EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Kvalifitseeritud häälteenamus ja seadusandlik tavamenetlus

 

KOKKUVÕTE

Lissaboni lepingu eesmärk on ajakohastada ja parandada laienemise järel juba 28 riigist koosneva Euroopa Liidu (EL) otsustusprotsessi. Lepinguga laiendatakse kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist Euroopa Liidu Nõukogus ja valdkondi, mille puhul Euroopa Parlament toimib seadusandlike aktide (määrused, direktiivid ja otsused) vastuvõtmisel komisjoni ettepanekul nõukoguga võrdsetel alustel (seadusandlik tavamenetlus).

UUED POLIITIKAVALDKONNAD, MILLE PUHUL KEHTIB KVALIFITSEERITUD HÄÄLTEENAMUSEGA HÄÄLETAMISE NÕUE

Edaspidi on kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine Euroopa Liidu Nõukogus kõige levinum hääletamise vorm, mida nõukogu kasutab enamiku otsuste tegemisel. Lissaboni lepinguga asendatakse ühehäälsus kvalifitseeritud häälteenamusega mitmes uues valdkonnas, nagu:

välispiiride kontrollimise, varjupaiga ja sisserändega seotud meetmed;

õigusalane koostöö tsiviilasjades ja ühtlustamine kriminaalõiguse valdkonnas näiteks kriminaalkuritegude ja karistuste määratlemisel eriti raskete kuritegude puhul (nt terrorism, inimkaubandus, naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine, uimastikaubandus, rahapesu);

Euroopa intellektuaalomandi õiguste kehtestamine, et tagada kogu ELis intellektuaalomandi õiguste ühesugune kaitse;

spordi ja kultuuri edendamise meetmed;

ELi kaubanduspoliitika teatavad aspektid (audiovisuaal- ja kultuuriteenuste ning sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuteenuste valdkonnas ja sise-eeskirjade vastuvõtmisel).

Ühehäälsuse nõue jääb üldreegliks tundlikes valdkondades, nagu:

ELi mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmine;

maksualane ühtlustamine (otsesed maksud);

sotsiaalkindlustus ja sotsiaalkaitse;

perekonnaõiguse piiriülesed küsimused;

Uute riikide ühinemiseks ELiga ja aluslepingute läbivaatamiseks tuleb saavutada kokkulepe kõigi ELi riikidega.

SEADUSANDLIKU TAVAMENETLUSE LAIALDASEM KASUTAMINE

Lissaboni lepinguga lisatakse seadusandliku tavamenetluse (varem kaasotsustamismenetlus) kohaldamisalasse 40 õiguslikku alust (poliitikavaldkonda, mille alused on sätestatud aluslepingu artiklites), eriti vabaduse, julgeoleku ja justiitsküsimustes ning põllumajanduse valdkonnas. Seda menetlust kohaldatakse nüüd enamikus küsimustes, mida Euroopa Liidu Nõukogu otsustab kvalifitseeritud enamusega.

Muudatused

Kvalifitseeritud häälteenamuse kohaldamisala laiendamise osas on tehtud mõningaid muudatusi, mis on seotud eelkõige õigusalase koostööga kriminaalasjades (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 82 ja 83) ning võõrtöötajate sotsiaalkaitsega (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 48).

Nende valdkondade kohta sätestati Lissaboni lepinguga peatamisklauslid, mille kohaselt võib seadusandlikust tavamenetlusest kõrvale kalduda, kui riik leiab, et õigusakti vastuvõtmisega ohustatakse tema sotsiaalkindlustus- või kriminaalõigussüsteemi aluspõhimõtteid.

Samuti sätestati Lissaboni lepinguga üleminekuklauslid, mille kohaselt asendatakse ühehäälsus teatud valdkonda reguleeriva õigusakti vastuvõtmisel kvalifitseeritud häälteenamusega.

Lisateave:

Viimati muudetud: 24.11.2015

Top