Vastastikune tunnustamine ELi ühtsel turul

KOKKUVÕTE:

KOM(1999) 299 (lõplik): vastastikune tunnustamine ühtsel turul

KOKKUVÕTE

MIS ON TEATISE EESMÄRK?

Teatis selgitab vastastikuse tunnustamise olulisust, mis on ühtse turu üks aluspõhimõtteid. See võimaldab kaupade ja teenuste vaba liikumist kogu ELis, ilma et oleks vaja ühtlustada siseriiklikke õigusakte. Teatis selgitab välja vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise probleemid ja viisid nende lahendamiseks.

PÕHIPUNKTID

—	Vastastikuse tunnustamise põhimõte tähendab, et iga ELi riigis seaduslikult müüdavat toodet saab müüa teises ELi riigis, isegi kui toode ei vasta kõigile teises riigis kehtivatele tehnilistele eeskirjadele (välja arvatud rangelt määratletud juhtudel).

—

Teatises tuuakse välja järgmised probleemid: — usaldusväärse teabe puudumine vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamisel; — kulud ja viivitused, mis on tingitud mõnede riikide ametiasutuste halvast sisemisest korraldusest; — ametnike vastumeelsus kiita heaks tooteid, mida nad ei tea ja millega kaasas olevad tunnistused on keeltes, mida nad ei valda.

—	Mõned tooted, peamiselt kõige keerulisemad, seisavad silmitsi riiklike tervishoiu, ohutuse ja tarbijakaitse erinõuetega. Eriti kehtib see toidu-, elektrotehnika-, sõidukite, väärismetallide, ehitus- ja keemiasektori puhul.

—	Valdkondadesse, nagu ärisuhtlus, ehitus, patendid ja turvalisus, kuuluvate teenuste puhul lähtutakse tihti antud riigi üldise huvi kriteeriumist.

—

Teatises soovitatakse järgmisi meetmeid: — tugevam järelevalve iga kahe aasta tagant koostatava Euroopa Komisjoni hindamisaruande ja vastastikuse tunnustamise põhimõte rakendamise majandusanalüüsi abil. Selle abil saaks selgitada välja valdkonnad, kus võib vajalik olla täielik ühtlustamine; — võimalik kohtumenetlus ELi valitsuste suhtes, kes põhimõtet ei rakenda; — põhimõtte kohta terviklikuma teabe andmine põhiosalistele, nagu riiklikud ja piirkondlikud asutused, ettevõtted, advokaadid ja kutseliidud; — enim mõjutatud sektorite riiklike ametiasutuste ja kutseühingute esindajate koolitamine paralleelselt toimuvate riiklike, piirkondlike ja kohalike seminaride abil; — probleemide tõhusam lahendamine üksikkaebuste läbivaatamiseks kuluva aja vähendamise läbi.

—

ELi riikidel on täita oluline roll, mis seisneb: — vastastikuse tunnustamise kaasamises siseriiklikesse õigusaktidesse; — vastastikuse tunnustamise rakendamist puudutavatele päringutele viivitamata vastamises; — riigiametite vahelise koostöö tugevdamises; — riiklike kontaktpunktidega paremas ärakasutamises.

—	Vastastikuse tunnustamise kokkulepped edendavad kaubavahetust ELi ja olulisemate turgude (Austraalia, Kanada, Iisrael, Jaapan, Uus-Meremaa ja USA) vahel.

—	Määrus (EÜ) nr 764/2008 sätestab eeskirjad ja korra, mida riiklikel ametiasutustel tuleb kohaldada, kui nad kavatsevad keelduda toote vastastikuse tunnustamise taotluse täitmisest või rakendada sellele eritingimusi.

TAUST

Vastastikune tunnustamine

ÕIGUSAKT

Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Vastastikune tunnustamine seoses ühtset turgu käsitleva tegevuskava järelmeetmetega” ( KOM(1999) 299 (lõplik), 16.6.1999)

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogu 24. juuni 1999. aasta resolutsioon vastastikuse tunnustamise kokkulepete haldamise kohta (EÜT C 190, 7.7.1999, lk 2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 764/2008, milles sätestatakse menetlused seoses teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 3052/95/EÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 21–29)

Viimati muudetud: 04.01.2016