RSS
Tähestikuline nimestik
See veebileht on kättesaadav 23 keeles
Uued kättesaadavad keeled:  BG - CS - ET - GA - LV - LT - HU - MT - PL - RO - SK - SL

We are migrating the content of this website during the first semester of 2014 into the new EUR-Lex web-portal. We apologise if some content is out of date before the migration. We will publish all updates and corrections in the new version of the portal.

Do you have any questions? Contact us.


WTO lepingute vastuvõtmine

Selle otsusega võtab nõukogu vastu õigustekstid, milleni jõuti mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemusena, kui allkirjastati Marrakechi lõppakt ja asutati Maailma Kaubandusorganisatsioon.

AKT

Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsus 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) [Euroopa Ühenduste Teataja L 336, 23.12.1994].

KOKKUVÕTE

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemusi ühendav lõppakt

Selle otsusega võtab nõukogu Euroopa Ühenduse nimel vastu tema pädevusse kuuluvad mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemused, mis on koondatud 15. aprillil 1994. aastal Marokos Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide poolt alla kirjutatud Marrakechi lõppakti (EN) (FR).

Marrakechi lõppaktis on loetletud mitme- ja mõnepoolsed lepingud ning ministrite otsused ja deklaratsioonid, milles selgitatakse teatavate lepingute sätteid. Nende lepingute all mõeldaksegi mitmepoolseid kaubanduskokkuleppeid, ning neile lisanduvad õigusaktid moodustavad WTO lepingute lahutamatu osa ja on siduvad kõigile WTO (EN) (FR) liikmetele. Kuigi mõnepoolseid lepinguid käsitatakse WTO lepingute osana, ei tulene neist õigusi ega kohustusi WTO liikmetele, kes ei ole neid tunnustanud (nt riigihankeid käsitlev leping).

Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu juurde kuuluvad mitmed lisad, mis sisaldavad WTO lepinguid. Lisa 1A hõlmab kaubavahetust käsitlevaid mitmepoolseid lepinguid. Nendeks on:

  • 1994. aasta üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (GATT 1994 (EN) (FR)) (milles sisaldus ka GATT 1947);
  • põllumajandusleping;
  • sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping;
  • tekstiil- ja rõivatoodete leping;
  • tehniliste kaubandustõkete leping;
  • kaubandusalaste investeerimismeetmete leping;
  • dumpinguvastaste meetmete leping;
  • tolliväärtuse määramise leping;
  • eksportkauba eelinspekteerimise leping;
  • päritolureeglite leping;
  • impordilitsentside protseduuride leping;
  • subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping;
  • kaitsemeetmete leping.

WTO asutamislepingu lisa 1B sisaldab teenustekaubanduse üldlepingut (GATS (EN) (FR)) ja lisa 1C koosneb intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingust (TRIPS (EN) (FR)), mis hõlmab piraatkaubaga kauplemist.

Lisa 2 sisaldab vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsituslepet. Lisa 3 puudutab WTO liikmete kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanismi.

Lisa 4 käsitleb mitmepoolseid kaubanduskokkuleppeid. Nendeks on:

  • tsiviillennukikaubanduse leping,
  • riigihangete leping,
  • rahvusvaheline piimaleping,
  • rahvusvaheline veiselihaleping.

Kaks viimast lepingut tunnistati 1997. aasta lõpus kehtetuks.

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamisleping

Selle lepinguga nähti ette ühine institutsiooniline raamistik rahvusvaheliste kaubandussuhete korraldamiseks eespool nimetatud lepingutest ja õigusaktidest tulenevate eeskirjade kontekstis.

Erinevalt oma eelkäijast (GATT) on WTO näol tegu alalise organisatsiooniga, millel on iseseisev õigusvõime ja atribuudid. Kõik GATTi lepinguosalised said 1. jaanuaril 1995 WTO asutajaliikmeteks. Alates sellest kuupäevast on liituda soovijad pidanud järgima ühinemise korda, mis on sätestatud WTO asutamislepingus.

WTO liikmed on püstitanud järgmised eesmärgid:

  • elatustaseme parandamine,
  • täistööhõive ning kindlalt kasvava reaaltulu ja tegeliku nõudluse mahu tagamine,
  • kaupade ja teenuste tootmise ja nendega kauplemise laiendamine,
  • säästev areng ja keskkonnakaitse,
  • arengumaade vajadustega arvestamine.

WTO ülesanne on:

  • aidata kaasa mitmesuguste kaubanduskokkulepete rakendamisele, haldamisele ja toimimisele;
  • tagada foorum mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste jaoks;
  • lahendada kaubandusvaidlusi vaidluste lahendamise organi (VLO (EN) (FR)) kaudu;
  • vaadata läbi liikmete riiklikku kaubanduspoliitikat;
  • teha koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tagada ülemaailmse majanduspoliitika kujundamisel suurem sidusus.

WTO struktuuri kõrgeim organ on kõigi liikmesriikide esindajatest koosnev ministrite konverents, mis tuleb kokku vähemalt kord kahe aasta jooksul. Ministrite konverentsi kohtumiste vahelisel ajal täidab WTO funktsioone kõigi liikmete esindajatest koosnev peanõukogu, kes valvab lepingute rakendamise ja ministrite otsuste üle. Peanõukogu tuleb kokku ka selleks, et täita kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanismis (KPLM (EN) (FR)) ette nähtud kaubanduspoliitika läbivaatamise organi ja vaidluste lahendamise organi kohustusi.

Peanõukogu juhtimise alla kuulub kolm allorganit: kaubavahetuse nõukogu, teenustekaubanduse nõukogu ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide nõukogu. Samuti moodustatakse komiteed, mis sõltuvad peanõukogust, kuid mitte nimetatud kolmest nõukogust, näiteks kaubandus- ja arenduskomitee, kaubandus- ja keskkonnakomitee ning piirkondlike lepingute komitee. Peale selle on veel kaks komiteed, mis vastutavad tsiviillennukikaubandust ja riigihankeid käsitlevate mõnepoolsete lepingute rakendamise eest.

Peanõukogu nimetab peadirektori, kes vastutab WTO sekretariaadi juhtimise eest.

Üldiselt võtab WTO otsuseid vastu konsensuse põhimõttel. Kui otsust pole võimalik vastu võtta konsensuse alusel, langetatakse otsused häälteenamusega – igal WTO liikmel on üks hääl. WTO täisliikme staatuses oleva Euroopa Ühenduse häälte arv vastab WTOsse kuuluvate liikmesriikide arvule. Lepingus sätestatakse, et Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide häälte arv ei tohi mingil juhul ületada Euroopa Ühenduse liikmesriikide arvu.

Iga WTO liige võib esitada ministrite konverentsile ettepanekuid WTO mitmepoolsete kaubanduslepingute sätete muutmiseks.

Vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitamise lepe

WTO vaidluste lahendamise süsteem on mitmepoolse kaubandussüsteemi oluline element. Selle aluseks on GATT 1994 XXII ja XXIII artikkel ning hiljem välja töötatud eeskirjad ja protseduurid, mis on sätestatud WTO asutamislepingu koosseisu kuuluvas vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitamise leppes.

Vaidluste lahendamise süsteem hõlmab kõiki mitmepoolseid kaubanduslepinguid. See kehtib ka kaubavahetuse, teenustega kauplemise ja intellektuaalomandiga seotud küsimuste suhtes, mida reguleerib intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS-leping). Samuti kohaldatakse seda vaidluste suhtes, mis tulenevad mõnepoolsest riigihangete lepingust. Mõned nimetatud lepingud sisaldavad sätteid, mis reguleerivad üksnes kõnealuse lepinguga seotud vaidluste lahendamist ning mis võivad käsitusleppe eeskirju täiendada või muuta.

Vaidluste lahendamise süsteemi rakendab käsitusleppe alusel asutatud vaidluste lahendamise organ (VLO). VLO koosolekutel võivad osaleda kõik WTO liikmed. Kui VLO rakendab mõnepoolse kaubanduslepinguga seotud vaidluste lahendamise sätteid, võivad vaidluse puhul tehtavatest VLO otsustest ja toimingutest osa võtta ainult kõnesoleva lepingu osalisteks olevad liikmed.

Vaidluste lahendamise protsess algatatakse, kui üks liige esitab teisele taotluse konkreetse küsimuse asjus konsulteerimiseks. Konsultatsioonid peavad algama vähemalt 30 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist. Kui vaidlust ei õnnestu konsultatsioonide abil lahendada, võib liige esitada VLO-le taotluse moodustada nimetatud küsimusega tegelemiseks vaekogu, mis tavaliselt koosneb kolmest sõltumatust eksperdist. Lisaks võivad vaidluspooled vabatahtlikult kokku leppida muude vaidluste lahendamise meetodite kasutamise osas, sealhulgas head teened, lepitus ja vahendus.

Pärast poolte ärakuulamist esitab vaekogu VLO-le ettekande. Vaekogu peab oma tööga lõpule jõudma kuue kuu jooksul, kiireloomulistel juhtudel kolme kuu jooksul. VLO ei kiida ettekandeid heaks enne 20 päeva möödumist nende laialijagamisest liikmetele. Ettekanne kiidetakse heaks 60 päeva jooksul pärast liikmetele jagamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui VLO otsustab konsensuse alusel seda mitte heaks kiita (negatiivne konsensus) või kui üks pool teatab oma otsusest edasi kaevata.

WTO vaidluste lahendamise protseduur annab kõigile vaekogus arutamisel oleva asja pooltele võimaluse edasi kaevata. Apellatsioonkaebus peab piirduma vaekogu ettekandes hõlmatud juriidiliste küsimustega ning vaekogu antud juriidilise tõlgendusega. Apellatsioonkaebuse vaatab läbi alaline apellatsioonikogu, mis koosneb VLO poolt neljaks aastaks määratud seitsmest liikmest. Apellatsioonikogu kolm liiget tegelevad ühe konkreetse asjaga. Apellatsioonikogu ettekande kiidab heaks VLO ning vaidluspooled tunnustavad seda tingimusteta, välja arvatud negatiivse konsensuse korral, ehk teisisõnu, kui konsensuse alusel otsustatakse seda mitte heaks kiita.

VLO korraldab järelevalvet vastuvõetud soovituste ja otsuste rakendamise üle ning kõik arutamisel olevad küsimused jäävad VLO koosolekute päevakorda kuni nende lahendamiseni. Samuti määratakse tähtajad vaekogu ettekannetes antud soovituste rakendamiseks. Kui poolel ei õnnestu neid soovitusi mõistliku aja jooksul rakendada, peab ta alustama läbirääkimisi kaebuse esitanud poolega, et jõuda kokkuleppele mõlemat poolt rahuldava hüvitise osas. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, võib VLO anda kaebavale poolele loa peatada kontsessioonide või muude kohustuste kohaldamine asjaomase liikme suhtes. Kompenseerimine ja kontsessioonide peatamine on siiski üksnes ajutised abinõud, mida võib kasutada seni, kuni asjaomane liige pole rakendanud VLO soovitusi ja otsuseid.

Kõikidel juhtudel kohustuvad liikmed mitte tegema otsust selle kohta, kas on esinenud WTO raamistikus sätestatud kohustuste rikkumine, ning mitte peatama kontsessioone. Liikmed peavad kohaldama käsitusleppes sätestatud vaidluste lahendamise eeskirju ja protseduure.

Peale selle tunnistatakse vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitamise leppes WTO arengumaaliikmete ja vähim arenenud liikmesmaade eriseisundit. Arengumaadel on õigus taotleda kiirendatud korra kohaldamist, tähtaegade pikendamist või täiendavat õigusabi. WTO liikmed peaksid pöörama erilist tähelepanu arengumaaliikmete seisundile.

Kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanism (KPLM)

Kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanism (KPLM) loodi GATTi alusel ajutise meetmena 1989. aastal pärast Uruguay vooru vahekokkuvõtete tegemist. Sellest mehhanismist on saanud WTO süsteemi lahutamatu osa, mis hõlmab kõiki WTO lepingutega reguleeritud valdkondi (kaupade, teenuste ja intellektuaalomandiga seotud küsimusi).

Eelkõige on KPLMi eesmärk saavutada WTO liikmete kaubanduspoliitika ja -tavade suurem läbipaistvus ja mõistetavus, soodustada mitmepoolses kaubandussüsteemis kehtivate eeskirjade järgimist liikmete poolt ning aidata seeläbi kaasa süsteemi tõrgeteta toimimisele.

Kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanismi raames kuuluvad läbivaatamisele kõik WTO liikmed. Maailmakaubanduses on kõige suurema osakaaluga nelja liikme (praeguse seisuga Euroopa Ühendus, Ameerika Ühendriigid, Jaapan ja Kanada) tegevus vaadatakse läbi iga kahe aasta järel, järgmise 16 liikme tegevus iga nelja aasta järel ja teiste liikmete tegevus iga kuue aasta järel. Vähim arenenud liikmetele võidakse määrata pikem vaheaeg. Praktikas on läbivaatamise sageduse nõudeid veidi paindlikumaks muudetud (kuni kuuekuulise intervalliga). 1996. aastal lepiti kokku, et nelja suurima kaubandusjõu iga teine läbivaatus on vaheläbivaatus.

Kaubanduspoliitika läbivaatamisega tegeleb kaubanduspoliitika läbivaatamise organ (KPLO), tuginedes asjaomase liikme esitatud üldpoliitika deklaratsioonile ja WTO sekretariaadi koostatud aruandele. Aruande koostamisel kasutab sekretariaat asjaomase liikmesriigi abi, kuid jätab endale täieliku vastutuse esitatud faktide ja väljendatud seisukohtade eest. Sekretariaadi aruanne ja liikme deklaratsioon avaldatakse pärast läbivaatuskoosolekut koos koosoleku protokolli ja kaubanduspoliitika läbivaatamise organi eesistuja poolt koosoleku lõpus esitatud kokkuvõtlike märkuste tekstiga.

Lisateavet leiate väliskaubanduse peadirektoraadi (EN) ja WTO (EN) (FR) veebisaidilt.

VIITED

AktJõustumineLiikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaegEuroopa Liidu Teataja
Otsus 94/800/EÜ

22.12.1994

EÜT L 336, 23.12.1994

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Communication from the Commission to the Council and to the European Parliament of 26 November 2003 - Reviving the DDA Negotiations - the EU Perspective [COM(2003) 734 final - Not published in the Official Journal]. (Komisjoni 26. novembri 2003. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Doha arenguvooru läbirääkimiste taaselustamine – ELi vaatenurk) [KOM(2003) 734 lõplik – Euroopa Liidu Teatajas avaldamata].

Viimati muudetud: 21.04.2008
Õigusteave | Selle saidi kohta | Otsi | Kontakt | Üles