RSS
Tähestikuline nimestik
See veebileht on kättesaadav 23 keeles
Uued kättesaadavad keeled:  BG - CS - ET - GA - LV - LT - HU - MT - PL - RO - SK - SL

We are migrating the content of this website during the first semester of 2014 into the new EUR-Lex web-portal. We apologise if some content is out of date before the migration. We will publish all updates and corrections in the new version of the portal.

Do you have any questions? Contact us.


Euroopa ühine eelarve (2014–2020)

Euroopa Komisjon esitab ajavahemikuks 2014–2020 eelarveettepaneku, mille eesmärk on aidata kaasa intelligentsele, säästvale ja kaasavale arengule. Kavandatavad meetmed peavad võimaldama rahastada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke ja tõelise Euroopa eelarve koostamist tulevikus.

AKT

Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Regioonide Komiteele, 29. juuni 2011, „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” [KOM(2011) 500 lõplik – Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata].

KOKKUVÕTE

Teatises selgitatakse Euroopa Liidu (EL) eelarvet aastateks 2014–2020 strateegia „Euroopa 2020” raames. Eelarveettepanek peab võimaldama järgmist:

  • rahastada ühiseid poliitikaid, näiteks ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP);
  • aidata nõrgimaid piirkondi solidaarsuspõhimõtte alusel;
  • kujundada välja siseturg;
  • edendada sünergiat, koostööd ja suurprojekte teadusuuringute, uuenduslikkuse ja õiguse valdkonnas;
  • lahendada selliseid olemasolevaid või uusi probleeme, mis vajavad Euroopa tasandil ühist lähenemisviisi, nagu kliimamuutused, rahvastiku areng või humanitaarkatastroofid.

Teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogiaarengu eelarve

Euroopa Liit peab olema innovatsiooni valdkonnas konkurentsivõimeline, kui ta soovib maailma tasandil mõjukas olla. Innovatsioon ja teadusuuringud ei tohi seetõttu ajast maha jääda. Mahajäämuse korvamiseks soovib Euroopa Komisjon suurendada Euroopa investeeringuid teadusuuringutesse ja arengusse kuni 3%-ni SKPst.

Selleks eraldab komisjon aastateks 2014–2020 teadusuuringute ja innovatsiooni ühise strateegia raames 80 miljardit eurot, lisades sellele summale struktuurifondid.

Solidaarsuse ja investeeringute jaoks püsiva majanduskasvu ja tööhõive tagamise eelarve

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika aitab ebasoodsamas olukorras piirkondade suhtes solidaarsust väljendada. Ühtekuuluvuspoliitika on väga oluline ka strateegia „Euroopa 2020” püüdluste ja eesmärkide saavutamisel kogu Euroopa Liidus. Komisjon soovib võtta kasutusele uue piirkondade kategooria „üleminekupiirkonnad”, kuhu kuuluvad kõik piirkonnad, mille SKP elaniku kohta jääb 75% ja 90% vahele ELi 27 liikmesriigi keskmisest.

Ühtlasi on tööpuuduse ja vaesuse tõttu vaja liikmesriikide ja Euroopa meetmeid kooskõlastada. Seetõttu on Euroopa Sotsiaalfondil (ESF) väga oluline roll. ESFi tegevusi võivad täiendada programm „Progress” ja portaal EURES.

Komisjon kavatseb ühtekuuluvuspoliitika vahendite jaoks eraldada 376 milljardit eurot ja jaotada selle summa erinevate sihtvaldkondade vahel:

  • 162,6 miljardit eurot lähenemiseesmärgi piirkondadele;
  • 38,9 miljardit eurot üleminekupiirkondadele;
  • 53,1 miljardit eurot konkurentsivõime eesmärgi piirkondadele;
  • 11,7 miljardit eurot territoriaalse koostöö jaoks;
  • 68,7 miljardit eurot Ühtekuuluvusfondi jaoks.

Euroopa ühendamise eelarve

Ühtne turg vajab täiel määral toimimiseks nüüdisaegset infrastruktuuri. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele Euroopa Ühendamise Rahastu, et edendada ühtset turgu kõigi huvides.

Komisjon eraldab Euroopa Ühendamise Rahastu kasutusele võtmiseks 40 miljardit eurot, lisades sellele Ühtekuuluvusfondi raames 10 miljardit eurot transpordiinvesteeringute jaoks. Nimetatud summa jaotatakse kolme eri sektori vahel:

  • 9,1 miljardit eurot energiasektorile;
  • 31,6 miljardit eurot transpordisektorile;
  • 9,1 miljardit eurot info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale.

Ühise põllumajanduspoliitika eelarve

Ühine põllumajanduspoliitika peab olema konkurentsivõimeline, tagama kättesaadavad ja adekvaatsed toiduvarud ning säästma keskkonda ja maastikke, kindlustades õiglase elatustaseme põllumajandussektoris. Nende eesmärkide saavutamiseks kavatseb komisjon teha mõned muudatused, et integreerida ühine põllumajanduspoliitika strateegiaga „Euroopa 2020”. Tulevikus toetab põllumajandusele eraldatav eelarve ühtlasi loodusvarade säästlikku kasutamist ja kliimamuutustevastast võitlust ning aitab kaasa tasakaalustatud territoriaalsele arengule kogu Euroopas.

Komisjon kavatseb säilitada ühise põllumajanduspoliitika kahe samba struktuuri, mille esimene sammas oleks keskkonnahoidlikum ja võrdsemalt jaotatud ning teine sammas keskenduks rohkem konkurentsivõimele ja innovatsioonile ning kliima- ja keskkonnamuutustevastasele võitlusele. Komisjon kavandab järgmisi muudatusi:

  • otsetoetuste keskkonnahoidlikumaks muutmine;
  • maksete võrdsem jaotus;
  • otsetoetustele ülemmäära kehtestamine.

Komisjon teeb ettepaneku eraldada:

  • 281,8 miljardit eurot ühise põllumajanduspoliitika esimese samba jaoks;
  • 89,9 miljardit eurot maaelu arengu jaoks.

Lisaks nendele summadele jaotatakse 15,2 miljardit eurot järgmiste sektorite vahel:

  • 4,5 miljardit eurot teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks;
  • 2,2 miljardit eurot toiduohutuse jaoks;
  • 2,5 miljardit eurot toiduabiks;
  • 3,5 miljardit eurot uue põllumajandussektori kriisiabireservi jaoks;
  • kuni 2,5 miljardit eurot Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi jaoks.

Inimkapitali investeerimise eelarve

Strateegia „Euroopa 2020” eesmärk on suurendada kolmanda taseme haridust ja vähendada koolist väljalangemist, toetades kultuuri- ja meediaga seotud tegevusi.

Praegu on programmide ja vahendite struktuur killustunud. Seepärast teeb komisjon ettepaneku luua hariduse, koolituse ja noortega seotud valdkonnas ühine programm.

Samal põhjusel soovib komisjon eraldada 15,2 miljardit eurot hariduse ja koolituse valdkonnale ning 1,6 miljardit eurot kultuurivaldkonnale. Seda summat tuleb täiendada struktuurifondidest.

Rändeprobleemidele reageerimise eelarve

Julgeoleku- ja rändeküsimustega seotud poliitika on Euroopas üks peamisi probleeme. Nimetatud poliitika rakendamisel on Lissaboni lepingu kohaselt toimunud olulisi muudatusi. Seetõttu soovib komisjon lihtsustada edaspidi kuluvahendite struktuuri, vähendades programmide arvu kahe fondini:

  • rände- ja varjupaigafond;
  • sisejulgeoleku fond.

Muu hulgas kavatseb komisjon eraldada 8,2 miljardit eurot Euroopa Liidu siseküsimuste jaoks ning 455 miljardit eurot kodanikukaitse ja Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse jaoks.

Euroopa Liidu ülemaailmse rolli tugevdamise eelarve

On oluline, et EL mängiks maailmas olulist rolli ning tagaks ümbritsevates riikides stabiilsuse, jõukuse ja demokraatia. Komisjon soovib arendada välisstrateegiat, luues eelkõige arengukoostöö rahastamisvahendi raames Aafrika-ülese vahendi. Euroopa Liit soovib demokratiseerimisprotsessi kaasata ka Araabia riigid.

Komisjon leiab, et välissuhteid reguleerivat õiguslikku struktuuri ei ole vaja uuesti muuta. Ta teeb ettepaneku eraldada välisabi vahendite jaoks 2014.–2020. aastaks 70 miljardit eurot.

Peale mitmeaastase finantsraamistiku nähakse ette järgmised eraldised:

  • Euroopa Arengufond (AKV riigid): 30 miljardit eurot;
  • Euroopa Arengufond (ülemeremaad ja -territooriumid): 321 miljardit eurot;
  • ülemaailmne kliima- ja elurikkuse fond;
  • hädaabireserv: 2,5 miljardit eurot.

Projektid, mis vajavad rahastamist väljaspool ELi eelarvet

Euroopa Arengufondi (EN) (FR) rahastatakse selle eripära tõttu väljaspool ELi eelarvet, samuti on rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) või ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) kulud ELi eelarvest rahastamiseks liiga suured.

Lihtsustatud eelarve

Uus ELi eelarveraamistik peab kindlasti olema lihtne. Just seetõttu otsustas komisjon vähendada konkreetsete programmide ja vahendite arvu. Komplekssed programmid, mis ei ole olnud edukad, muudetakse lihtsamaks ja tõhusamaks või lõpetatakse.

Teine võimalus programmide haldamist lihtsustada on koondada need ühte raamistikku, kus neid reguleeritaks ühiste eeskirjadega ja millest erandite tegemise võimalus oleks piiratud, koondades näiteks teadustegevuse ja innovatsiooni valdkonna kolm peamist rahastamisallikat teadustegevuse ja innovatsiooni ühisesse strateegilisse raamistikku. Fondide puhul, mille eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega, asendab ühine strateegiline raamistik praeguse tava luua eri vahendite jaoks eraldi strateegilised suunised.

Rakendusametite tähtsust suurendatakse, et osutada kõrgema kvaliteediga teenuseid.

Olles teadlik survest liikmesriikide eelarvetele ja võttes arvesse liikmesriikide avaliku sektori kulude kärpimist, teeb komisjon ühtlasi ettepaneku vähendada iga institutsiooni, talituse, ameti või muu asutuse personali suurust 5%.

Komisjon teeb ka ettepaneku muuta viite väljapoole finantsraamistikku jäävat vahendit:

  • hädaabireserv (DE) (EN) (FR);
  • paindlikkusinstrument (DE) (EN) (FR);
  • solidaarsusfond (DE) (EN) (FR);
  • Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (DE) (EN) (FR);
  • uus vahend põllumajanduse kriisiolukordadele reageerimiseks.

Kokkuvõte

Komisjon teeb teatisele lisatud dokumentides ettepaneku määruse kohta, millega võetakse vastu uus mitmeaastane finantsraamistik, institutsioonidevahelise kokkuleppe kohta, mis käsitleb eelarveküsimusi ja usaldusväärset finantsjuhtimist, ning omavahendeid käsitleva otsuse kohta (koos asjakohaste rakendusaktidega).

Enne 2011. aasta lõppu täpsustatakse selles teatises kavandatud strateegiat seadusandlikes ettepanekutes kuluprogrammide ja eri poliitikavaldkondade vahendite kohta.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Ettepanek võtta vastu nõukogu 29. juuni 2011. aasta määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 [KOM(2011) 398 lõplik – Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata].

Ettepanek võtta vastu nõukogu 29. juuni 2011. aasta otsus Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta [KOM(2011) 510 lõplik – Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata].

Viimati muudetud: 03.10.2011
Õigusteave | Selle saidi kohta | Otsi | Kontakt | Üles