EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide lennutranspordileping

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahel allkirjastatud lennutranspordileping

otsus 2007/339/EÜ, mis käsitleb ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelise lennutranspordilepingu allkirjastamist ja ajutist kohaldamist

otsus (EL) 2020/1110 ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelise lennutranspordilepingu sõlmimise kohta

MIS ON LEPINGU JA OTSUSTE EESMÄRK?

  • Leping tagab kõikide Atlandi-üleste marsruutide avamise Euroopa Liidu (EL) ja Ameerika Ühendriikide (USA) lennuettevõtjatele. Seda muudeti 2010. aastal protokolliga (vt teise etapi lepingut).
  • See hõlmab ka kokkulepet jätkata lepingu raames tööd lennuettevõtjate omandiõiguse ja kontrolliga seotud küsimustes.
  • Otsustega 2007/339/EÜ ja (EL) 2020/1110 tähistatakse vastavalt lepingu allkirjastamist Euroopa Ühenduse poolt ja selle heakskiitmist ELi poolt.

PÕHIPUNKTID

Turulepääs: liiklusõigused ja ärilised või käitamisega seonduvad küsimused

  • Leping annab ELi lennuettevõtjatele õiguse
    • teostada USAsse lende kõikidest ELi lennujaamadest, olenemata lennuettevõtja asutamise kohast ELis (ühenduse lennuettevõtja mõiste);
    • käitada rahvusvahelisi marsruute ELi ja USA vahel (kolmanda* ja neljanda* vabaduse õigused) ning marsruute väljapoole ELi ja USAd (viienda vabaduse õigused*) ilma lendude arvu või õhusõidukite tüübi suhtes kehtivate piiranguteta;
    • piiranguteta teostada seitsmenda vabaduse* kaubaveoteenuseid (USA lennuettevõtjad ei saa siiski täiendavaid eranditult kaubaveo teenusega seotud seitsmenda vabaduse õigusi lisaks õigustele, mille nad on eelnevalt saanud kaheksalt ELi liikmesriigilt);
    • piirangutega teostada reisijateveo eesmärgil seitsmenda vabaduse lende USA ja Euroopa ühise lennunduspiirkonna* (ECAA) mis tahes punkti vahel (USA lennuettevõtjatele asjaomaseid õigusi siiski ei anta).
  • Leping võimaldab vaba hinnakujundust (kuigi USA lennuettevõtjad ei saa kehtestada hindu ELi-sisestele marsruutidele) ning sisaldab üksikasjalikke eeskirju frantsiisi- ja tootemargikokkulepete kohta, et ELi lennuettevõtjad saaksid oma võrgustikku USA turule laiendada.
  • Samuti tagab leping piiramatu koodijagamise (juhul kui kaks või enam lennuettevõtjat jagavad sama lendu) ning loob ELi lennuettevõtjatele uusi võimalusi pakkuda rahvusvahelistel marsruutidel USA lennuettevõtjatele meeskonnaga õhusõidukeid (tuntud kui märgrent).

Turulepääs: omandiõigus ja kontroll

  • USA lennuettevõtjad tagavad
    • ELi kodanike omandi lubatud protsendi ulatuses, sealhulgas enam kui 50 % suuruse omakapitali omamise võimaluse;
    • USA lennuettevõtjatesse tehtud ELi investeeringutega seotud tehingute õiglase ja kiire arutamise.
  • ELi lennuettevõtjad tagavad
    • õiguse piirata USA investeeringuid ELi lennuettevõtjatesse 25 %-ni hääleõigusega aktsiatest (mis vastab USA süsteemile);
    • mis tahes ELi lennuettevõtja, mida omavad või kontrollivad ELi või Euroopa ühise lennunduspiirkonna kodanikud, tunnustamise USA poolt.
  • Kolmandate riikide lennuettevõtjad tagavad, et
    • USA tunnustab ühepoolselt ELi omandiõigust ja kontrolli mis tahes lennuettevõtja suhtes Euroopa Majanduspiirkonnas, Euroopa ühises lennunduspiirkonnas ja 18 Aafrika riigis.
  • Lepinguga loodud ühiskomiteel on oma ülesanne omandiõiguse ja kontrolliga seotud küsimustes.

Õigusloomealane koostöö

Leping tõhustab ühtlasi kahe osapoole vahelist koostööd järgnevates valdkondades.

  • Julgestus: koostöö kooskõlastatud tavade ja standardite saavutamiseks ning nõuete erinevuse vähendamiseks julgestusmeetmete vallas.
  • Ohutus: parem konsulteerimine ja koostöö mõlema poole ohutusalaste probleemide korral.
  • Konkurentsipoliitika: kohustus teha koostööd konkurentsirežiimide kohaldamiseks selliste lepingute suhtes, mis mõjutavad transatlantilist turgu, ning edendada lepingute võrdset regulatiivset käsitlemist.
  • Valitsuse subsiidiumid: tunnistamine, et need võivad mõjutada lennuettevõtjate suutlikkust õiglaselt ja võrdväärselt konkureerida, ning vajadus kokkulepete järele, mis võimaldavad tõstatada subsiidiumidega seotud probleeme.
  • Keskkond: keskkonnakaitse tähtsuse tunnistamine ning kavatsused tõhustada koostööd tehnoloogia vallas, et vähendada lennutranspordi heidet ja parandada kütusesäästlikkust.

Leping hõlmab ka selget tegevuskava, mis sisaldab teise etapi lepingu läbirääkimisteks mittetäielikku loetelu prioriteetsete huvi pakkuvate küsimuste kohta.

Teise etapi leping

ELi ja USA vahelisi täiendavaid läbirääkimisi alustati 2008. aastal ning need päädisid 2010. aastal teise etapi lepingu sõlmimisega. Kõnealune protokoll põhineb esimesel lepingul ning käsitleb täiendavaid investeeringuid ja turulepääsu võimalusi. Samuti tugevdab see koostööraamistikku sellistes õigusvaldkondades nagu ohutus, turvalisus, sotsiaalsed aspektid ja eelkõige keskkond, mille puhul mõlemad pooled nõustusid asjaomase keskkonnalase ühisavaldusega.

Norra ja Island ühinesid lepinguga 2011. aastal.

JÕUSTUMISE KUUPÄEV

Leping jõustus 29. juunil 2020. Seda on ajutiselt kohaldatud alates 30. märtsist 2008 (lennutranspordilepingu artikkel 25). Lennutranspordilepingu muutmise protokoll jõustus 5. mail 2022.

TAUST

  • Enne 2007. aastal sõlmitud lepingut reguleerisid lennutranspordialaseid suhteid USAga liikmesriikide ja USA vahelised kahepoolsed kokkulepped. 16 liikmesriigiga olid juba sõlmitud nn „avatud taeva“ lepingud. Selline killustatud lähenemisviis osutus aga takistuseks tõelise ühtse turu väljakujundamisele.
  • 2002. aastal võttis Euroopa Liidu Kohus vastu otsused Euroopa Komisjoni edastatud juhtumite kohta (C-466/98, C-467/98, C468/98, C-469/98, C-472/98, C-475/98 ja C-476/98). Nendes selgitati ELi ja liikmesriikide vahelist välisvolituste jagamist ning selgitati teatavaid asutamisvabadusega seotud küsimusi.
  • Selle tulemusena sai komisjon volituse pidada USAga läbirääkimisi kogu ELis kohaldatava lennunduslepingu üle.
  • Lisateave

PÕHIMÕISTED

Kolmanda vabaduse õigused. Rahvusvaheliste regulaarsete lennuteenustega seoses ühe riigi poolt teisele riigile antud õigus või privileeg panna esimese riigi territooriumil maha lennuettevõtja koduriigist saabuvad reisijad, last ja post.
Neljanda vabaduse õigused. Rahvusvaheliste regulaarsete lennuteenustega seoses ühe riigi poolt teisele riigile antud õigus või privileeg võtta esimese riigi territooriumil peale lennuettevõtja koduriiki suunduvad reisijad või saadetav last ja post.
Viienda vabaduse õigused. Rahvusvaheliste regulaarsete lennuteenustega seoses ühe riigi poolt teisele riigile antud õigus või privileeg panna esimese riigi territooriumil maha ja võtta peale kolmandast riigist saabuvad või kolmandasse riiki suunduvad reisijad või saadetav last ja post.
Seitsmes vabadus. Rahvusvaheliste regulaarsete lennuteenustega seoses ühe riigi poolt teisele riigile antud õigus või privileeg pidada veo eesmärgil lennuühendust asjaomast õigust või privileegi andva riigi ja mis tahes kolmanda riigi territooriumi vahel. See ei eelda aga, et teenus peaks olema ühendatud mis tahes muu teenusega lennuettevõtja koduriiki või koduriigist või laiendab asjaomast teenust.
Euroopa ühine lennunduspiirkond. Siia kuuluvad liikmesriigid, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Island, Kosovo*, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Norra ja Serbia.

PÕHIDOKUMENDID

Lennutranspordileping (ELT L 134, 25.5.2007, lk 4–41)

Lennutranspordilepingu hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 25. aprilli 2007. aasta otsus 2007/339/EÜ, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahelise lennutranspordilepingu allkirjastamist ja ajutist kohaldamist (ELT L 134, 25.5.2007, lk 1–3)

Nõukogu 23. jaanuari 2018. aasta otsus (EL) 2020/1110 ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahelise lennutranspordilepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 244, 29.7.2020, lk 6–7)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Teave Ameerika Ühendriikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise lennutranspordilepingu muutmise protokolli jõustumise kohta (ELT L 126, 29.4.2022, lk 1)

Teave ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahelise lennutranspordilepingu jõustumise kohta (ELT L 261, 11.8.2020, lk 1)

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 16. juuni 2011. aasta otsus 2011/708/EL ühelt poolt Ameerika Ühendriikide, teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, kolmandalt poolt Islandi ning neljandalt poolt Norra Kuningriigi vahelise lennutranspordilepingu liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta ning ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, teiselt poolt Islandi ning kolmandalt poolt Norra Kuningriigi vahelise kõrvallepingu (mis käsitleb ühelt poolt Ameerika Ühendriikide, teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, kolmandalt poolt Islandi ning neljandalt poolt Norra Kuningriigi vahelise lennutranspordilepingu kohaldamist) liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta (ELT L 283, 29.10.2011, lk 1–2)

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 24. juuni 2010. aasta otsus 2010/465/EL ühelt poolt Ameerika Ühendriikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise lennutranspordilepingu muutmise protokolli allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta (ELT L 223, 25.8.2010, lk 1–2)

Protokoll, millega muudetakse Ameerika Ühendriikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelist lennutranspordilepingut, mis allkirjastati 25. ja 30. aprillil 2007 (ELT L 223, 25.8.2010, lk 3–19)


* Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/99 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

Viimati muudetud: 06.05.2022

Top