RSS
Tähestikuline nimestik
See veebileht on kättesaadav 23 keeles
Uued kättesaadavad keeled:  BG - CS - ET - GA - LV - LT - HU - MT - PL - RO - SK - SL

We are migrating the content of this website during the first semester of 2014 into the new EUR-Lex web-portal. We apologise if some content is out of date before the migration. We will publish all updates and corrections in the new version of the portal.

Do you have any questions? Contact us.


Üldnormid: tooteohutus

Liidu õigusaktid tagavad tarbijate tervise ja ohutuse kaitse kõrge ja ühtse taseme. Tootjad peavad turule tooma tooteid, mis täidavad üldist ohutusnõuet. Samuti on Euroopa Liit (EL) kehtestanud kiirhoiatussüsteemi (RAPEX) tarbijaid tõsiselt ohustavate toodete puhuks.

AKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ, 3. detsember 2001, üldise tooteohutuse kohta (ELT L 11, 15.1.2002).

KOKKUVÕTE

Seda direktiivi kohaldatakse teatud tootekategooriate ohutust reguleerivate Euroopa erieeskirjade puudumisel või kui need erieeskirjad (valdkondade eeskirjad) on lünklikud. Selle direktiivi kohaldamine ei piira puudusega toodete eest vastutamist käsitleva direktiivi 85/374/EMÜ kohaldamist.

Üldine ohutusnõue

Direktiiv kehtestab üldise ohutusnõude kõigi toodete kohta, mis tuuakse turule ja mis on mõeldud tarbijatele või mida tarbijad võivad kasutada, sealhulgas toodete kohta, mida tarbijad kasutavad teenuse osutamiseks. Seda nõuet ei kohaldata kasutatud kaupade suhtes, millel on antikvaarne väärtus või mis vajavad parandamist.

Ohutu toode on toode, mis ei põhjusta ohtu või põhjustab minimaalset ohtu (vastavalt toote kasutusele) ning mida loetakse aktsepteeritavaks seoses inimeste ohutuse ja tervise kaitse kõrge tasemega.

Toode loetakse ohutuks, kui see vastab Euroopa õigusaktide ohutussätetele või kui see selliste sätete puudumise korral vastab liikmesriigi riiklikele erieeskirjadele, mis puudutavad toote turustamist. Samuti loetakse toode ohutuks, kui see vastab mingile Euroopa standardile, mis on kehtestatud käesolevas direktiivis ettenähtud korras. Selliste eeskirjade või standardite puudumisel on toote vastavuse hindamise aluseks

  • vabatahtlikud riigisisesed standardid (millega võetakse üle asjakohased Euroopa standardid), komisjoni soovitused (millega antakse suunised toote ohutuse hindamiseks);
  • liikmesriigi tootmis- ja turustamisstandardid;
  • ohutuse ja tervise kaitse suhtes kehtivad head toimimistavad;
  • teadmiste ja tehnoloogia tase;
  • tarbija ootused ohutusele.

Tootjate ja levitajate kohustused

Tootjad peavad turule tooma tooteid, mis täidavad üldist ohutusnõuet. Lisaks peavad nad

  • andma tarbijatele asjakohast teavet, et võimaldada neil hinnata tootega kaasnevaid ohte, kui need ei ole ilmselged;
  • rakendama nende ohtude vältimiseks asjakohaseid meetmeid (nt toodete kõrvaldamine turult, tarbijate hoiatamine, juba tarnitud toodete tagasivõtmine tarbijatelt jne).

Levitajad on samuti kohustatud

  • tarnima tooteid, mis täidavad üldist ohutusnõuet;
  • jälgima turule toodud toodete ohutust;
  • esitama toodete päritolu kindlakstegemiseks vajalikud dokumendid.

Kui tootjad või levitajad konstateerivad mingi toote ohtlikkust, peavad nad hoiatama pädevaid asutusi ja võimaluse korral tegema nendega koostööd. Seda teabe edastamise kohustust täpsustatakse direktiivi I lisas.

Liikmesriikide kohustused

Liikmesriigid veenduvad, et tootjad ja levitajad täidavad oma kohustusi. Nad loovad struktuurid, millel on järgmised ülesanded:

  • kontrollida toodete vastavust ohutusnõudele;
  • võtta ohtlike toodete korral asjakohased meetmed (nt turustamise keelamine) ja teatada neist komisjonile.

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad rikkujate karistamiseks ja hoolitsevad selle eest, et tarbijatel oleks kaebuste käsitlemise süsteemist kasu.

Komisjoni roll

Komisjon võtab Euroopa standardiasutuste volituste määratlemisel arvesse üldist ohutusnõuet ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas viited Euroopa standarditele, mille abil saab üldisele ohutusnõudele vastavust tagada. Komisjon juhib kiirhoiatussüsteemi RAPEX ja võib koostöös liikmesriikidega võtta erakorralisi meetmeid.

Süsteem RAPEX: kiire sekkumine toodete puhul, mis kujutavad endast tõsist ohtu

Liikmesriigid identifitseerivad tooted, mis kujutavad endast tõsist ohtu tervisele ja ohutusele. Nad võtavad tarbijate kaitseks meetmeid, et kiirelt sekkuda. Sel juhul informeerivad liikmesriigid kohe komisjoni süsteemi RAPEX (EN) kaudu. See süsteem on vahend kiireks infovahetuseks liikmesriikide ja komisjoni vahel. See võimaldab piirata või vältida ohtlike kaupade levikut. Süsteemi RAPEX töökorda on kirjeldatud direktiivi II lisas.

Toiduaineid ning farmaatsia- ja meditsiinitooteid jälgivad teised sekkumissüsteemid.

Süsteemi RAPEX kasutamise korral peavad liikmesriigid andma komisjonile vähemalt järgmist teavet:

  • teave, mis võimaldab toote identifitseerimist;
  • tootega kaasneva ohu kirjeldus ja dokumendid, mis võimaldavad seda hinnata;
  • juba võetud meetmed;
  • teave toote levitamise kohta.

Komisjon võib rakendada kiireid meetmeid ka Euroopa tasandil, kui saab teavet konkreetsest tootest tulenevast tõsisest ohust. Komisjon võib pärast liikmesriikidega konsulteerimist vastu võtta otsuseid, mis kehtivad üks aasta ja mille kehtivust saab samaks perioodiks pikendada. Need otsused võivad eeskätt

  • kehtestada eriohutusnõudeid;
  • keelata teatud ainete kasutamist või
  • kohustada tootjaid panema oma toodete peale hoiatusi.

Komiteemenetlus

Kui võetakse erakorralisi meetmeid ja tehakse standardiseerimisega seotud otsuseid, siis aitab komisjoni tarbekaupade ohutuse regulatiivkomitee.

Komisjoni abistab tarbekaupade ohutuse regulatiivkomitee, kui võetakse erakorralisi meetmeid ja tehakse standardiseerimisega seotud otsuseid.

Läbipaistvus

Teave ohtude kohta, mis toodetega kaasnevad, tuleb avalikustada. Ametisaladusi avaldatakse vaid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

Kontekst

See direktiiv on 29. märtsi 2000. aasta aruande tulem. Aruanne puudutas üldist tooteohutust käsitleva direktiivi 92/59/EMÜ rakendamisest saadud kogemusi, komisjon esitas selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Direktiiv tunnistab alates 15. jaanuarist 2004 kehtetuks direktiivi 92/59/EMÜ (DE) (EN) (ES) (FR) üldise tooteohutuse kohta.

VIITED

Akt Jõustunud Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg Euroopa Liidu Teataja

Direktiiv 2001/95/EÜ (vastuvõtmine: kaasotsus COD/2000/0073)

15.1.2002

15.1.2004

ELT L 11, 15.1.2002

Muutmisakt(id) Jõustunud Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg Euroopa Liidu Teataja

Määrus (EÜ) nr 765/2008

1.1.2010

ELT L 218, 13.8.2008

Määrus (EÜ) nr 596/2009

7.8.2009

ELT L 188, 18.7.2009

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ (üldine tooteohutus) rakendamisega (EMPs kohaldatav tekst) (ELT C 38, 17.2.2009).
Komisjon avaldab direktiiviga 2001/95/EÜ ühtlustatud standardite pealkirjad ja viited.

Komisjoni 14. jaanuari 2009. aasta aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/95/EL (üldine tooteohutus) rakendamise kohta (COM(2008) 905 lõplik – ei avaldata Euroopa Liidu Teatajas).
Ühenduse tooteohutusraamistiku tõhusus on alates direktiivi 2001/95/EÜ rakendamisest suurenenud. Euroopa teavitus- ja hoiatussüsteem on võimaldanud kõrvaldada turult suure hulga ohtlikke tooteid. Siiski on teatud aspekte täieliku tarbijakaitse tagamiseks võimalik veel parandada. Käesolev aruanne teeb kindlaks prioriteedid järgmistes valdkondades:

  • tarbekaupade ohutus eeskätt toote päritolu kindlakstegemise kaudu, tugevdades toodete, tootja või tarnija identifitseerimise kohustust.
  • ühest küljest turuseire liikmesriikide parema kooskõlastamise teel, mis põhineb teabe ja heade tavade vahetamisel (kaasa arvatud tollikoostöös); teisest küljest süsteemi RAPEX avamine kolmandate riikide rahvusvahelistele, piirkondlikele või riiklikele organisatsioonidele;
  • standardiseerimine teatud tootekategooriaid puudutavate menetluste lihtsustamise teel ja luues eelduse, et need standardid vastaksid üldistele ohutusnõuetele;
  • kiirhoiatussüsteemi RAPEX raames võetavad erakorralised meetmed, mis võidakse teha määravaks, et tagada ohtlike toodete tagasivõtmine.

Direktiivi 2001/95/EÜ kohaldamisala hõlmab ka tarbijaile osutatud teenuste ohutust. See on võetud üle kõigis liikmesriikides.

RAPEX

Komisjoni otsus 2010/15/EL, 16. detsember 2009, milles sätestatakse direktiivi 2001/95/EÜ (üldise tooteohutuse direktiiv) artikliga 12 ette nähtud ühenduse kiire teabevahetuse süsteemi RAPEX ja artikliga 11 ette nähtud teavitamise korra haldamise suunised (ELT L 22, 26.1.2010).
Komisjon võtab vastu uued suunised, mis peavad hõlbustama süsteemi RAPEX haldamist ja ohtlikest toodetest teavitamise korda. Need suunised on mõeldud riiklikele turujärelevalveasutustele.

MUUSIKAMÄNGIJAD

Komisjoni otsus 2009/490/EÜ, 23. juuni 2009, ohutusnõuete kohta, millele peavad vastama muusikamängijaid käsitlevad Euroopa standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ kohaselt (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 161, 24.6.2009).
Komisjon on kehtestanud ohutusnõude, mis on mõeldud ära hoidma muusikamängijate helitaseme tõttu tekkivaid kuulmiskahjustusi tarbijaile, kes kasutavad neid tingimustes, mis on põhjendatult eeldatavad. Seda nõuet tuleb arvesse võtta muusikamängijate konstrueerimisel ja valmistamisel. Seda kasutavad standardiasutused kehtestatavate standardite määramisel. Samuti tuleb lisada toodetele hoiatus, et tarbijaid olemasolevate ohtude eest teavitada.

TULEMASINAD

Komisjoni otsus 2009/298/CE, 26. märts 2009, otsuse 2006/502/EÜ (millega nõutakse liikmesriikidelt meetmete võtmist, et tagada üksnes lastekindlate tulemasinate turule viimine ning keelustada uudsete tulemasinate turule viimine) kehtivuse pikendamise kohta [teatavaks tehtud numbri K(2009) 2078 all] (EMPs kohaldatav tekst).

Komisjoni otsus 2006/502/EÜ (muudetud otsustega 2007/231/EÜ ja 2008/322/EÜ), 11. mai 2006, millega nõutakse liikmesriikidelt meetmete võtmist, et tagada üksnes lastekindlate tulemasinate turuleviimine ning keelustada uudsete tulemasinate turuleviimine (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 198, 20.7.2006).
See, et väikelapsed väärkasutavad tulemasinaid (mänguasjadena), põhjustab ELis 1500–1900 vigastust ja 34–40 surmajuhtumit aastas. Selliste õnnetuste vältimiseks on olemas laste ohutust tagavad mehhanismid, mille kasutamine on olnud Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja Uus-Meremaal kohustuslik kümmekond aastat. Laste ohutust tagavate nõuete rakendamine Ühendriikides vähendas õnnetusjuhtumite arvu 60 %.
Uute õnnetuste vältimiseks võttis komisjon 11. mail 2006 vastu otsuse 2006/502/EÜ, millega nõutakse liikmesriikidelt meetmete võtmist, et tagada üksnes lastekindlate tulemasinate turule viimine ning keelustada uudsete tulemasinate turule viimine.

Komisjoni otsus 2008/357/EÜ, 23. aprill 2008, laste ohutust tagavate konkreetsete nõuete kohta, millele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ kohaselt peavad Euroopa tulemasinate standardid vastama (ELT L 120, 7.5.2008).
Tuleb koostada laste ohutust tagavad nõuded tulemasinate kohta vastavalt direktiivi 2001/95/EÜ artiklile 4, et taotleda standardiametitelt standardi EN 13869 läbivaatamist ja avaldada läbivaadatud standardi viide Euroopa Liidu Teatajas.
See otsus kehtestab ohutusnõuded, mille alusel peab Euroopa standardiasutus CEN (Euroopa Standardikomitee) läbi vaatama normi EN 13869 tulemasinate ohutuse ja katsemeetodite kohta.

SIGARETID

Komisjoni otsus 2008/264/EÜ, 25. märts 2008, tuleohutusnõuete kohta, millele peavad vastama sigarette käsitlevad Euroopa standardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/95/EÜ (ELT L 83, 26.3.2008).
Süüdatud ja järelevalveta jäetud sigaretid kujutavad endast olulist ohtu tarbijate ohutusele. Hinnanguliselt põhjustavad need ühenduses umbes tuhat surmajuhtumit aastas. On siiski olemas põlemise aeglustamise tehnikaid, millega kutsutakse esile sigareti kustumine – sigaretipaberisse vahedega pandud paberiribad. Tõepoolest, sellist tehnikat kasutades valmistatud järelevalveta jäetud põlev sigaret enamikul juhtudel kustub õhupuuduse tõttu.
See otsus kehtestab ohutusnõuded, mille alusel täidab Euroopa standardiasutus CEN (Euroopa Standardikomitee) nõude vastu võtta standard sigarettide süttivuse vähendamiseks. See sigarettide ohutuse kohustus põhineb direktiivil 2001/95/EÜ.
Selle standardi tõhusust kontrollitakse turule viidud sigarettide hulgast katseks võetud sigarettide abil, millest võib lõpuni põleda maksimaalselt 25 %.

IMIKUD JA VÄIKELAPSED

Komisjoni otsus 2010/9/EL, 6. jaanuar 2010, ohutusnõuete kohta, millele peavad vastama imikute ning väikelaste vannitoole, vannitamise abivahendeid, vanne ja vannijalgu käsitlevad Euroopa standardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/95/EÜ [teatavaks tehtud numbri K(2009) 10290 all] (EMPs kohaldatav tekst).
Imikute ja väikelaste vannitamiseks mõeldud tooted peavad täitma üldist tooteohutusnõuet. Selleks peavad Euroopa standardiasutused kehtestama ohutusstandardid järgmistele toodetele:

  • vannitoolid: kasutamiseks üksnes laste puhul, kes suudavad istuda, kuid mitte seista;
  • vannitamise abivahendid: võimaldavad hoida lapsi tahapoole nõjatuvas või pikali asendis, ette nähtud kasutamiseks nende sünnist alates kuni ajani, mil nad suudavad abita istuda;
  • vannid kuni 12 kuu vanustele lastele: tooted, mis asetatakse tavalisse vanni või kinnitatakse vanni serva külge ning mida võib panna ka põrandale või vannijalgadele.

Komisjoni otsus 2010/11/EL, 7. jaanuar 2010, ohutusnõuete kohta, millele peavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ kohaselt vastama akende ja rõduuste isepaigaldatavaid lapsekindlaid lukustusseadmeid käsitlevad Euroopa standardid [teatavaks tehtud numbri K(2009) 10298 all] (EMPs kohaldatav tekst).
Teatud isepaigaldatavaid seadmeid laste läbipääsu takistamiseks akna või avauste ees müüakse lahti monteeritult. Nende seadmete jaoks, mis on mõeldud kasutamiseks alla 51 kuu vanuste laste puhul, tuleb vastu võtta erilised Euroopa ohutusstandardid.

BIOTSIIDID

Komisjoni otsus 2009/251/EÜ, 17. märts 2009, millega kohustatakse liikmesriike tagama, et biotsiidi dimetüülfumaraat sisaldavaid tooteid ei lasta turule ega tehta turul kättesaadavaks (ELT L 74, 20.3.2009) (EMPs kohaldatav tekst).
Dimetüülfumaraat on biotsiid, mis on mõeldud teatud tarbekaupade (nt mööbel, jalatsid, nahast rõivad jne) konserveerimiseks nende ladustamise või transportimise ajaks. Dimetüülfumaraat võib tekitada nahaprobleeme (kontaktdermatiiti), selle kahjulik toime on kliiniliste uuringutega kindlaks tehtud.
Alates 1. maist 2009 jälgivad liikmesriigid, et dimetüülfumaraati sisaldavate toodete turustamine ja kättesaadavaks tegemine oleksid keelatud. Tooted, mis on juba turul kättesaadavad, tulevad tagasi võtta ja tarbijaid tuleb nende toodetega seotud ohtudest teavitada. Dimetüülfumaraati sisaldavaks tooteks loetakse toodet, mis sisaldab üle 0,1 mg dimetüülfumaraati kilogrammi toote või toote osa kohta.
Otsus kehtib 15. märtsini 2010 ja seda võib pikendada.

Viimati muudetud: 10.02.2010
Õigusteave | Selle saidi kohta | Otsi | Kontakt | Üles