RSS
Tähestikuline nimestik
See veebileht on kättesaadav 23 keeles
Uued kättesaadavad keeled:  BG - CS - ET - GA - LV - LT - HU - MT - PL - RO - SK - SL

We are migrating the content of this website during the first semester of 2014 into the new EUR-Lex web-portal. We apologise if some content is out of date before the migration. We will publish all updates and corrections in the new version of the portal.

Do you have any questions? Contact us.


Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

Euroopa Pettustevastane Amet asutati 1999. aastal eesmärgiga laiendada ja tõhustada pettuste ja muu komisjoni huve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemise meetmeid.

AKTID

Komisjoni otsus 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom, 28. aprill 1999, millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF).

Tegutsemisviisid:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta.

Nõukogu määrus (EURATOM) nr 1074/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta.

Institutsioonidevaheline kokkulepe, 25. mai 1999, Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust.

KOKKUVÕTE

Selle otsusega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), mis on Euroopa Komisjoni sõltumatu eristaatusega allüksus pettustevastaste juurdluste läbiviimiseks. Selle tegevust reguleerivad kaks määrust ja institutsioonidevaheline kokkulepe.

OLAFi pädevusvaldkonnad

Komisjoni otsusega asutatakse OLAF ja sätestatakse selle volitused, milleks on:

  • korraldada välist haldusjuurdlust seoses võitlusega pettuste, korruptsiooni ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu, samuti muu ühenduse sätteid rikkuva tegevusega seotud pettuste vastu;
  • korraldada sisehaldusjuurdlust, mille eesmärk on:
    1. võidelda pettuste, korruptsiooni ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu;
    2. uurida ametikohustuste täitmisega seotud raskeid juhtumeid, mis võivad endast kujutada ühenduste ametnike ja muude teenistujate kohustuste täitmata jätmist, mis võib kaasa tuua distsiplinaar- või vajaduse korral kriminaalmenetluse, või institutsioonide, asutuste, ametite, agentuuride ja nende selliste liikmete või töötajate samalaadsete kohustuste täitmata jätmist, kelle suhtes ei kohaldata Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ning ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi;
  • korraldada ühenduse institutsioonide ja asutuste taotluse alusel juurdlusi muudes valdkondades;
  • aidata tugevdada koostööd liikmesriikidega pettuste ärahoidmise valdkonnas;
  • töötada välja pettuste vastu võitlemise strateegiaid (valmistades ette õigusnormide algatamist ameti tegevusvaldkondades);
  • teha algust muude praktiliste tegevustega, mis on seotud pettustevastase võitlusega (infrastruktuuri arendamine, teabe kogumine ja analüüsimine, tehnilise abi osutamine);
  • hoida otsesidemeid liikmesriikide kohtu- ja õiguskaitseasutustega;
  • esindada komisjoni pettuste ärahoidmise valdkonnas.

OLAFi juurdluspädevus välisjuurdlustes kujutab endast peamiselt komisjonile määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvid) ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (komisjoni tehtav kohapealne kontroll ja inspekteerimine, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve) antud volitusi. Peale selle tugineb OLAF oma tegevuses määrusele (EÜ) nr 515/97, mis käsitleb vastastikust haldusabi.

OLAFi juurdluste kord

Kahes OLAFi juurdlusi käsitlevas määruses (üks EÜ ja teine Euratomi osas) sõnastatakse ameti peamised ülesanded ja määratletakse tema vastutusalasse kuuluvate haldusjuurdluste praktiline kord.

Kontrollimine ja ülevaatus, mida OLAF teostab seoses välisjuurdluste (liikmesriikides ja teatavates kolmandates riikides, millega ühendusel on koostöölepingud) ja sisejuurdlustega (asutamislepingutega või nende alusel asutatud institutsioonides ja asutustes), ei mõjuta liikmesriikide volitusi kriminaalvastutuse kohaldamiseks.

Juurdlusi algatab ja juhib OLAFi direktor omal algatusel või asjast huvitatud liikmesriigi (välisjuurdluste korral) või asjaomase institutsiooni või asutuse taotluse alusel (sisejuurdluste korral).

Välisjuurdluste raames teostab OLAF kohapealseid kontrolle, mille eest vastutab komisjon vastavalt määrustele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96.

Sisejuurdlusteks on OLAFil õigus viivitamatult ja ette teatamata pääseda juurde ühenduse institutsioonide, asutuste, ametite ja agentuuride valduses olevale teabele. Samuti võib amet nõuda kõigilt asjaomastelt isikutelt suulist teavet ning ettevõtjaid kohapeal kontrollida.

Kui amet avastab sisejuurdluse käigus, et mõni liige, juht, ametnik või muu teenistuja võib olla asjaga isiklikult seotud, teatab ta sellest institutsioonile, asutusele, ametile või agentuurile, kelle teenistuses kõnealune isik töötab, välja arvatud juhul, kui selle teabe avaldamine on vastuolus vajadusega tagada juurdluse ja võimaliku siseriikliku juurdluse huvides range konfidentsiaalsus.

Liikmesriigid, institutsioonid, asutused, ametid ja agentuurid peavad OLAFi taotlusel või omal algatusel esitama ametile nende valduses olevad dokumendid või teabe, mis on seotud käimasoleva juurdlusega.

Ametile edastatud kogu teavet kaitstakse nõuetekohaselt.

Juurdluse lõpetamisel koostab OLAF aruande, mis sisaldab soovitusi vajalike meetmete kohta. Aruanne saadetakse välisjuurdluste korral liikmesriikidele, sisejuurdluste korral institutsioonidele, asutustele, ametitele ja agentuuridele.

Informatsiooni võib liikmesriikide pädevatele asutustele ning asjaomastele institutsioonidele, asutustele, ametitele ja agentuuridele saata ka juurdluse ajal (amet on otseühenduses liikmesriikide kohtu- ja õiguskaitseasutustega).

OLAFi tegevuse sõltumatust kaitseb järelevalvekomitee, mis koosneb viiest sõltumatust välisliikmest, kes nimetatakse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisel kokkuleppel. Kui direktori arvates seab komisjoni võetud meede kahtluse alla tema sõltumatuse, on tal õigus pöörduda komisjoni vastu hagiga Euroopa Kohtusse.

Iga ühenduse institutsiooni, asutuse, ameti või agentuuri liige, kes leiab, et tema huve on sisejuurdluse käigus kahjustatud, võib pöörduda kaebusega OLAFi direktori poole või esitada hagi Euroopa Kohtule.

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni institutsioonidevaheline kokkulepe

Euroopa Parlamendi , nõukogu ja komisjoni institutsioonidevahelise kokkuleppe eesmärk on tagada sisejuurdluste läbiviimine samaväärsetes tingimustes nii kolmes nimetatud institutsioonis kui ka kõigis teistes ühenduse asutustes, ametites ja agentuurides, sealhulgas Euroopa Investeerimispangas (EIP) ja Euroopa Keskpangas (EKP).

Selleks on kolm institutsiooni jõudnud kokkuleppele võtta vastu siseotsus, mis põhineb kokkuleppele lisatud standardvormil, ning kutsuda teisi institutsioone, asutusi, ameteid ja agentuure üles kokkuleppega liituma.

Näidisotsus eeldab asjaomase institutsiooni, asutuse, ameti või agentuuri peasekretärilt, osakondadelt ja kõigilt teenistujatelt täielikku koostööd OLAFi esindajatega ja kogu vajaliku teabe edastamist.

Kui on alust kahtlustada pettust, korruptsiooni või muud ühenduste huve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust:

  • iga liige, kes saab teada sellistest tõenditest, peab sellest viivitamata teatama oma teenistuse juhile või peadirektorile või juhul, kui ta peab seda vajalikuks, oma peasekretärile või otse OLAFile;
  • komisjoni peasekretär, peadirektorid ja teenistuste juhid või tegevjuhid peavad viivitamata edastama OLAFile kõik tõendid, mille alusel võib eeldada eeskirjade eiramist;
  • institutsioonide, asutuste, ametite või agentuuride liikmed peavad edastama teabe otse presidendile või vajaduse korral OLAFile.

Kui sisejuurdluse käigus selgub, et mõni liige, juht, ametnik või muu teenistuja on asjaga seotud, teatatakse sellest kiiresti asjaomasele isikule, kellel palutakse esitada oma seisukohad teda käsitlevate asjaolude kohta. Kutse võib edasi lükata, kui see on vajalik juurdluse või edaspidiste siseriiklike juurdluste huvides.

Kui liikmesriigi politsei- või õigusasutus edastab taotluse institutsiooni, asutuse, ameti või agentuuri juhi, ametniku või teenistuja kohtupuutumatusest vabastamiseks, esitab OLAF selle kohta arvamuse. Kui taotlus käsitleb institutsiooni või asutuse liiget, teatatakse sellest ametile.

Kontekst

EÜ asutamisleping on selge õiguslik alus ühenduse ja liikmesriikide võitluseks pettuste ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu (artikkel 280). Amsterdami lepingu jõustumine on andnud ühenduse käsutusse palju tõhusamad vahendid pettuste vastu võitlemiseks ning majandus- ja finantskuritegevuse väljajuurimiseks.

Sellega asendati pettuste tõkestamise kooskõlastamisega tegelev komisjoni töökond Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF), mis lisaks juurdluste läbiviimisele töötab välja ja valmistab ette õigusakte ühenduse finantshuvide kaitsmiseks ja pettuste vastu võitlemiseks. OLAFil on oma eelkäijaga võrreldes juurdluste läbiviimisel suurem sõltumatus.

VIITED

AktJõustunudLiikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaegEuroopa Liidu Teataja
1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom

28.4.1999

EÜT L 136, 31.5.1999

Määrus (EÜ) nr 1073/1999

1.6.1999

EÜT L 136, 31.5.1999

Määrus (Euratom) nr 1074/1999

1.6.1999

EÜT L 136, 31.5.1999

Institutsioonidevaheline kokkulepe

1.6.1999

EÜT L 136, 31.5.1999

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta [KOM(2006) 244 lõplik – Euroopa Liidu Teatajas avaldamata].
Ettepaneku peamised eesmärgid on järgmised.

  • Juhtimine, koostöö institutsioonide ja järelevalvekomitee vahel. Komisjon näeb uurimistegevusega seotud prioriteetide osas vajadust poliitilise juhtimise järele. Struktureeritud dialoogi raames soovitab komisjon korrapäraseid kohtumisi järelevalvekomitee ja muude Euroopa institutsioonide vahel, sekkumata uurimistegevusse.
  • Asjaga seotud isikute õiguste tagamine. Komisjon teeb ettepaneku kaasata määrusesse üksikasjalikud eeskirjad sise- ja välisjuurdluste läbiviimisel järgitavate menetlustagatiste kohta.
  • Juurdluste järelevalve tõhustamine. Tuleks tõhustada järelevalvet, millega tagatakse erimenetluste järgimine, ning võtta kasutusele võimalus arvamuse taotlemiseks. Seda rolli täidab järelevalvenõunik.
  • Teabe parema liikumise tagamine. Selle ettepanekuga kavatseb komisjon parandada teabe liikumist OLAFi ja Euroopa asutuste ja institutsioonide, OLAFi ja liikmesriikide ning OLAFi ja teavitajate vahel.
  • OLAFi töö tõhustamine. Komisjon kavandab meetmeid, mis võimaldavad OLAFil keskenduda prioriteetsetele tegevustele. Näiteks tuleks selgemalt sätestada juurdluste algatamise ja lõpetamise kord.
  • OLAFi juurdluste tõhustamine. Komisjon teeb ettepaneku piiritleda selgemalt OLAFi juurdluspädevus sellistes välisjuurdlustes, kus uuritakse ettevõtteid, kes saavad ühenduse toetust kas lepingu, kokkuleppe või toetuslepingu alusel (otsesed kulud).
  • Peadirektori ametiaeg. Sõltumatuse suurendamiseks tuleks edaspidi loobuda OLAFi peadirektori ametiaja pikendamisest.

Kaasotsustamismenetlus (COD/2006/0084)

Tegevusaruanded:

Euroopa Pettustevastase Ameti aruanne. Kaheksas tegevusaruanne (DE ) (EN ) (FR ), mis käsitleb ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007 [Euroopa Liidu Teatajas avaldamata].
Kaheksandas tegevusaruandes antakse ülevaade eelmiste aastate peamistest suundumustest. OLAFile laekunud teabe maht ja kvaliteet on viimastel aastatel pidevalt paranenud, mis kinnitab avalikkuse usaldust ameti vastu 2007. aastal algatas OLAF rohkem juhtumeid kui 2006. aastal. Samamoodi kasvas ka lõpetatud juhtumite arv võrreldes eelnenud aastatega, mida iseloomustas lõpetatud juhtumite arvu vähenemine. OLAFi omal algatusel läbiviidavate juurdluste maht on kasvanud suuremaks liikmesriikide ametiasutuste abistamiseks toimetatavate juurdluste mahust. Seoses ameti praeguste juhtumite keerukusega ja vajadusega kaasata juurdlustesse liikmesriike või välispartnereid, muutus juhtumite menetlemise keskmine aeg 2007. aastal mõnevõrra pikemaks. Võitluses pettuste vastu on OLAF jätkanud aktiivset koostööd liikmesriikidega, ELi politsei- ja õigusalase koostöö eest vastutavate asutustega ja rahvusvaheliste partneritega.

Euroopa Pettustevastase Ameti aruanne. Seitsmes tegevusaruanne (EN ), mis käsitleb ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2006 [Euroopa Liidu Teatajas avaldamata].
Selles aruandes jätkatakse kuuenda tegevusaruande teemade käsitlemist. Aruandes hindab komisjon eeskirjade eiramisi ja tutvustab olulisemaid liikmesriikide ja ameti poolt 2006. aastal võetud meetmeid, mis olid suunatud pettuste ennetamisele ja nende vastu võitlemisele. Ühtlasi kirjeldatakse aruandes üksikasjalikult, kuidas OLAF jõuab otsuseni pettusevastase juurdluse algatamiseks, ning selgitatakse juhtumite käsitlemise põhimõtteid.

Euroopa Pettustevastase Ameti aruanne. Kuues tegevusaruanne (DE ) (EN ) (FR ), mis käsitleb ajavahemikku 1. jaanuarist 2004 kuni 31. detsembrini 2005 [Euroopa Liidu Teatajas avaldamata].

Hindamisaruanne: Komisjoni aruanne (DA) (DE) (EL) (EN) (ES) (FR) (IT) (NL) (PT) (FI) (SV), 2. aprill 2003, hinnang Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) tegevusele [KOM(2003) 154 lõplik – Euroopa Liidu Teataja C 76, 25.3.2004].

Institutsioonide otsused:

Nõukogu otsus 1999/394/EÜ, 25. mai 1999, pettuste, korruptsiooni ja muu ühenduste huve kahjustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega seotud sisejuurdluse tingimuste kohta [Euroopa Ühenduste Teataja L 149, 16.6.1999].
Vastavalt institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatule märgitakse otsuses, et nõukogu peab tegema ametiga koostööd ja tagama teabe edastamise; samuti kohustab otsus julgeolekuametit OLAFi töötajatele ametiasjus abiks olema. Vastutasuks peab amet teavitama kõiki OLAFi juurdlustega seotud isikuid.

Komisjoni otsus 1999/396/EÜ, 2. juuni 1999, pettuste, korruptsiooni ja muu ühenduste huve kahjustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega seotud sisejuurdluse tingimuste kohta [Euroopa Ühenduste Teataja L 149, 16.6.1999].
Vastavalt institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatule märgitakse otsuses, et komisjon peab tegema ametiga koostööd ja tagama teabe edastamise; samuti kohustab otsus julgeolekuametit OLAFi töötajatele ametiasjus abiks olema. Vastutasuks peab amet teavitama kõiki OLAFi juurdlustega seotud isikuid.

Euroopa Parlamendi 18. novembri 1999. aasta otsus pettuste, korruptsiooni ja muu ühenduste huve kahjustava õigusvastase tegevuse tõkestamisega seotud sisejuurdluse suhtes esitatavate nõuete ja tingimuste kohta [Euroopa Parlamendi kodukord, XI lisa – Euroopa Liidu Teataja L 44, 15.2.2005].
Vastavalt institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatule märgitakse otsuses, et Euroopa Parlament peab tegema ametiga koostööd ja tagama teabe edastamise. Otsus kohustab parlamendi julgeolekuametit OLAFi töötajatele ametiasjus abiks olema. Samuti kohustab see OLAFit teavitama kõiki juurdlustega seotud isikuid.

Euroopa Keskpanga otsus 1999/726/EÜ, 7. oktoober 1999, pettuste ärahoidmise kohta – [Euroopa Ühenduste Teataja L 291, 12.11.1999].
Otsuse eesmärk on tagada piisav kaitse pettuste ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu Euroopa Keskpangas (EKP) ning samas säilitada kohustuste jagamine ja tasakaal EKP ja teiste Euroopa institutsioonide vahel.
Sellest tulenevalt luuakse otsusega pettustevastane komitee, mille ülesanne on valvata EKP siseauditi direktoraadi sõltumatuse ja toimimise üle. Samuti vastutab pettustevastane komitee suhete eest OLAFi järelevalvekomiteega. Neid suhteid reguleerivad EKP otsusega kehtestatud põhimõtted.

Euroopa Kohtu 26. oktoobri 1999. aasta otsus pettuste, korruptsiooni ja muu ühenduste huve kahjustava õigusvastase tegevuse tõkestamisega seotud sisejuurdluse suhtes esitatavate nõuete ja tingimuste kohta [Euroopa Liidu Teatajas avaldamata].
Vastavalt OLAFi asutamismääruste sätetele nõutakse otsuses, et kohus peab tegema ametiga koostööd ja tagama teabe edastamise. Samuti sätestatakse selles OLAFi töötajate poolt sisejuurdluste toimetamisel järgitav kord. Konfidentsiaalsuse põhimõttest tulenevalt keelatakse selles OLAFi juurdepääs dokumentidele, mis on seotud käimasolevate või lõpetatud kohtumenetlustega.

Euroopa Kohtu otsus, 10. juuli 2003, millega jäetakse kõrvale Euroopa Keskpanga otsus 1999/726/EÜ pettuse ärahoidmise ja ühenduste finantshuvide kaitse kohta (kohtuasjas C-11/00).

Viimati muudetud: 05.11.2008
Õigusteave | Selle saidi kohta | Otsi | Kontakt | Üles