EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Subsidiaarsuse põhimõte

SISSEJUHATUS

Subsidiaarsuse põhimõte on Euroopa Liidu (EL) toimimise üks nurgakive ja eriti Euroopa otsustusprotsessis kesksel kohal. Subsidiaarsuse põhimõtte alusel määratakse valdkonnad, kus õigusloome on ELi pädevuses, ning see tagab otsuste vastuvõtmise kodanikule võimalikult lähedal.

Subsidiaarsuse põhimõte on määratletud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Seda on käsitletud koos kahe teise - pädevuse andmise ja proportsionaalsuse - põhimõttega, mida loetakse samuti Euroopa otsustusprotsessi põhilisteks osadeks.

Subsidiaarsuse põhimõtte rakendamine on sätestatud protokollis, milles käsitletakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist. Lisaks tugevdati subsidiaarsuse põhimõtet Lissaboni lepinguga, milles nähti ette mitu kontrollimehhanismi selle rakendamise järelevalveks.

MÕISTE

Subsidiaarsuse põhimõtte eesmärk on määrata kindlaks sekkumisele kõige asjakohasem tasand valdkondades, kus ELil ja ELi riikidel on jagatud pädevus. See võib puudutada meetmeid Euroopa, riigi või kohalikul tasandil. EL võib reeglina sekkuda ainult juhul, kui kavandatava meetme eesmärke saab paremini saavutada pigem liidu, mitte ELi riikide või kohalikul tasandil. Protokollis subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamise kohta on sätestatud kolm kriteeriumi, mille alusel saab kindlaks teha ELi tasandil meetmete võtmise vajaduse.

  • Kas kavandataval meetmel on rahvusvahelisi eesmärke, mida ELi riigid ei saa saavutada?
  • Kas riiklikud meetmed või nende puudumine oleksid vastuolus aluslepingu tingimustega?
  • Kas ELi tasandi meetmetel on selgeid eeliseid?

Subsidiaarsuse põhimõtte eesmärk on samuti tuua EL kodanikele lähemale, tagades meetmete võtmise kohalikul tasandil seal, kus neid vajatakse. Teisalt ei tähenda subsidiaarsuse põhimõte, et otsuseid peab alati tegema kodanikule võimalikult lähedal tasandil.

Vastastikune täiendavus pädevuse andmise ja proportsionaalsuse põhimõtetega

Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 on määratletud pädevuse jagamine ELi ja ELi riikide vahel. Esiteks viitab see pädevuse andmise põhimõttele, mille kohaselt tegutseb EL talle aluslepingutega antud pädevuse piires.

Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtted täiendavad pädevuse andmise põhimõtet. Nende alusel määratakse kindlaks piirid, mille ulatuses saab EL talle aluslepingutega antud pädevuse alusel tegutseda. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohi ükski ELi meede minna aluslepingutes sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Seetõttu saab EL võtta mis tahes poliitikavaldkonnas meetmeid üksnes siis, kui

  • kõnealune meede kuulub ELile aluslepingutega antud ainupädevuse piiridesse (pädevuse andmise põhimõte);
  • ELi riikidega jagatud pädevusvaldkondades saab aluslepingutes sätestatud eesmärke liidu tasandil paremini saavutada (subsidiaarsuse põhimõte);
  • meetme sisu ega vorm ei lähe aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale (proportsionaalsuse põhimõte).

SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTTE JÄRELEVALVE

Subsidiaarsuse põhimõtte rakendamise järelevalvemehhanismid on sätestatud protokollis, milles käsitletakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete rakendamist. Lissaboni lepinguga muudeti eelpool nimetatud protokolli sätteid, et järelevalvet parandada ja tugevdada.

Amsterdami lepinguga ettenähtud protokollis sätestati nõuded, mida õigustloovate aktide eelnõude koostamisel tuli järgida. Nende alusel peab Euroopa Komisjon koostama rohelise raamatu enne õigustloovate aktide kohta ettepanekute tegemist. Rohelised raamatud koostatakse laialdaste konsultatsioonide tulemusel. Nende konsultatsioonide kaudu saab komisjon koguda riiklike ja kohalike institutsioonide ning kodanikuühiskonna arvamusi õigustloova akti eelnõu vajalikkuse kohta, eriti subsidiaarsuse põhimõtte seisukohalt.

Protokolli alusel on komisjon ka kohustatud lisama õigustloovate aktide eelnõudele seletuse, mis võimaldab hinnata subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimist.

Lissaboni lepingu uudsete sätetega tugevdati riikide parlamentide rolli subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrollimisel. Riikide parlamentidel on kaks kontrollivõimalust:

  • neil on õigus avaldada vastuväiteid seadusandliku akti eelnõu kohta ning seega saavad nad lükata eelnõu komisjoni ees tagasi, kui nad leiavad, et see ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele (vt riikide parlamentide teemat);
  • nad võivad esitada Euroopa Liidu Kohtule hagi õigustloova akti kohta, kui see rikub nende arvates subsidiaarsuse põhimõtet.

Lissaboni lepingu alusel on ka Regioonide Komiteel subsidiaarsuse järgimise järelevalve kohustus. Regioonide Komitee võib sarnaselt riikide parlamentidega esitada Euroopa Liidu Kohtule hagi õigustloova akti kohta, mis rikub subsidiaarsuse põhimõtet.

Euroopa Komisjon avaldab oma parema reguleerimise algatuse raames kord aastas aruande subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta.

Viimati muudetud: 03.09.2015

Top