RSS
Tähestikuline nimestik
See veebileht on kättesaadav 23 keeles
Uued kättesaadavad keeled:  BG - CS - ET - GA - LV - LT - HU - MT - PL - RO - SK - SL

We are migrating the content of this website during the first semester of 2014 into the new EUR-Lex web-portal. We apologise if some content is out of date before the migration. We will publish all updates and corrections in the new version of the portal.

Do you have any questions? Contact us.


Euroopa Komisjon

SISSEJUHATUS

Lissaboni lepinguga kinnitatakse komisjoni olulised ülesanded, mis on seotud tema algatusõiguse, täidesaatvate, kontrolli- ja esindusülesannetega. Osa tehtud muudatustest puudutab eelkõige komisjoni koosseisu. Üks peamistest uuendustest on Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoha loomine. Muu hulgas püütakse Lissaboni lepingus anda rahuldav vastus küsimusele, mida on arutatud kaua Amsterdami ja Nice'i lepingus − küsimusele volinike arvu kohta. Lisaks on varasemate muutmislepingute vaimus tugevdatud presidendi rolli ja volitusi.

KOOSSEIS

Komisjoni esimene koosseis, mis nimetati ametisse Lissaboni lepingu alusel 2009. aastal, koosneb ühest volinikust liikmesriigi kohta. Lissaboni lepinguga on siiski ette nähtud, et alates 2014. aastast kuulub komisjoni koosseisu liikmesriikide arvust vähem volinikke. Komisjoni liikmed valitakse võrdse kohtlemise põhimõttele toetuva rotatsioonisüsteemi alusel, mille korra määrab ühehäälselt kindlaks Euroopa Ülemkogu, tuginedes järgmistele põhimõtetele:

  • volinike arv peab vastama kahele kolmandikule liikmesriikide arvust;
  • liikmesriike tuleb kohelda võrdsetel alustel seoses sellega, millises järjestuses ja kui kaua nende kodanikud on kolleegiumi koosseisus. Kolleegiumi koosseisus ei tohi ühelgi juhul olla kaht sama riigi kodanikku;
  • iga järgnev kolleegium tuleb moodustada viisil, mis peegeldab kõige paremini ELi liikmesriikide demograafilist ja geograafilist mitmekesisust.

Selline rotatsioonisüsteem tugineb ELi lepingus sätestatud põhimõttele. Siiski nähakse lepinguga ette erand, sest Euroopa Ülemkogu võib ühehäälselt otsustada volinike arvu muuta. Seda võimalust on juba kasutatud. Hõlbustamaks Lissaboni lepingu jõustumist, kavatses 11.−12. detsembri 2008. aasta Euroopa Ülemkogu võtta vastu otsuse, et komisjoni kuuluks pärast 2014. aastat jätkuvalt üks kodanik igast liikmesriigist.

Lissaboni lepinguga loodi komisjonis ka üks uus ametikoht: Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Kõrge esindaja asendab korraga välissuhete eest vastutavat volinikku ja ühise välis- ja julgeolekupoliitika juhti. Tema ülesanne on juhtida liidu välispoliitikat. Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja juhib välisasjade nõukogu tööd, ent ta on ka üks komisjoni asepresidentidest. Kõrge esindaja nimetab ametisse kvalifitseeritud häälteenamusega Euroopa Ülemkogu kokkuleppel komisjoni presidendiga. Samuti tuleb ta koos komisjoni presidendi ja teiste komisjoni liikmetega parlamendi hääletusel heaks kiita.

AMETISSE NIMETAMISE KORD

Komisjoni presidendi ametisse nimetamise viis ei muutu. Tema kandidatuuri esitab kvalifitseeritud häälteenamusega Euroopa Ülemkogu ning seejärel kinnitab Euroopa Parlament. Siiski on Lissaboni leping uuenduslik, luues vahetu seose Euroopa Parlamendi valimiste tulemuste ja komisjoni presidendi kandidaadi valiku vahel. Edaspidi peab Euroopa Ülemkogu võtma arvesse parlamendi tulemusi, kui ta nimetab isiku, kelle ta komisjoni presidendi ametisse nimetada kavatseb. See muudatus suurendab parlamendi kaalu presidendi ametissenimetamisel ja kasvatab seega Euroopa Parlamendi valimiste poliitilist tähtsust.

Seejärel kinnitab nõukogu ühisel kokkuleppel valitud presidendiga nimekirja isikutest, kelle kandidatuuri ta esitab komisjoni liikmete kohale, välja arvatud välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Komisjoni liikmed valitakse vastavalt nende pädevusele ja sõltumatusele. Lissaboni lepinguga lisatakse nende Euroopa ees võetud kohustustega seoses üks uus kriteerium.

PRESIDENDI ROLL

Amsterdami ja Nice'i lepinguga suurendati oluliselt komisjoni presidendi volitusi. President peab määratlema kolleegiumi poliitikasuunad, ent otsustama ka komisjoni sisekorralduse üle. Seega määrab president erinevatele volinikele ülesanded ja võib neid oma ametiajal muuta. Ta nimetab komisjoni liikmete seast asepresidendid, välja arvatud välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest võib ta samuti kohustada volinikku oma ülesannetest loobuma, ilma et peaks selleks taotlema kolleegiumi heakskiitu.

KOONDTABEL

ArtiklidTeema

ELi leping

17

Komisjoni roll ja koosseis; komisjoni presidendi ametisse nimetamine ja volitused

18

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametisse nimetamine ja volitused

ELi toimimise leping

244250

Komisjoni töökorraldus

Viimati muudetud: 22.12.2009
Õigusteave | Selle saidi kohta | Otsi | Kontakt | Üles