RSS
Tähestikuline nimestik
See veebileht on kättesaadav 23 keeles
Uued kättesaadavad keeled:  BG - CS - ET - GA - LV - LT - HU - MT - PL - RO - SK - SL

We are migrating the content of this website during the first semester of 2014 into the new EUR-Lex web-portal. We apologise if some content is out of date before the migration. We will publish all updates and corrections in the new version of the portal.

Do you have any questions? Contact us.


Humanitaarabi rahastamisvahend

Euroopa Liidu humanitaarabialase tegevuse eesmärk on anda hädaabi looduskatastroofide, sõjaliste konfliktide või teiste selliste erakorraliste olukordade ohvritele.

AKT

Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (vt muutmisaktid).

KOKKUVÕTE

Kontekst

Määrus reguleerib kõigi Euroopa Liidu humanitaarabimeetmete rakendamist, mille puhul antakse humanitaarabi ohvritele, kelle enda ametiasutused ei suuda neile tõhusat hädaabi anda. See on oluline välissuhete aspekt ning keskendudes toodete tarnimisele ja teenuste osutamisele, on selle poliitika eesmärk inimeste kannatusi ära hoida ja leevendada. Selleks et teostada tõhusat ja ülemaailmset poliitikat, tugevdab liikmesriikide ja komisjoni vahelist koostööd koostöö valitsusväliste organisatsioonide (VVOd) ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Humanitaarabi andmise põhimõtted

Humanitaarabi, mis on eelkõige suunatud arenguriikide elanikele, ei hõlma mitte ainult meetmeid hädaolukorras, vaid ka katastroofide ärahoidmise ning ülesehitustöö meetmeid. Meetmed, mis kestavad nii kaua kui vaja, on keskendunud looduskatastroofidest (nt üleujutused ja maavärinad) ja inimese põhjustatud katastroofidest (nt sõjad ja konfliktid) või teistest sellistest erandlikest olukordadest tulenevate ootamatute vajaduste rahuldamisele.

Humanitaarabiga hõlmatud meetmed

Lühiajalise meetmena (maksimaalselt kuus kuud) on humanitaarabi eesmärgid eeskätt järgmised:

  • päästa inimelusid hädaolukorras ja vahetult selle järel;
  • anda abi ja hädaabi inimestele, keda mõjutab pikemaajaline, eriti sõjalistest konfliktidest või sõdadest tulenev kriis;
  • võtta lühiajalisi, hädaolukorrale vahetult järgnevaid meetmeid, viia läbi taastus- ja ülesehitustöid, eriti infrastruktuuri ja seadmete alal;
  • tulla toime elanikkonna ümberpaigutamise tagajärgedega, võttes meetmed nende päritoluriiki repatrieerimiseks ja aidates vajaduse korral neil ümber asuda;
  • tagada valmisolek asjaomasteks ohtudeks ning kasutada sobivat varajase hoiatamise ja sekkumissüsteemi.

Lisaks sellele võib abi rahastada meetmeid, mis on seotud selle rakendamise parandamisega, nagu meetmete teostatavuse eeluuringud, projektide hindamine, teadlikkuse parandamine humanitaarabi küsimustes, ühenduse ja liikmesriikide vahelise koordineerimistöö tugevdamine.

Rahastamine

Humanitaarabi on tagastamatu abi. Humanitaarabi rakendamise tagab rahastamine, mis võib hõlmata hädaabi jaotamist, väljastpoolt palgatud personali kulusid, peavarju ehitamist jne.

Rakendamine

Euroopa Liit saab anda humanitaarabi komisjoni, VVOde, rahvusvaheliste organisatsioonide, liikmesriigi või abisaaja riigi taotlusel.

Komisjonil on selleks kolm erinevat otsustamismenetlust:

  • delegeerimismenetlus: eesmärgiga kiirendada reageerimist ootamatutele hädaolukordadele, on komisjon delegeerinud humanitaarabi peadirektoraadi peadirektorile (ECHO) pädevuse nn hädaolukorra otsuste tegemiseks teatavate piirmäärade raames (maksimaalne summa 3 miljonit eurot, meetme kestus maksimaalselt 3 kuud);
  • volitamismenetlus: humanitaarabi eest vastutaval komisjonil on otsustamisvolitus võtta hädaolukorra meetmeid suurusjärgus kuni 30 miljonit eurot ja kestusega kuni 6 kuud, ning võtta vastu nn mittehädaolukorra otsuseid suurusjärgus kuni 10 miljonit eurot. Nende otsuste suhtes kohaldatakse nõuandemenetlust (komisjoni presidendi büroo, talitustevahelised töörühmad). Hädaolukorra otsused suurusjärgus rohkem kui 10 miljonit eurot ja mittehädaolukorra otsused suurusjärgus rohkem kui 2 miljonit eurot nõuavad humanitaarabikomisjoni heakskiitu.
  • kirjalik menetlus: kohaldatakse kõigi otsuste suhtes, mida ei hõlma delegeerimis- ega volitamismenetlus.

Samuti on komisjon see, kes vastutab meetmete juhendamise, juhtimise, järelevalve ja hindamise eest. Selles töös aitab teda vastavalt komiteemenetlusele liikmesriikide esindajatest koosnev komisjon.

Abi võivad anda VVOd, rahvusvahelised asutused ja organisatsioonid, komisjon või liikmesriikide spetsiaalsed asutused. Komisjon mängib olulist rolli järelevalve teostamisel oma ja liikmesriikide meetmete kooskõlastamise ning samuti rahvusvaheliste asutuste ja organisatsioonide sidususe üle.

Hindamine

Kõnealuse valdkonna meetmete hindamiseks ja nende muutmiseks esitab komisjon iga eelarveaasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande. Aastaaruanne hõlmab kokkuvõtet rahastatud meetmetest, teabest osalejate kohta, kes on aidanud kaasa komisjoniväliste hindamiste korraldamisele ja läbivaatamisele. Komisjon avaldas 1999. aastal ka hinnangu kõigi määruse raames alates 1996. aastast korraldatud tegevuste kohta.

VIITED

AktJõustunudLiikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaegEuroopa Liidu Teataja
Määrus (EÜ) nr 1257/96

5.7.1996

EÜT L 163, 2.7.1996

Muutmisakt(id)JõustunudLiikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaegEuroopa Liidu Teataja
Määrus (EÜ) nr 1882/2003

20.11.2003

ELT L 284, 31.10.2003

Määrus (EÜ) nr 219/2009

20.4.2009

ELT L 87, 31.3.2009

Viimati muudetud: 04.06.2010
Õigusteave | Selle saidi kohta | Otsi | Kontakt | Üles