud 12 valdkondlikku direktiivi, mis hõlmavad arsti (DA) (DE) (EL) (EN) (ES) (FR) (IT) (NL) (PT) (FI) (SV), õe (direktiiv 77/452/EMÜ), hambaarsti (direktiiv 78/686/EMÜ), veterinaararsti (direktiiv 78/1026/EMÜ), ämmaemanda (direktiiv 80/154/EMÜ), arhitekti (DA) (DE) (EL) (EN) (ES) (FR) (IT) (NL) (PT) (FI) (SV) ja proviisori eriala (diplomite (DA) (DE) (EL) (EN) (ES) (FR) (IT) (NL) (PT) (FI) (SV) ja kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine farmaatsia valdkonnas (DA) (DE) (EL) (EN) (ES) (FR) (IT) (NL) (PT) (FI) (SV)).

See ei hõlma eridirektiive, mis käsitlevad advokaadi kutsealal teenuste osutamist (direktiiv 77/249/EMÜ) ja advokaatide registreerimist, kuna need ei puuduta mitte üksnes kutsekvalifikatsioone, vaid ka tegevusluba.

Õigusakti põhimõisted
  • Reguleeritud kutseala – kutsetegevus või -tegevuste hulk, millel tegutsema hakkamist või tegutsemist või tegutsemise üht moodustest reguleerivad spetsiaalse kutsekvalifikatsiooni omamist kas otseselt või kaudselt käsitlevad õigus- või haldusnormid; tegutsemise moodus on eelkõige kutsealal tegutsemine kutsenimetuse all, kui sellise nimetuse kasutamine on õigus- või haldusnormidega lubatud üksnes vastavat kutsekvalifikatsiooni omavatel isikutel.
  • Kvalifikatsiooni tõendav dokument – diplomid, tunnistused ja muud liikmesriigi õigus- või haldusnormide kohaselt liikmesriigi pädeva asutuse väljaantud dokumendid, mis tõendavad peamiselt ühenduses omandatud kutsealase koolituse edukat läbimist.
  • Reguleeritud koolitus – antud kutsealal tegutsemisele suunatud koolitus, mis koosneb kursustest või vajaduse korral lisaks kursustele ka kutsealasest koolitusest või katseajast või kutsepraktikast. Asjaomase liikmesriigi õigus- või haldusnormidega määratakse kutsealase koolituse, katseaja või kutsepraktika struktuur ja tase ning neid kontrollib või kiidab heaks selleks määratud asutus.
  • Kohanemisaeg – vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritud kutsealal tegutsemine kutseala kvalifitseeritud esindaja vastutuse all, kusjuures sellise järelevalve all sooritud praktikaga võib kaasneda täienduskoolitus. Seda järelevalve all sooritatud praktikat tuleb hinnata.
  • Sobivustest – vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse korraldatud test, mis piirdub taotleja kutsealaste teadmiste kontrollimisega ja mille eesmärk on hinnata taotleja suutlikkust tegutseda reguleeritud kutsealal kõnealuses liikmesriigis. Sellise testi lubamiseks peavad pädevad asutused koostama nimekirja teemadest, mis ei ole taotleja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega kaetud.

VIITED

Akt Jõustunud Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg Euroopa Liidu Teataja
Direktiiv 2005/36/EÜ

20.10.2005

20.10.2007

ELT L 255, 30.9.2005

Muutmisakt(id) Jõustunud Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg Euroopa Liidu Teataja
Direktiiv 2006/100/EÜ

1.1.2007

1.1.2007

ELT L 363, 20.12.2006

Määrus (EÜ) nr 1137/2008

11.12.2008

ELT L 311, 21.11.2008

Direktiivi 2005/36/EÜ hilisemad muudatused on alusdokumenti lisatud. Seda konsolideeritud versiooni  saab kasutada üksnes viitamiseks.

LISADE MUUDATUSED

II lisa – artikli 11 punkti c alapunktis ii nimetatud eraldi ülesehitusega kursused:
direktiiv 2006/100/EÜ [Euroopa Liidu Teataja L 363, 20.12.2006];
määrus (EÜ) nr 1430/2007 [Euroopa Liidu Teataja L 320, 6.12.2007];
määrus (EÜ) nr 755/2008 [Euroopa Liidu Teataja L 205, 1.8.2008];
määrus (EÜ) nr 279/2009 [Euroopa Liidu Teataja L 93, 7.4.2009].

III lisa – artikli 13 lõike 2 kolmandas lõigus nimetatud reguleeritud haridus ja koolitus:
määrus (EÜ) nr 1430/2007 [Euroopa Liidu Teataja L 320, 6.12.2007].

V lisa – tunnustamine koolituse miinimumnõuete kooskõlastamise alusel:
nõukogu direktiiv 2006/100/EÜ [Euroopa Liidu Teataja L 363, 20.12.2006].

VI lisa – koolituse miinimumnõuete kooskõlastamise alusel tunnustatud kutsealadel tegutsevate isikute poolt omandatud õigused:
nõukogu direktiiv 2006/100/EÜ [Euroopa Liidu Teataja L 363, 20.12.2006].

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni otsus 2007/172/EÜ, 19. märts 2007, millega moodustatakse kutsekvalifikatsioonide tunnustamise koordinaatorite rühm [Euroopa Liidu Teataja L 79, 20.3.2007].
Eksperdirühma ülesanne on hõlbustada direktiivi rakendamist ning arendada välja reguleeritud kutsealade kvalifikatsioonide siseturg. Komisjon peab nõu rühmaga, mis koosneb riiklikest koordinaatoritest, asendusliikmetest ja komisjoni esindajast.

Viimati muudetud: 19.01.2010
Õigusteave | Selle saidi kohta | Otsi | Kontakt | Üles