RSS
Tähestikuline nimestik
See veebileht on kättesaadav 23 keeles
Uued kättesaadavad keeled:  BG - CS - ET - GA - LV - LT - HU - MT - PL - RO - SK - SL

We are migrating the content of this website during the first semester of 2014 into the new EUR-Lex web-portal. We apologise if some content is out of date before the migration. We will publish all updates and corrections in the new version of the portal.

Do you have any questions? Contact us.


Elektrooniliste riigihangete strateegia

Euroopa majandus seisab silmitsi vajadusega vähendada avaliku sektori kulutusi ning leida uusi majanduskasvu allikaid. Avalike e-hangete ühtlustamine võib nende eesmärkide saavutamisele kaasa aidata. Seepärast soovitatakse käesolevas dokumendis erinevaid meetmeid, mille abil edendada avalike e-hangete arengut Euroopa Liidus.

AKT

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (KOM(2012) 179 (lõplik) – Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).

KOKKUVÕTE

Komisjoni teatis sisaldab suuniseid strateegia jaoks, mis teeb võimalikuks elektroonilised riigihanked ehk e-hanked.

Millised on e-hangete eelised?

Elektroonilisel menetlusel on märkimisväärsed majanduslikud eelised. See võimaldab lihtsustada riigihangete edastamist, piirata nii esemete, teenuste kui ka tööjõu raiskamist ning tagada parema teenuste kvaliteedi madalamate hindadega. Samuti võib see märgatavalt lihtsustada ettevõtete, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-de) tööd, suurendades pakkumiste läbipaistvust, lihtsustades juurdepääsu ja vähendades turgudel osalemise kulusid (postmargid, trükkimine jne).

Selline menetlus võimaldab suurendada riigi kulutuste tõhusust ja leida uusi majanduskasvu allikaid. Seal, kus e-hangete süsteem on juba sisse viidud, täheldatakse 5–20%-list kokkuhoidu. Riigihangete kogumaht EL-is on hinnanguliselt üle 2000 miljardi euro, mis tähendab, et 5%-line kokkuhoid vastab umbes 100 miljardi euro suurusele kokkuhoiule aastas.

Üleminek e-hangetele aitab ka looduskeskkonda säästa, vähendades muu hulgas paberi tarbimist ja transportimist.

Elektrooniline menetlus võimaldab ka lihtsamat ligipääsu riigihangetele, seda eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-de) jaoks, ning võib seega edendada konkurentsi, innovatsiooni ja kasvu koduturul.

Kuidas viia läbi üleminek e-hangetele?

Euroopa Komisjon kavatseb rakendada mitmeid meetmeid, et e-hangete süsteemi juurutada näiteks:

  • tõhusa õigusraamistiku loomine: Euroopa Komisjon võttis detsembris 2001 vastu ettepaneku e-hangete süsteemi direktiivi jaoks, ja ettepaneku veevarustus-, energeetika-, transpordi-ja postiteenuste direktiivi jaoks. Sellised menetlused peaksid soodustama teabevahetust ja paremaid töömeetodeid, samuti tagama tugevama positsiooni platvormil e-Certis (DE) (EN) (FR). Selle õigusliku raamistiku täiustamiseks soovib komisjon parandada digitaalallkirja lahenduste koostalitlusvõimet ja tegeleb hetkel olemasoleva raamistiku analüüsimisega;
  • konkreetsete parimatel töömeetoditel põhinevate lahenduste edendamine: komisjon kutsub üles rakendama õigusloomega mitteseotud meetmeid, nagu uue põlvkonna arvutitehnoloogia paigaldamine, eesmärgiga lihtsustada ja kiirendada ostuprotsessi. Sellega seoses vastutab ekspertide rühm soovituste koostamise eest, mille eesmärk on edendada e-hangete optimaalseid süsteeme. Euroopa Komisjon avaldab ka ühe uuringu tulemused, mille eesmärk oli tuvastada ja levitada parimaid selles valdkonnas kasutatavaid meetmeid;
  • e-hangete sisseviimise infrastruktuuri kasutuselevõtu toetamine: komisjon on käivitanud katseprojekti PEPPOL (EN), mille eesmärk on luua koostalitlusvõimet toetavaid lahendusi, mis on vajalikud juba olemasolevate e-hangete platvormidega ühendumiseks. Komisjon kavatseb seda projekti pikaajaliselt toetada. Samuti on kavas rahastada e-hangete süsteemi infrastruktuuri arengut, kasutades Euroopa ühendamise rahastut, seda eelkõige tänu struktuurifondidele;
  • levitamisstrateegia väljaarendamine: komisjon soovib teavitada tellijaid ja teenusepakkujaid e-hankesüsteemi eelistest. Selleks kavatsetakse toetuda eelkõige Euroopa ettevõtlusvõrgustikule (EN) ning Euroopa piirkondadele ja linnadele, seda tänu võrgustike loomise programmidele, nagu INTERREG. Lisaks sellele korraldab komisjon iga-aastase avalike e-hangete teemalise konverentsi, et tagada e-hangete valdkonna arengut käsitlev teabevahetus sidusrühmadega;
  • levitamise jälgimise kindlustamine: avalike e-hangete rakendamise jälgimiseks on vajalik näitajate areng. Komisjon soovitab luua elektroonilised jälgimissüsteemid riigihangete kulutuste jälgimiseks;
  • riigihangete rahvusvaheliste mõõtmetega arvestamine: riigihangete parema toimimise eesmärgil tuleb võtta kasutusele ühtsed rahvusvahelised standardid. Selle saavutamiseks kavatseb komisjon edendada rahvusvahelisi läbirääkimisi seoses e-hangete eeskirjadega. Esimene aastaaruanne e-hangete kohta esitatakse umbes 2013. aasta keskel ning see peaks andma ülevaate selles valdkonnas tehtud edusammudest.

Kokkuvõte

Komisjon väljendas ühtse turu aktis soovi ajakohastada EL-i e-hangetega seotud õiguslikku raamistikku. Selle sektori majanduslik tähtsus on märkimisväärne: kehtivate suunistega reguleeritavate lepingute kogumaksumus on ligikaudu 447 miljardit eurot. Elektroonilise menetluse kasutuselevõtt peaks parandama riigihangete tõhusust.

Viimati muudetud: 26.12.2012
Õigusteave | Selle saidi kohta | Otsi | Kontakt | Üles