RSS
Tähestikuline nimestik
See veebileht on kättesaadav 23 keeles
Uued kättesaadavad keeled:  BG - CS - ET - GA - LV - LT - HU - MT - PL - RO - SK - SL

We are migrating the content of this website during the first semester of 2014 into the new EUR-Lex web-portal. We apologise if some content is out of date before the migration. We will publish all updates and corrections in the new version of the portal.

Do you have any questions? Contact us.


Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigus liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil

Liit on võtnud vastu direktiivi, mis käsitleb liidu kodanike õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil. Direktiivi on koondatud seni kõnealust valdkonda reguleerinud keerukas õigusaktide kogumis leiduvad meetmed. Muu hulgas on uute meetmete eesmärk julgustada liidu kodanikke kasutama oma õigust liikmesriikides vabalt liikuda ja elukohta valida, viia miinimumini haldusformaalsused, määratleda paremini pereliikmete staatus, piirata võimalusi sisenemiskeelu kohaldamiseks ja elamisloa lõpetamiseks ning kehtestada uus alaline elamisõigus.

AKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ.

KOKKUVÕTE

Direktiiv võtab kokku kõik õigusaktid, mis käsitlevad liidu kodanike sisenemist ja elamist (kaks määrust ja üheksa direktiivi (DA) (DE) (EL) (EN) (ES) (FR) (IT) (NL) (PT) (FI) (SV)). Lihtsustamise eesmärk on hõlbustada oma õiguste kasutamist mitte ainult laiemal avalikkusel, vaid ka ametiasutustel. Samuti püütakse direktiiviga viia minimaalse tasemeni formaalsused, mida liidu kodanikud ja nende pereliikmed peavad täitma selleks, et kasutada oma õigust elada teises liikmesriigis.

Üldsätted

Ettepaneku eesmärk on reguleerida:

  • tingimusi, mille alusel liidu kodanikud * ja nende pereliikmed * kasutavad oma õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil;
  • alalist elamisõigust;
  • eespool nimetatud õiguste suhtes avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides kohaldatavaid piiranguid.

Riiki sisenemise õigus ja kuni kolmekuuline elamisõigus

Kõigil liidu kodanikel on õigus siseneda teise liikmesriiki, kasutades kehtivat passi või isikutunnistust. Mingil tingimusel ei või nõuda sisse- ega väljasõiduviisat. Kui asjaomastel kodanikel puuduvad reisidokumendid, peab vastuvõttev liikmesriik andma neile kõik mõistlikud vahendid vajalike dokumentide hankimiseks või saata laskmiseks.

Pereliikmetele, kellel pole ühegi liikmesriigi kodakondsust, laienevad samad õigused nagu nendega kaasas olevale kodanikule. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2001 võidakse neilt nõuda lühiajalist viisat (DA) (DE) (EL) (EN) (ES) (FR) (IT) (NL) (PT) (FI) (SV). Elamisluba loetakse lühiajalise viisaga samaväärseks.

Kui teises liikmesriigis viibimise aeg on lühem kui kolm kuud, on ainuke nõue, et liidu kodanikel peab kaasas olema kehtiv isikutunnistus või pass. Vastuvõttev liikmesriik võib nõuda, et asjaomased isikud teataksid oma viibimisest riigi territooriumil mõistliku ja mittediskrimineeriva aja jooksul.

Üle kolmekuuline elamisõigus

Üle kolmekuulise riigis elamise õiguse suhtes jäävad kehtima teatavad tingimused. Taotleja peab:

  • kas osalema majandustegevuses (töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana);
  • või omama piisavalt vahendeid (DA) (DE) (EL) (EN) (ES) (FR) (IT) (NL) (PT) (FI) (SV) ja ravikindlustust, et mitte koormata oma elamisperioodi ajal vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi. Liikmesriigid ei või näha ette minimaalset summat, mida nad peavad piisavaks, kuid nad peavad arvesse võtma isiku olukorda;
  • või osalema õpilasena kutsekoolitusel ning omama piisavalt vahendeid ja ravikindlustust, et mitte koormata oma elamisperioodi ajal vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi;
  • või olema mõnda eespool nimetatud kategooriasse kuuluva liidu kodaniku pereliige.

Liidu kodanike osas on elamisload kaotatud. Liikmesriigid võivad siiski nõuda, et nad registreeriksid end pädevas ametiasutuses hiljemalt kolme kuu jooksul alates saabumiskuupäevast. Registreerimistõend väljastatakse kohe pärast järgmiste dokumentide esitamist:

  • kehtiv isikutunnistus või pass;
  • tõend eespool mainitud tingimuste täitmise kohta (erinevate kodanike kategooriate puhul nõutava tõendi kohta vt direktiivi artikkel 9). Koolitusel osalevad liidu kodanikud peavad deklareerima või muul viisil tõendama, et neil on enda ja oma pereliikmete jaoks olemas piisavad vahendid, et mitte koormata oma elamisperioodi ajal vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi. Sellest piisab, et tõendada nende vastavust vahendite nõudele.

Liidu kodanike pereliikmed, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, peavad taotlema liidu kodanike pereliikmetele mõeldud elamisluba. Need elamisload kehtivad viis aastat alates väljaandmise kuupäevast.

Teatud tingimustel ei mõjuta liidu kodaniku surm, lahkumine vastuvõtvast liikmesriigist, lahutus, abielu kehtetuks tunnistamine või kooselu lõpetamine tema pereliikmete, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, õigust kõnealuses liikmesriigis edasi elada.

Alaline elamisõigus

Liidu kodanikud saavad vastuvõtvas liikmesriigis alalise elamisõiguse pärast viieaastase pideva seadusliku elamisperioodi lõppu, tingimusel, et nende suhtes ei ole rakendatud väljasaatmisotsust. Alalise elamisõiguse suhtes ei kohaldata enam täiendavaid tingimusi. Sama reegel kehtib ka nende pereliikmete suhtes, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, kuid on elanud koos liidu kodanikuga viis aastat. Alalisest elamisõigusest on võimalik ilma jääda üksnes juhul, kui vastuvõtvast liikmesriigist viibitakse eemal kaks järjestikust aastat.

Soovi korral võivad liidu kodanikud taotleda dokumenti, mis tõendab nende alalist elamisõigust. Liikmesriigid väljastavad kolmandate riikide kodanikest pereliikmetele alalise elamisloa hiljemalt kuus kuud pärast taotluse esitamist. See luba kehtib tähtajatult ja seda uuendatakse automaatselt iga kümne aasta järel. Pidevalt riigis elamist võivad kodanikud tõendada igasuguses vormis, mis on vastuvõtvas liikmesriigis aktsepteeritud.

Elamisõigust ja alalist elamisõigust käsitlevad ühissätted

Liidu kodanikel, kes vastavad elamisõiguse või alalise elamisõiguse tingimustele, ja nende pereliikmetel on õigus ka vastuvõtva riigi kodanikega võrdsele kohtlemisele asutamislepingus käsitletud valdkondades. Vastuvõttev liikmesriik ei ole kohustatud andma õigust sotsiaalkindlustusele riigis viibimise esimese kolme kuu jooksul muudele isikutele kui töötajatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja nende pereliikmetele. Samuti ei ole vastuvõttev liikmesriik kohustatud enne alalise elamisõiguse omandamist andma eespool nimetatud isikutele stipendiumide või õppelaenudena toimetulekutoetust õpinguteks, sealhulgas tööalaseks koolituseks. Pereliikmetel on sõltumata nende kodakondsusest õigus osaleda majandustegevuses töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana.

Sisenemis- ja elamisõigusele avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides kehtestatavad piirangud

Liidu kodanikud või nende pereliikmed võidakse vastuvõtvast liikmesriigist välja saata avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides. Mitte mingil juhul ei tohi väljasaatmisotsust teha majanduslikel põhjustel. Liikumis- ja elukohavabadusega seotud meetmed peavad olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning põhinema eranditult asjaomase isiku isiklikul käitumisel. Asjaomase isiku käitumine peab kujutama endast piisavalt tõsist ja vahetut ohtu, mis kahjustab riigi põhihuve.

Varasemate süüdimõistvate kohtuotsustega ei saa väljasaatmist automaatselt põhjendada. Kõnealuse meetme rakendamiseks ei piisa üksnes faktist, et isik on kasutanud riiki sisenemiseks aegunud dokumente.

Enne väljasaatmisotsuse tegemist peab liikmesriik igal juhul hindama mitmeid tegureid, näiteks kui kaua on asjaomane isik tema territooriumil elanud, isiku vanust, integreerumise astet ja perekondlikku olukorda vastuvõtvas liikmesriigis ning sidemeid päritoluriigiga. Kui liidu kodanik on elanud vastuvõtvas liikmesriigis kümme aastat või on alaealine, võib tema suhtes väljasaatmisotsuse langetada üksnes erandlikel asjaoludel, kui see on vajalik avaliku julgeoleku tagamiseks.

Isikut, keda puudutab liikmesriigist lahkumist, riiki sisenemist või riigis elamist keelav otsus, tuleb kõnealusest otsusest teavitada tingimustel, mis võimaldavad tal aru saada otsuse sisust ja tähendusest. Isikule tuleb teatavaks teha otsuse põhjused ja tema käsutuses olevad edasikaebamisvõimalused. Kõnealuste otsuste subjektile peab jätma liikmesriigist lahkumiseks aega vähemalt ühe kuu, välja arvatud hädaolukordades.

Mitte mingil tingimusel ei ole lubatud välja anda eluaegseid väljasaatmiskorraldusi. Isikud, kelle suhtes on antud väljasaatmiskorraldus, võivad kolme aasta pärast taotleda asjaolude läbivaatamist. Direktiivis nähakse ette ka rida menetluslikke tagatisi. Eelkõige on asjaomastel isikutel võimalus taotleda vastuvõtvas liikmesriigis kohtulikku läbivaatamist ja vajaduse korral halduskorras läbivaatamist.

Lõppsätted

Õiguste kuritarvitamise või pettuse, näiteks fiktiivabielude puhul võivad liikmesriigid vastu võtta vajalikud meetmed käesolevast direktiivist tulenevate õiguste lõpetamiseks, kehtetuks tunnistamiseks või nendest keeldumiseks.

Kõnealune direktiiv ei välista siseriiklike õigusaktide või haldusmeetmete kohaldamist, mis näevad ette soodsama kohtlemise.

Alates 30. aprillist 2006 tunnistatakse kehtetuks määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklid 10 ja 11, direktiiv64/221/EÜ, direktiiv 68/360/EÜ, direktiiv 72/194/EMÜ, direktiiv 73/148/EMÜ, direktiiv 75/34/EMÜ, direktiiv 75/35/EMÜ, direktiiv 90/364/EMÜ, direktiiv 90/365/EMÜ ja direktiiv 93/96/EMÜ. Samuti tunnistatakse komisjoni 25. aprilli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 635/2006 kehtetuks määrus nr 1251/70 (DE) (EN) (ES) (FR) seoses sellega, et viimase sisu asendatakse käesoleva direktiivi uute sätetega.

Ühtlasi on käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud ja asendatud komisjoni määrus (EMÜ) nr 1251/70.

10. detsembril 2008 esitas komisjon nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande direktiivi kohaldamise kohta.

Märksõnad
  • Liidu kodanik: isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus.
  • Pereliige: abikaasa; registreeritud partner, kui vastuvõtva liikmesriigi õigusaktides käsitatakse registreeritud kooselu abieluga võrdsena; isiku või tema abikaasa/partneri (vastavalt eespool toodud määratlusele) otsesed järeltulijad, kes on alla 21 aasta vanused või ülalpeetavad; isiku või tema abikaasa/partneri ülalpeetavad vahetult ülenevad lähisugulased.

VIITED

AktJõustunudLiikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaegEuroopa Liidu Teataja
Direktiiv 2004/38/EÜ

30.4.2004

29.4.2006

ELT L 158, 30.4.2004

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni 2. juuli 2009. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule: suunised direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) ülevõtmise ja kohaldamise parandamiseks (KOM(2009) 313 (lõplik) – Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).
Teatis sisaldab suuniseid liikmesriikidele direktiivi 2004/38/EÜ paremaks kohaldamiseks.

Kõnealustes suunistes selgitatakse kodanike ja nende pereliikmete õigusi ning valgustatakse liikmesriike võimalike meetmete osas, eriti mis puudutab võitlust õiguste kuritarvitamise ja fiktiivabielude vastu.

Et tagada direktiivi 2004/38/EÜ nõuetekohane kohaldamine, kohustub komisjon ellu viima järgmised algatused:

  • ajakohastama kodanikele mõeldud teatmikku, mis aitab neil oma õigustega paremini kursis olla;
  • korraldama kahepoolsed kohtumised liikmesriikidega.
Viimati muudetud: 28.11.2009
Õigusteave | Selle saidi kohta | Otsi | Kontakt | Üles