EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Töötajate liikumisvabadus

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) nr 492/2011 ELi töötajate liikumisvabaduse kohta ELi piires

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

  • Sellega ajakohastatakse (ja kodifitseeritakse) varasemat õigusakti, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike võimalust vabalt liikuda ja töötada teises ELi riigis.
  • Samuti on selle eesmärk tagada Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklis 45 sätestatud vaba liikumise põhimõtte järgimine praktikas.

PÕHIPUNKTID

  • Tööjõu vaba liikumine on kasulik nii inimestele, kes soovivad töötada mõnes teises ELi liikmesriigis, kui ka neid vastuvõtvatele ühiskondadele. Esimesed saavad tänu sellele võimaluse kasutada vaba liikumise õigust ning parandada oma isiklikku ja tööalast olukorda, viimased aga täita vabu töökohti ja vähendada oskustööjõu puudust.
  • Nii nagu ELi liikmesriigi elanikul on õigus asuda tasustatavale tööle teises liikmesriigis, võivad ka tööandjad kuulutada vabadest töökohtadest kogu ELis ja sõlmida lepinguid potentsiaalsete töötajatega teistest liikmesriikidest.
  • Õigusaktiga kodifitseeritakse ja asendatakse määrus (EMÜ) nr 1612/68, mida on mitmel korral oluliselt muudetud. Keelates ELi töötajate mis tahes diskrimineerimise rahvuse alusel, tagab see süsteemi tõrgeteta toimimise.
  • Eelkõige keelatakse sellega:
    • välisriigi kodanike töölevõtmise erikorra kasutamine;
    • vabadest töökohtadest teatamise piirangud või teatavate tingimuste kehtestamine teisest ELi liikmesriigist pärit inimestele, näiteks registreerimine tööhõivetalituses.
  • Samamoodi on ebaseaduslik diskrimineerida teistest ELi liikmesriikidest pärit töötajaid võrreldes oma riigi kodanikega seoses töölepingu ja töötingimustega, hõlmates järgmist:
    • juurdepääs tööturule, sealhulgas tööotsijate abistamine tööturuasutuste poolt;
    • töötingimused, sealhulgas töötasu, vallandamine ja tööle ennistamine või uue töökoha leidmine;
    • juurdepääs koolitusele, sealhulgas kutseõppeasutustes ja ümberõppekeskustes.
  • Sama põhimõte kooli, töö käigus toimuva väljaõppe kursustele ja kutseõppekursustele pääsemise kohta kehtib ka teises ELi liikmesriigis töötava või töötanud isiku laste suhtes.
  • Õigusaktis käsitletakse teatavaid sotsiaalseid õigusi. Teises ELi riigis töötaval isikul on samad sotsiaalsed ja maksusoodustused kui selle ELi riigi kodanikest töötajatel. Samuti on tal õigus saada kodanikega samasuguseid eluasemetoetusi ning ta võib panna oma nime töökoha piirkonna korteritaotlejate nimekirja, kui niisugune nimekiri on olemas.
  • Õigusakt hõlmab ka võrdset kohtlemist seoses ametiühingu liikmelisusega ning sellega seotud õigusi, nagu õigus valida ja olla valitud ametiühingu haldus- või juhtimisorganitesse.
  • Töökohal võib olla nõutav teataval tasemel keeleoskus, kuid iga keelenõue peab olema põhjendatud ja kõnealuse töö puhul vajalik.
  • Õigusaktiga luuakse nõuandekomitee, kuhu kuulub kuus liiget igast ELi riigist: kaks esindavad valitsust, kaks ametiühinguid ja kaks tööandjate ühinguid. Nõuandekomitee abistab Euroopa Komisjoni töötajate liikumisvabadusega seotud küsimustes. Määrusega (EL) 2019/1149 asutatud Euroopa Tööjõuamet osaleb nõuandekomitee kohtumistel vaatlejana, andes tehnilist tuge ja oskusteavet.

Üks erand

Mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamisel kehtiv erand hõlmab juurdepääsu sellistele töökohtadele, mis eeldavad riigi üldiste huvide kaitsmisega seotud avaliku võimu kasutamist. ELi riigid võivad selliste ametikohtade täitmise puhul piirduda oma kodanikega.

EURESe määrus

  • 2016. aastal muudeti määrust (EL) nr 492/2011 määrusega (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURES). Selle tulemusena hõlmab uus määrus nüüd eeskirju, mis käsitlevad teabe vahetamist vabade töökohtade, tööle kandideerimise avalduste ja CVde kohta kõigis ELi riikides.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 16. juunist 2011. Määrusega (EL) 492/2011 kodifitseeriti ja asendati määrus (EMÜ) nr 1612/68 ja selle hilisemad muudatused.

TAUST

Lisateave:

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT L 141, 27.5.2011, lk 1–12)

Määruse (EL) nr 492/2011 järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1149, millega asutatakse Euroopa Tööjõuamet, muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2016/344 (ELT L 186, 11.7.2019, lk 21–56)

Eriaruanne nr 6/2018 „Töötajate vaba liikumine – põhivabadus on tagatud, kuid töötajate liikuvusele tuleks kasuks ELi vahendite parem suunamine“ (ELT C 79, 2.3.2018, lk 17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/54/EL meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise raames töötajatele antud õiguste kasutamist (ELT L 128, 30.4.2014, lk 8–14)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kolmas osa: Liidu sisepoliitika ja -meetmed – IV jaotis: Isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine – 1. peatükk: Töötajad — Artikkel 45 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 39) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 65–66)

Viimati muudetud: 21.04.2020

Top