RSS
Tähestikuline nimestik
See veebileht on kättesaadav 23 keeles
Uued kättesaadavad keeled:  BG - CS - ET - GA - LV - LT - HU - MT - PL - RO - SK - SL

We are migrating the content of this website during the first semester of 2014 into the new EUR-Lex web-portal. We apologise if some content is out of date before the migration. We will publish all updates and corrections in the new version of the portal.

Do you have any questions? Contact us.


Euroopa demokraatia tugevdamine

SISSEJUHATUS

Lissaboni leping asetab kodaniku uuesti Euroopa Liidu (EL) ja tema institutsioonide keskmesse. Lepingu eesmärk on äratada kodanikus taas huvi ELi ja selle saavutuste vastu, mis talle vahel liiga kauged tunduvad. Üks Lissaboni lepingu eesmärke on niisiis edendada Euroopa demokraatiat, mis pakub kodanikele võimalust EList huvituda ning osaleda ELi tegevuses ja arengus.

Selline eesmärk nõuab Euroopa kodakondsuse paremat tunnustamist ELi aluslepingutes. Samuti püütakse Lissaboni lepinguga lihtsustada ja selgitada liidu toimimist, et see kodanikele arusaadavamaks ja seega kättesaadavamaks muuta. Lissaboni leping tugevdab ka kodanike esindatust ja toetab nende osalemist Euroopa ülesehitamise protsessis. Kodanikualgatuse loomine on üks põhilisi uuendusi.

KODANIKE PAREM TUNNUSTAMINE ALUSLEPINGUTES

Lissaboni lepingusse lisati uus artikkel, milles tunnustatakse täiel määral Euroopa kodakondsust. ELi lepingu artiklis 10 täpsustatakse, et kodanikke esindab institutsioonilisel tasandil vahetult Euroopa Parlament. Samas artiklis lisatakse, et selline esindusdemokraatia on üks ELi alustalasid. Selline tunnustamine ei anna kodanikele uusi õigusi, kuid sellel on tugev sümboolne väärtus Euroopa kodakondsuse põhimõtte kehtestamisel aluslepingutes.

Artiklis 10 sätestatakse lisaks lähimuspõhimõte, mille kohaselt tuleb otsused võtta vastu kodanikele võimalikult lähedal. Seda põhimõtet kohaldatakse eelkõige pädevuste rakendamisel ELis. Kõnealune rakendamine peab hõlmama võimalikult tõhusalt riiklikke ja kohalikke asutusi, et ELi kodanikele lähemale tuua.

KODANIKELE PAREMINI KÄTTESAADAV EUROOPA LIIT

EL on sageli loobunud keerulise struktuuri ja ülesehitusega hoone kuvandist. Lissaboni lepingus selgitatakse ELi toimimist, et see kodanikele paremini mõistetavaks teha. Seadusandlike menetluste paljusus jätab nüüdsest ruumi tavaõiguslikele menetlustele ja seadusandlikele erimenetlustele, mida rakendatakse olenevalt olukorrast. Samuti on selge ja täpse pädevuste jaotuse kasuks ELis jäetud välja endine sambastruktuur.

Samal eesmärgil parandatakse Lissaboni lepinguga tegevuse läbipaistvust ELis. Nõnda laiendab see nõukogule arutelude avalikkuse põhimõtte, mida Euroopa Parlamendis juba kohaldatakse. Lisaks võimaldab suurem läbipaistvus kodanike paremat teavitamist seadusandlike arutelude sisust.

TUGEVDATUD ESINDATUS INSTITUTSIOONILISEL TASANDIL

Lissaboni lepinguga tugevdatakse märkimisväärselt Euroopa Parlamendi volitusi (vt dokument „Euroopa Parlament”). Olulisemate muudatuste hulka kuuluvad:

  • seadusandliku pädevuse tugevdamine: seadusandlikku tavamenetlust, milles parlamendil on nõukoguga sama pädevus, on laiendatud uutele poliitikavaldkondadele;
  • suurem roll rahvusvahelisel tasandil: parlament peab kiitma heaks rahvusvahelised lepingud valdkondades, mis on hõlmatud seadusandliku tavamenetlusega;
  • eelarvepädevuse tugevdamine: nüüdsest on parlament ELi aastaeelarve vastuvõtmise menetluses nõukoguga võrdsel alusel.

Lisaks püütakse Lissaboni lepinguga suurendada riikide parlamentide rolli ELis (vt jaotis „Riikide parlamendid”). Ka riikide parlamendid saavad kaitsta kodanike häält ELis. Täpsemalt peavad riikide parlamendid nüüdsest tagama subsidiaarsuse põhimõtte nõuetekohase kohaldamise. Nii saavad nad sekkuda seadusandlikku tavamenetlusse ja neil on õigus pöörduda Euroopa Kohtu poole.

KODANIKE AKTIIVSEM OSALEMINE OTSUSTAMISPROTSESSIS

Lissaboni lepinguga kehtestatakse esimest korda kodanikualgatuse õigus, mis on kehtestatud ELi lepingu artikliga 11: vähemalt miljon Euroopa kodanikku võivad paluda komisjonil esitada ettepaneku mingil konkreetsel teemal. See säte peegeldab ELi tahet kaasata oma kodanikke Euroopa projektidesse ja neid puudutavate otsuste vastuvõtmisesse.

Sellise õiguse suhtes kehtivad mitmed tingimused. Minimaalne künnis üks miljon kodanikku võib esmapilgul näida muljetavaldav. Siiski on seda Euroopa ligi poole miljardi suuruse elanikkonna puhul ja tänu uutele tehnoloogiatele kommunikatsiooni valdkonnas suhteliselt lihtne saavutada. Lisaks täpsustatakse artiklis 11, et allakirjutanud kodanikud peavad olema pärit märkimisväärsest arvust liikmesriikidest, eriti selleks, et vältida põhiliselt riigisiseste huvide kaitsmist.

Muu hulgas ei võta kodanikualgatuse õigus ära Euroopa Komisjoni algatusmonopoli. Komisjonile jääb vabadus Euroopa kodanike algatust järgida või järgimata jätta. Kui selle algatuse tulemusel koostatakse seadusandlik ettepanek, võtavad õigusakti vastu nõukogu ja Euroopa Parlament vastavalt seadusandlikule tavamenetlusele või seadusandlikule erimenetlusele.

Viimati muudetud: 26.03.2010
Õigusteave | Selle saidi kohta | Otsi | Kontakt | Üles