Hoiuste intresside maksustamine
Euroopa Liit (EL) kavatseb võimaldada maksustada hoiuste intresse, mis on ühes liikmesriigis tasutud tegelikele tulusaajatele, kes on teises liikmesriigis residendist füüsilised isikud, viimasena nimetatud liikmesriigi õigusnormide kohaselt.
KOKKUVÕTE
Direktiivi eesmärk on võimaldada maksustada hoiuste intresse, mis on ühes liikmesriigis tasutud „tegelikele tulusaajatele” *, kes on teises liikmesriigis residendist füüsilised isikud, viimasena nimetatud liikmesriigi õigusnormide kohaselt. Ühes liikmesriigis tegelikele tulusaajatele, kes on teises liikmesriigis residendist füüsilised isikud, tasutud intresside maksustamine tagatakse automaatse teabevahetusega liikmesriikide vahel, keda kõnealused „intressimaksed” * puudutavad. Sellega seoses võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed selle tagamiseks, et nende territooriumil asutatud makseasutused täidaksid käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikke ülesandeid (koostöö ja pangateabe vahetamine) olenemata intressi tootva võlakohustuse võlgniku asukohast.
Asjakohane tulu
Direktiivi reguleerimisala piirdub võlakohustustelt teenitavate intresside maksustamisega ning jätab käsitlemata pensioni- ja kindlustushüvitiste maksustamisega seotud küsimused. Territoriaalses plaanis kohaldatakse direktiivi intresside suhtes, mida tasub „makseasutus” *, mis on registreeritud territooriumil, kus kohaldatakse aluslepingut.
Üldskeem: teabevahetus
- Makseasutuse edastatav teave
Kui tegelik tulusaaja on mõne muu liikmesriigi resident kui see, kus on asutatud makseasutus, peab makseasutus direktiivi kohaselt oma asukohaliikmesriigi pädevale asutusele esitama vähemalt järgmise teabe: tegeliku tulusaaja isik ja residentsus, makseasutuse nimi ja aadress, tegeliku tulusaaja kontonumber või kui see puudub, siis intressi aluseks oleva võlakohustuse tunnus, ning teave intressimaksete kohta.
Lisaks tuleb makseasutuse esitatavates intressimakseid käsitlevates miinimumandmetes teha vahet direktiivis loetletud intressikategooriatel. Liikmesriigid võivad makseasutuste esitatavates miinimumandmetes intressimaksete kohta siiski piirduda intressi või tulu kogusummaga ja müügist, tagasimaksmisest või väljaostmisest saadud laekumiste kogusummaga.
- Automaatne teabevahetus
Direktiiviga kohustatakse makseasutuse liikmesriigi pädevat asutust edastama eelnevalt osutatud teabe selle liikmesriigi pädevale asutusele, mille resident tegelik tulusaaja on, vähemalt kord aastas kuue kuu jooksul pärast makseasutuse liikmesriigi maksuaasta lõppu.
Kontekst
Kahjuliku maksukonkurentsi vastu võitlemiseks loodud „maksupaketi” raames otsustas Euroopa Liit võtta kasutusele normatiivse instrumendi hoiuste intresside maksustamise valdkonnas esinevate moonutuste vähendamiseks.
Käesolev direktiiv tugineb 19. ja 20. juunil 2000. aastal Feiras kokku tulnud Euroopa Ülemkogu istungil saavutatud konsensusele. Nimetatud istungil otsustati kõigi liikmesriikide vahel sisse seada automaatne teabevahetus. Belgiale, Luksemburgile ja Austriale võimaldati seoses meetme rakendamisega üleminekuperioodi, mille kestel nad ei pidanud teistele liikmesriikidele teavet andma, vaid käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate hoiustega seotud maksud kinni pidama.
| Õigusakti põhimõisted |
|---|
|
VIITED
| Õigusakt | Jõustunud | Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg | Euroopa Liidu Teataja |
|---|---|---|---|
| Direktiiv 2003/48/EÜ |
16.7.2003 |
Jõustumise kuupäev: 1.7.2005 |
ELT L 157, 26.6.2003 |
Direktiivi 2003/48/EÜ muudatused on alusdokumenti lisatud. Konsolideeritud versioonil 
on üksnes informatiivne väärtus.
SEONDUVAD ÕIGUSAKTID
Ettepanek: nõukogu 13. novembri 2008. aasta direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (KOM(2008) 727 (lõplik) – Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).
Direktiivi
vastuvõtmise ettepaneku eesmärk on korvata kehtiva direktiivi puudusi, tagada hoiuste tegelik maksustamine ja kõrvaldada ebasoovitavad konkurentsimoonutused.
Seda silmas pidades seonduvad peamised muudatusettepanekud järgmisega:
- tegeliku tulusaaja määratlus: et hõlmata ka intressimakseid, mille saajaks on juriidilised isikud või üksused, kelle omanikud on füüsilised isikud, soovitatakse rakendada „läbivaatluse meetodit” (kehtiv direktiiv hõlmab üksnes vahetult füüsilistele isikutele tehtavaid intressimakseid);
- tegelike tulusaajate tuvastamine: tehakse ettepanek registreerida kõigil juhtudel tegeliku tulusaaja sünniaeg ja -koht ning lisada nimetatud teabele tulusaaja maksukohustuslase identifitseerimisnumber, kui see on kantud isiku tuvastamiseks esitatud dokumentidele;
- makseasutuse määratlus: intressimakse vastuvõtmise alusel makseasutuseks liigitamist on selgitatud, samuti on lisatud liikmesriigis registreeritud ja intressimakse vastuvõtmisel makseasutusena tegutsevate vahendajate „positiivne määratlus”;
- intressimaksete määratlus, mille eesmärgiks on hõlmata kõik sõnaselgelt loetletud finantsinstrumentidega samastatavad instrumendid: võlakohustustega samastatavad struktureeritud tooted ja teatavad kindlustustooted, mis on investeerimisfondidega otseselt võrreldavad, kuna nende tulem on seotud võlakohustustest saadava tuluga;
- kohaldamisala laiendamine avatud investeerimisfondidele (UCITS);
- makseasutuste edastatav teave;
- komiteemenetluse kehtestamine selleks, et saaks kiiresti võtta direktiiviga seotud rakendusmeetmeid.