Koostöö Ameerika Ühendriikidega kriisiohjamisoperatsioonides
Euroopa Liidul (EL) ja Ameerika Ühendriikidel (USA) on ühised välispoliitilised eesmärgid. Mõlemad soodustavad rahumeelset konfliktide lahendamist ning kriisiolukorras riikide taasülesehitamist ja stabiliseerimist. EL ja USA on otsustanud ühendada oma jõupingutused teatavate ELi kriisiohjamisoperatsioonide puhul kolmandates riikides.
AKT
Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vaheline raamleping Ameerika Ühendriikide osalemise kohta Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides.
KOKKUVÕTE
Tegemist on raamlepinguga, mida kohaldatakse kõikidele nendele ELi kriisiohjamisoperatsioonidele kolmandates riikides, milles USA on otsustanud osaleda. Lepingus määratletakse USA osalemise kord ja suhted ELiga missioonide elluviimise ajal.
Ameerika Ühendriikide osalemine Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides
USA on otsustanud osaleda konkreetsetes ELi operatsioonides. EL võtab seetõttu vastu otsuse, milles kutsutakse USAd operatsioonis osalema. USA kohustub nõustumise korral täitma selle nõukogu otsuse tingimused, mille alusel EL asjaomast operatsiooni ellu viib.
Seejärel konsulteerivad Euroopa Liit ja USA omavahel USA kavandatava panuse osas. USA annab panuse töötajate, üksuste või vahendite saatmise kaudu. EL ja USA lepivad muu hulgas kokku võimaliku USA panuse osas operatsiooni tegevuseelarvesse. Ühtlasi kannab USA kõik oma osalemisega seotud kulud, välja arvatud eelarve kohaselt ühised kulud.
USA võib pärast ELiga konsulteerimist otsustada mis tahes hetkel lõpetada kas täies ulatuses või osaliselt osalemine sõjalises operatsioonis. Otsuse kriisiohjamisoperatsiooni lõpetamise kohta langetab Euroopa Liit. EL peab siiski konsulteerima USAga, kui viimane panustab kavandatava otsuse kuupäeval operatsiooni.
Lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse ELi ja USA vahel diplomaatilisel teel.
USA lähetatud kontingendi staatus ELi kriisiohjamisoperatsioonis
USA kontingendi staatust reguleerib missiooni staatuse leping, mis sõlmitakse ELi ja selle riigi vahel, kus operatsioon toimub. USA peab vaatama staatuse lepingu läbi enne, kui ta otsustab, kas osaleda operatsioonis või mitte.
Kui staatuse lepingut ei ole veel sõlmitud, lepivad lepinguosalised enne USA kontingendi lähetamist kokku alternatiivses korras.
Missiooni staatuse lepingus määratakse USA lähetatud töötajate ja üksuste privileegid ja immuniteedid.
USA-l on õigus teostada operatsiooni toimumise riigis jurisdiktsiooni enda lähetatud töötajate üle. Ühtlasi vastutab USA riikliku õiguse kohaselt tema osalemisega seotud hagide menetlemise eest.
Operatsioonide elluviimine
EL vastutab kriisiohjamisoperatsioonide elluviimise eest. Ta määratleb missioonide eesmärgid ja suunised.
USA tagab, et tema töötajad ja üksused täidaksid oma ülesandeid nimetatud suuniste kohaselt. Lähetatud töötajad ja üksused peavad täitma ELi missioonijuhi käsklusi ja suuniseid, kuid kuuluvad jätkuvalt USA üldisse alluvusse.
USA määrab riikliku kontaktisiku, kes esindab operatsioonis USA kontingenti. See kontaktisik annab missioonijuhile aru ning vastutab USA kontingendi igapäevase distsipliini eest.
Kahjunõuetest loobumine
EL ja USA lepivad kokku, et loobuvad teineteise suhtes kõikidest ametlike kohustuste täitmisest tulenevate kahjude nõuetest, välja arvatud raske hooletuse või tahtliku üleastumise korral.
USA ja iga ELi liikmesriik peavad esitama kahjunõuetest loobumise kohta deklaratsiooni.
VIITED
| Õigusakt | Jõustunud | Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg | Euroopa Liidu Teataja |
|---|---|---|---|
|
Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vaheline raamleping |
Vt artikli 10 lõige 1. Ajutine kohaldamine: 17.5.2001 |
– |
ELT L 143, 31.5.2011 |
Käesolevat kokkuvõtlikku teabelehte levitatakse informatiivsel eesmärgil. Selle eesmärk ei ole tõlgendada ega asendada viitedokumenti, mis on ainuke õiguslikult siduv alusdokument.