RSS
Tähestikuline nimestik
See veebileht on kättesaadav 23 keeles
Uued kättesaadavad keeled:  BG - CS - ET - GA - LV - LT - HU - MT - PL - RO - SK - SL

We are migrating the content of this website during the first semester of 2014 into the new EUR-Lex web-portal. We apologise if some content is out of date before the migration. We will publish all updates and corrections in the new version of the portal.

Do you have any questions? Contact us.


Lissaboni leping: sissejuhatus

Lissaboni leping vastab vajadusele reformida Euroopa Liidu (EL) struktuuri ja toimimisviisi. ELi järjestikuste laienemiste tulemusel on liikmesriike nüüd 27. Seega oli vajalik kohandada institutsioonide toimimist ja Euroopa otsustamise viise.

Lisaks võimaldas Lissaboni leping mitmed ELi poliitikavaldkonnad ümber korraldada. Lepingus sõnastati uuesti Euroopa tasandil võetavad meetmed ja neid tugevdati.

TAUST

Esimene reformimiskatse tehti Euroopa põhiseaduse lepingu koostamisega. Eesmärk oli asendada ELi lepingud Euroopa põhiseadusega.

Põhiseaduse lepingule kirjutati alla 29. oktoobril 2004. aastal Roomas. Enne jõustumist pidid selle aga kõik liikmesriigid ratifitseerima. Ratifitseerimisprotsess kukkus mitmes liikmesriigis aga siiski läbi. 23. juulil 2007. aastal kutsuti Lissabonis kokku uus valitsustevaheline konverents, et leida alternatiiv põhiseaduse lepingule ja jätkata reforme. Seega loobuti Euroopa põhiseaduse ideest ja peeti uusi läbirääkimisi muutmislepingu väljatöötamiseks.

13. detsembril 2007 kirjutasid EL 27 riigipead ja valitsusjuhid Lissabonis alla uuele muutmislepingule. Lissaboni leping jõustus 1. detsembril 2009. aastal pärast seda, kui selle olid ratifitseerinud kõik liikmesriigid oma põhiseaduslike eeskirjade kohaselt.

ERINEVUSED VÕRRELDES EUROOPA PÕHISEADUSE LEPINGUGA

Lissaboni leping tugineb suures osas põhiseaduse lepingule. Enamik põhiseaduse lepinguga ettenähtud institutsioonilisi ja poliitilisi reforme võeti üle Lissaboni lepingusse, kuid need esitati teistsuguses vormis.

Põhiseaduse leping pidi tunnistama kehtetuks ELi aluslepingud, asendades need ainukese tekstiga – Euroopa põhiseaduse lepinguga. Seevastu Lissaboni leping ei asenda aluslepinguid, vaid üksnes muudab neid, nagu seda varem tehti Amsterdami ja Nice'i lepingutega. Lissaboni leping koosneb seega mitmetest aluslepingute muudatustest.

Vormi muutmisel õiguslikke tagajärgi ei ole, kuid sellel on tugevad sümboolsed ja poliitilised tagajärjed. Euroopa põhiseaduse lepingu koostamise mõttest loobuti ja Euroopa õiguse aluseks on endiselt rahvusvahelised lepingud.

Seega tugineb EL endiselt kahele aluslepingule: Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule. Euroopa Ühenduse asutamislepingule nimetati siiski ümber Euroopa Liidu toimimise lepinguks.

LISSABONI LEPINGU POSITIIVSED ASPEKTID

Lissaboni leping:

  • reformib ELi institutsioone ja tõhustab ELi otsustamisprotsessi;
  • tugevdab ELi demokraatlikku mõõdet;
  • reformib ELi sisepoliitikat;
  • tugevdab ELi välispoliitikat.

Institutsioonilised küsimused

ELi institutsioonide reform oli vajalik selleks, et suurendada liikmesriikide arvu. Lissaboni lepinguga muudetakse seega komisjoni, Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee ning Majandus- ja Sotsiaalkomitee koosseisu käsitlevaid eeskirju.

Lisaks reformitakse Lissaboni lepinguga nõukoguotsustamisprotsessi. Tegelikult tunnistati sellega kehtetuks häälte jagunemise vana süsteem ja otsuste vastuvõtmisel määratleti uuesti kvalifitseeritud häälteenamuse mõiste.

Lissaboni lepinguga loodi ka kaks uut ametikohta ELi institutsioonilises struktuuris:

Lisaks püütakse Lissaboni lepinguga selgitada ja tõhustada ELi toimimist. Lepinguga tunnistatakse kehtetuks endine kolme samba struktuur ning ELi ja liikmesriikide pädevused jaotatakse uuesti ümber. Lissaboni lepinguga lihtsustatakse ka õigusloomemenetlusi ja ELis vastuvõetavate õigusaktide tüüpe.

Lisaks püütakse Lissaboni lepinguga muuta ELi toimimine paindlikumaks. Lepinguga sätestatakse mitmeid institutsioonilisi klausleid eesmärgiga lihtsustada Euroopa ülesehitust teatud poliitikavaldkondades. Samuti on lihtsustatud tugevdatud koostöö loomist liikmesriikide vahel.

Euroopa demokraatia tugevdamine

Üks Lissaboni lepingu eesmärke on tugevdada Euroopa demokraatiat, et parandada otsuste seaduslikkust ja Euroopa Liit oma kodanikele lähemale tuua. Seega on Euroopa Parlamendi volitusi märkimisväärselt laiendatud. Samuti püütakse Lissaboni lepinguga suurendada ELi liikmesriikide parlamentide tähtsust.

Lissaboni lepinguga loodi muu hulgas kodanike algatus, mis võimaldab kodanikel Euroopa ülesehitustöös aktiivsemalt osaleda.

Euroopa Liidu sisepoliitika

Üks olulisemaid muudatusi käsitleb Euroopa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala. Lissaboni lepinguga tugevdatakse ELi pädevusi järgmistes valdkondades:

  • piirikontroll, varjupaiga- ja sisserändeküsimused;
  • tsiviilasjades tehtav õigusalane koostöö;
  • kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö;
  • politseikoostöö.

Lisaks püütakse Lissaboni lepinguga täpsustada ELi pädevusi majandus-, sotsiaal- ja energiapoliitikas. Lepinguga püstitatakse ka uus eesmärk – luua Euroopa teadusruum.

Euroopa Liidu välispoliitika

Tugevdatakse ELi tegevust rahvusvahelisel tasandil. Lissaboni leping muudab ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelkõige sidusamaks ja nähtavamaks. EL omandab nõnda juriidilise isiku staatuse, mis võimaldab tal pidada läbirääkimisi ja olla rahvusvaheliste lepingute lepinguosaline. Lisaks sellele esindab Euroopa Liitu maailmaareenil nüüdsest välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

Lisaks on ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika nüüd aluslepingutes eraldi jaotises. Pikaajaliste eesmärkide raames püütakse kehtestada Euroopa ühine kaitsepoliitika.

Viimati muudetud: 14.07.2010
Õigusteave | Selle saidi kohta | Otsi | Kontakt | Üles