RSS
Tähestikuline nimestik
See veebileht on kättesaadav 23 keeles
Uued kättesaadavad keeled:  BG - CS - ET - GA - LV - LT - HU - MT - PL - RO - SK - SL

We are migrating the content of this website during the first semester of 2014 into the new EUR-Lex web-portal. We apologise if some content is out of date before the migration. We will publish all updates and corrections in the new version of the portal.

Do you have any questions? Contact us.


Euroopa Parlament

SISSEJUHATUS

Kohtade jaotus liikmesriikide vahel ja parlamendi volitused õigusloomeprotsessis on aluslepingute eelmiste läbivaatamiste ajal sageli arutelude keskmes olnud.

Parlamendis kohal olevate saadikute arv on Euroopa Liidu (EL) järjestikuste laienemiste ajal pidevalt suurenenud ja toonud kaasa liikmesriikide vahelisi pikki läbirääkimisi. Muu hulgas on parlamendiliikmete volitused arenenud märkimisväärselt eriti tänu kaasotsustamismenetluse üldisele kehtestamisele.

Lissaboni lepinguga tehakse ettepanek uueks menetluseks seoses parlamendile kohtade andmisega ning suurendatakse märkimisväärselt parlamendi seadusandlikke ja eelarvevolitusi ELi otsustamismenetluste muutmisega.

KOOSSEIS

Parlamendi kohtade jaotus liikmesriikide vahel on keeruline teema. Selle jaotusega tuleb eelkõige säilitada rahuldav proportsionaalsus liikmesriikidele antud kohtade ja liikmesriikide rahvaarvu vahel. Muu hulgas ei tohi parlamendiliikmete koguarv ületada teatavat künnist, et mitte rikkuda parlamendi töö tõhusust.

Kohtade arvu üle parlamendis on seega peetud pikki arutelusid ja kohtade üksikasjalik jaotus liikmesriigi kohta oli tavapäraselt sätestatud erinevates muutmislepingutes. Lissaboni lepingu jõustumisega seda kohtade jaotust enam aluslepingutes sätestatud ei ole. Nüüdsest teeb parlament selleks ettepaneku, mille peab ühehäälselt vastu võtma Euroopa Ülemkogu.

Seega jätab Lissaboni leping parlamendile volituse teha ettepanek oma kohtade jaotuse kohta, kuid kehtestab siiski põhireeglid, mille raames see jaotus toimuma peab:

  • parlamendiliikmete maksimaalseks arvuks, hõlmates ka parlamendi presidenti, on kinnitatud 751;
  • minimaalne kohtade arv liikmesriigi kohta on kuus, et kõik olulisemad poliitilised jõud saaksid olla esindatud ka väiksema rahvaarvuga liikmesriikide puhul;
  • maksimaalseks kohtade arvuks liikmesriigi kohta on kinnitatud 96;
  • kohtade jaotus peab põhinema „kahaneva proportsionaalsuse” põhimõttel. Teisisõnu, oluline peab olema see, et mida suurem on riigi rahvaarv, seda rohkem parlamendiliikmeid tal on ja seda suurem on elanike arv, keda üks parlamendiliige esindab.

ÜLEMINEKUSÄTTED

2009. aasta juunis valitud parlament koosneb 736 liikmest, nagu näeb ette Nice'i leping. Siiski nägi Euroopa Ülemkogu ette Lissaboni lepingu jõustumise, sätestades parlamendi koosseisu käsitlevad üleminekusätted. Ülemkogu täpsustab oma 11. ja 12. detsembri 2008. aasta järeldustes , et parlamendiliikmete arvu suurendatakse ametiajaks 2009−2014 754ni. Selle muudatuse peavad ratifitseerima kõik liikmesriigid. Kuni selle parlamendiliikmete arvu suurendamise lõpliku kinnitamiseni on Euroopa Parlamendi 18 lisaliikmel vaid vaatleja staatus.

ÜLESANDED

Lissaboni lepinguga tugevdatakse ELi demokraatlikku iseloomu, laiendades Euroopa Parlamendi volitusi. Kaasotsustamismenetlus, milles parlament osaleb nõukoguga võrdsel alusel, on nimetatud ümber „seadusandlikuks tavamenetluseks”. See menetlus laieneb uutele poliitikavaldkondadele, nagu põllumajandus, õigus või sisseränne (vt dokumenti „seadusandlikud menetlused”). Parlamendile jääb ka heakskiiduõigus seoses õigusaktidega, mis on vastu võetud konsulteerimis- ja nõusolekumenetluse raames (edaspidi „seadusandlikud erimenetlused”).

Rahvusvahelisel tasandil peab parlament kiitma heaks terve rea lepinguid, nagu assotsiatsioonileping või lepingud sellistes valdkondades, mida hõlmab seadusandlik tavamenetlus või seadusandlik erimenetlus parlamendi heakskiidu korral. Teda tuleb muu hulgas teavitada ja temaga konsulteerida seoses kõigi teiste rahvusvaheliste lepingutega.

Tugevdatud on ka parlamendi eelarvepädevust. Nüüdsest on ta ELi aastaeelarve vastuvõtmise menetluses nõukoguga võrdsel alusel. Täpsemalt on välja jäetud vahetegemine „mittekohustuslike kulutuste” − mille kohta parlamendil oli viimane sõna − ja „kohustuslike kulutuste” vahel, mille kohta ta võis vaid muudatusettepanekuid esitada. Menetlusi on samuti lihtsustatud ja nüüdsest kuuluvad need parlamendi ja nõukogu ühisele lugemisele, seejärel vajaduse korral lepituskomisjoni lugemisele (ELi lepingu artikkel 314).

Parlament säilitab muu hulgas tugeva poliitilise kontrolli Euroopa Komisjoni üle. Ta peab valima komisjoni presidendi ja andma seejärel komisjoni koosseisule heakskiidu. Vastavalt ELi lepingu artiklile 234 võib parlament komisjoni umbusaldushääletusega komisjoni koosseisu vastu laiali saata.

Lisaks saab parlament suuremad kohustused seoses ELi aluslepingute läbivaatamisega. Tal on algatusõigus ning seega võib ta teha ettepaneku aluslepingute läbivaatamiseks nõukogus. Ta kuulub konventi, mis uurib aluslepingute läbivaatamise tavamenetlusel esitatud projekte. Lihtsustatud läbivaatamismenetluse raames, kus ei nõuta konvendi sekkumist, jääb vajalikuks parlamendiga konsulteerimine aluslepingute muutmiseks.

KOONDTABEL

ArtiklidTeema
ELi leping

14

Parlamendi roll ja koosseis
ELi toimimise leping

223234

Parlamendi töökorraldus ja ülesanded
Viimati muudetud: 07.01.2010
Õigusteave | Selle saidi kohta | Otsi | Kontakt | Üles