Siseturg
Euroopa Liidu siseturg on ühtne turg, kus on tagatud kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine ning kus Euroopa kodanikel on vabadus elada, töötada, õppida ja ettevõtlusega tegelda.
1993. aastal loodud ühtne turg on muutunud konkurentsile avatumaks, aidanud luua töökohti ja kujundada tarbijatele taskukohasemaid hindu ning pakkunud ettevõtjatele ja kodanikele laialdast kauba- ja tootevalikut.
Euroopa Liit püüab eeskirju, mis ei lase kodanikel ja ettevõtjatel ikka veel ühtse turu eeliseid täiel määral ära kasutada, veelgi lihtsamaks muuta.
- Siseturg: üldine raamistik
-
Siseturu tingimustes elamine ja töötamine
Isikute vaba liikumine, varjupaik ja sisseränne, tööjõu vaba liikumine -
Kaupade ühisturg
Kaupade vaba liikumine, tehniline ühtlustamine, toodete märgistamine ja pakendamine, tarbijate turvalisus, farmaatsia- ja kosmeetikatooted, keemiatooted, mootorsõidukid, ehitus, välismõõde -
Teenuste ühisturg
Teenuste vaba liikumine, kutsealad, üldhuviteenused, transport, infoühiskond, postiteenused, finantsteenused, pangad, kindlustus, väärtpaberiturud -
Kapitali ühisturg
Kapitali vaba liikumine, majandus- ja rahaliit, majandusringkonnad ja erasektori sidusrühmad, eelarveaspektid, pettustevastane võitlus, välissuhted -
Ettevõtjad siseturul
Äriühinguõigus, riigihange, intellektuaalomand
Vt ka:
- Ühtse turu keskkonnas elamine ja töötamine
- Ülevaated Euroopa Liidu tegevusest: Siseturg
- Lisateave: Euroopa Komisjoni siseturu ja teenuste (DE) (EN) (FR) peadirektoraat