RSS
Tähestikuline nimestik
See veebileht on kättesaadav 22 keeles
Uued kättesaadavad keeled:  BG - CS - ET - LV - LT - HU - MT - PL - RO - SK - SL

We are migrating the content of this website during the first semester of 2014 into the new EUR-Lex web-portal. We apologise if some content is out of date before the migration. We will publish all updates and corrections in the new version of the portal.

Do you have any questions? Contact us.


Euroopa Liidu Kohtu kodukord

Euroopa Kohus muudab oma kodukorda, et seda isikute ja liikmesriikide kohtute jaoks lihtsustada ja loetavamaks muuta. Sellega soovitakse muu hulgas kohandada kodukorra struktuuri ja sisu tegelikkusega arvestamiseks ning vastavalt lahendatavate asjade arengule.

AKT

Euroopa Kohtu kodukord, 29. september 2012 (ELT L 265, 29.9.2012).

KOKKUVÕTE

Selle kodukorraga kehtestatakse vajalikud sätted, et kohaldada ja täiendada lepingutele lisatud 3. protokolli Euroopa Kohtu põhikirja kohta.

Euroopa Kohus on üks kolmest kohtust, mis moodustavad Euroopa Liidu Kohtu – Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse õigusasutuse. Ülejäänud kaks kohut on Üldkohus ja Avaliku Teenistuse Kohus. Nende ülesanne on tagada, et lepingute tõlgendamine ja kohaldamine oleks õiguspärane, kontrollides eelkõige Euroopa Liidu õigusaktide seaduslikkust.

Euroopa Kohtu korraldus

Euroopa Kohus on korraldatud järgmisel viisil.

  • Kohtu koosseis: kohtu koosseisu kuulub 27 kohtunikku ja 8 kohtujuristi, kes on ametisse nimetatud kuueks aastaks. Kohtujuristid peavad kohut abistama ja esitama oma õigusliku arvamuse. Kohtunikud valivad kolmeks aastaks Euroopa Kohtu presidendi ja asepresidendi. President peab kohut esindama ja juhatab selle tööd, asepresident abistab teda nendes ülesannetes.
  • Kodade koosseis ja ettekandja-kohtunike ametisse nimetamine: kohus koosneb viiest kohtunikust koosnevatest kodadest, mille president valitakse kolmeks aastaks, ning kolmest kohtunikust koosnevatest kodadest, mille president valitakse üheks aastaks. Kohtuasja menetlemiseks määrab kohus ettekandja-kohtuniku ning peakohtujurist määrab kohtujuristi. Vajaduse korral võivad kohtuga ühineda ka lisaettekandjad.
  • Kohtusekretäri roll: kohus nimetab kuueks aastaks ametisse kohtusekretäri. Ta vastutab kõikide dokumentide vastuvõtmise, edastamise ja hoidmise ning arhiivide eest. Lisaks sellele abistab ta kohtu liikmeid ja hoolitseb kohtu väljaannete eest. Ühtlasi juhib ta institutsiooni talitusi kohtu presidendi alluvuses.
  • Kohtu töö: kohtuasjad määratakse täiskogule, suurkojale või viiest või kolmest kohtunikust koosnevatele kodadele. Sama kohtuasja koosseisu raames võidakse otsustada mitme kohtuasja üle. Euroopa Kohtu nõupidamised peavad jäävad salajaseks.
  • Keeltekasutuse kord: iga kohtuasja puhul on kasutusel üks kohtumenetluse keel. Hagi korral võib hageja valida Euroopa Liidu 23 ametliku keele hulgast. Eelotsusemenetlustes on kohtumenetluse keeleks liikmesriigi kohtu keel.

Menetluse omadused

Euroopa Kohtu menetlus koosneb peamiselt järgmistest etappidest:

  • Kirjalik menetlus: osapooled esitavad oma seisukohad. Nende seisukohtade sisu peab olema hästi kindlaks määratud. Kui menetlus on lõppenud, esitab ettekandja-kohtunik Euroopa Kohtu üldkoosolekul esialgse ettekande.
  • Menetlustoimingud: Euroopa Kohtul on võimalik määrata kindlaks sellised menetlustoimingud nagu poolte kohalekutsumine, nõuded teabe ja dokumentide esitamiseks, tunnistajate ärakuulamine, ekspertiis või sündmuskoha vaatlus. Igal menetlustoimingute teostamise istungil koostatakse suuline menetlus.
  • Suuline menetlus toimub vajaduse korral pärast menetlustoimingut. Arutelud avab ja neid juhib president. Suuline menetlus võib olla kinnine.
  • Kohtujuristi ettepanek: selle menetluse lõpus esitab kohtujurist oma ettepaneku.
  • Lõplik kohtuotsus: Euroopa Kohus väljastab kohtuotsuse või määruse. Vaid kohtuotsus kuulutatakse välja avalikul kohtuistungil. Kohtuotsused ja määrused sisaldavad eri teavet, nagu faktilised asjaolud ja põhjendused. Seejärel antakse igale osapoolele ärakiri.

Kodukord sisaldab muu hulgas erisätteid, mis käsitlevad Euroopa Kohtu eri menetlusi: eelotsustusmenetlus, hagid, apellatsioonkaebuste esitamine Üldkohtu lahendite peale, Üldkohtu lahendite uuesti läbivaatamine, teadaanded ja teatavad muud erimenetlused.

Eelotsusetaotlused

Liikmesriigi kohtud võivad Euroopa Kohtule esitada eelotsusetaotluse, et esitada küsimus Euroopa Liidu õiguse kehtivuse või tõlgendamise kohta. Eelotsusetaotluse raames võivad seisukohti esitada eelkõige:

  • põhikohtuasja pooled;
  • liikmesriigid;
  • Euroopa Komisjon;
  • institutsioon, kes on vastu võtnud vaidlustatud kehtivusega õigusakti.

Apellatsioonkaebuse esitamine Üldkohtu lahendi peale

Üldkohtu lahendi peale saab esitada apellatsioonkaebuse. Sellisel juhul tuleb kantseleisse saata apellatsioonkaebuse, milles tuleb esitada eelkõige õigusväited ja -argumendid. Sellise apellatsioonkaebuse eesmärk peab olema lahendi täielik või osaline tühistamine.

Üldkohtu lahendite uuesti läbivaatamine

Euroopa Kohus võib Üldkohtu lahendid uuesti läbi vaadata kahel juhul, eelkõige siis, kui kohus on teinud apellatsioonikohtuna otsuse Avaliku Teenistuse Kohtu lahendi osas. Lahendite uuesti läbivaatamiseks moodustatakse üheks aastaks viiest kohtunikust koosnev koda.

VIIDE

ÕigusaktJõustunudLiikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaegEuroopa Liidu Teataja

Euroopa Kohtu kodukord

1.11.2012

ELT L 265, 29.9.2012 ja

ELT L 337, 6.11.2012

SEONDUV(AD) ÕIGUSAKT(ID)

Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 904/2012, 24. september 2012, millega muudetakse määrust nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (ELT L 269, 4.10.2012).

Viimati muudetud: 27.12.2012
Õigusteave | Selle saidi kohta | Otsi | Kontakt | Üles