Võitlus kliimamuutusega
Kliimamuutus on tulevaste aastate üks suuremaid inimkonna ees seisvaid probleeme. Õhutemperatuuri tõus, jääliustike sulamine ning sagenevad põuad ja üleujutused tõendavad, et kliimamuutus on käimas. Oht kogu planeedi ja tulevaste põlvkondade jaoks on tohutu ning tegutseda on vaja kiiresti.
Euroopa Liit on nüüdseks juba mitu aastat tegelnud nii liidusiseselt kui ka rahvusvaheliselt kliimamuutuse-vastase võitlusega ning see teema on ELi tegevuste hulgas tähtsal kohal, nagu näitab ka Euroopa kliimamuutuse valdkonna poliitika. EL võtab kõikides tegevusvaldkondades meetmeid kasvuhoonegaaside heite kärpimiseks, püüeldes järgmiste eesmärkide poole: tarbida tõhusamalt vähem saastavat energiat, luua keskkonnasõbralikumad ja tasakaalustatumad transpordivõimalused, muuta ettevõtted keskkonnasõbralikumaks, ohustamata nende konkurentsivõimet, tagada keskkonnasõbralik maakasutuse planeerimine ja põllumajandus ning luua tingimused teadusuuringuteks ja innovatsiooniks.
-
ELi KLIIMAMUUTUSE POLIITIKA
-
Realistlik pikaajalise poliitika raamistik
Lähtudes Euroopa kliimamuutuste programmi (ECCP) raames tehtud tööst, koostas Euroopa Liit realistliku strateegia võitluseks kliimamuutusega, toetades praktilisi meetmeid temperatuuri tõusmise takistamiseks industriaalühiskonna eelse tasemega võrreldes rohkem kui 2 °C võrra. -
Kasvuhoonegaaside heite vähendamine kui prioriteetne eesmärk
Kasvuhoonegaaside vähendamine on Euroopa tegevuskava tähtsamaid osi. ELil on heite tekkimise ja gaaside neeldumise regulaarseks jälgimiseks paika pandud seiremehhanism. Heite järkjärgulise vähendamise eesmärgil on EL kehtestanud turureeglitel põhineva süsteemi – kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi ja fluoritud kasvuhoonegaase käsitlevad erieeskirjad. -
Kliimamuutuse vältimatute tagajärgede seire ja nendega kohanemine
Kliimamuutuse mõju on juba tunda. Selle mõju ulatust saab tänu üleilmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) süsteemile mõõta ning hädaolukordadele reageerimisel saab tugineda mitmele ühenduse meetmele, naguühenduse kodanikukaitse mehhanism ning spetsiifilised üleujutuse ja põuaga seotud mõõtmised. 2007. aastal võttis komisjon vastu rohelise raamatu, mis käsitleb kliimamuutust Euroopas. -
Kyoto protokoll ja Euroopa osalemine rahvusvahelistel läbirääkimistel
Rahvusvahelisel areenil on EL kliimamuutuse-vastase võitluse eesliinil ning osaleb aktiivselt selleteemalistel läbirääkimistel. EL allkirjastas 1998. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli, mis keskendub kuuele kasvuhoonegaasile. Aitamaks arengumaadel tegelda kliimamuutuse probleemiga, võttis EL vastu arengukoostöö raames järgitava strateegia võitluses kliimamuutusega.
-
Realistlik pikaajalise poliitika raamistik
-
VÄHEM SAASTAVAD JA TÕHUSAMAD ENERGIAALLIKAD
-
Varustuskindluse ja varustuse jätkusuutlikkuse lisamine energiaturul
2007. aastal vastu võetud meetmepaketiga ladus EL tõeliselt ühise energiapoliitika alusmüüri. Selle meetmepaketi abil suunati energiaturul rõhuasetus eelkõige maksumeetmete kaudu jätkusuutlikkusele. -
Energiakulutuse kontroll ja ratsionaliseerimine energiatõhususe abil
EL käivitas rohelisel raamatul põhineva ulatusliku konsultatsioonimenetluse ja võttis ajavahemikuks 2007–2010 vastu tegevuskava, et muuta energiatõhusus ja energia kokkuhoid Euroopa energiapoliitika oluliseks osaks. Võeti ka konkreetseid meetmeid energiatõhususe ja energiat kasutavate seadmete märgistuse osas. -
Taastuvenergia käegakatsutavaks ja taskukohaseks alternatiiviks
Kokku 20% Euroopa energiatarbimisest tuleb 2020. aastaks katta taastuvatest energiaallikatest – niisuguse eesmärgi seadis EL aastal 2007. Selle sihi saavutamiseks võttis EL vastu muu hulgas taastuvate energiaallikate edendamisele ning biomassi ja biokütuste sektoris turgude arendamisele suunatud meetmed.
-
Varustuskindluse ja varustuse jätkusuutlikkuse lisamine energiaturul
-
KESKKONNASÕBRALIKUM JA TASAKAALUSTATUM TRANSPORT
-
Transpordipoliitika eesmärkide saavutamine
ELi transpordipoliitika ambitsioonikas uuendamine 2001. aastal vastu võetud valge raamatu kaudu aitab oluliselt vähendada transpordi mõju kliimamuutusele. Selle eesmärgi saavutamine eeldab eelkõige kaubavedude paremat korraldust ja tehnoloogia paremat rakendamist. -
Rohkem keskkonnasõbralikkust maantee- ja lennutranspordis
Vähendamaks maantee- ja lennutranspordi mõju keskkonnale, on EL vastu võtnud rea meetmeid, sealhulgas saasteainete heite taseme alandamine, liikluskorraldus- ja maksumeetmed. -
Raudtee- ja veetranspordi ning ühendvedude edendamine
Eri transpordiliikide vahelise tasakaalu parandamiseks ja vähem saastavate transpordivahendite kasutamise soodustamiseks toetab EL raudtee-, mere- ja siseveetransporti ning eri transpordiliikide kombineerimist (ühendvedusid) edendavate meetmete väljatöötamist.
-
Transpordipoliitika eesmärkide saavutamine
-
KONKURENTSIVÕIMELISED JA VASTUTUSTUNDLIKUD ETTEVÕTTED
Vastavalt põhimõttele „saastaja maksab” peavad ettevõtted arvestama ja vähendama oma tegevuse poolt keskkonnale avaldatavat mõju. Seejuures on neile abiks mitmed keskkonnajuhtimise vahendid. -
PÕLLUMAJANDUS JA MAAKASUTUSE PLANEERIMINE KESKKONNA TEENISTUSES
Inimtegevuse tagajärjel tekkivat kasvuhoonegaaside heidet on võimalik vähendada maakasutuse õige juhtimisega, mis hõlmab ka süsiniku ladustamist ja vähe saastavate tegevuste edendamist. -
INNOVATSIOONI EDENDAVAD RAAMTINGIMUSED
EL on võtnud kasutusele palju otsese ja kaudse rahalise abi pakette, mille eesmärk on toetada uuenduslikke projekte ja tehnoloogia arengut.- Energiatehnoloogia strateegiline kava vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia arendamiseks
- Seitsmes raamprogramm (2007–2013)
- Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013)
- Keskkonnatehnoloogiaid soodustav tegevuskavaArhiiv
- Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (SET-kava)Arhiiv



