EUR-Lex Juurdepääs Euroopa Liidu õigusaktidele

Tagasi EUR-Lexi avalehele

See dokument on väljavõte EUR-Lexi veebisaidilt.

Keskkond ja kliimamuutused

environment

Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine on eksistentsiaalsed ohud Euroopale ja kogu maailmale. Nende probleemide lahendamiseks muudab Euroopa roheline kokkulepe Euroopa Liidu tänapäevaseks, ressursitõhusaks ja konkurentsivõimeliseks majanduseks ning tagab, et

  • 2050. aastaks ei tekiks kasvuhoonegaaside netoheidet;
  • majanduskasv oleks lahutatud ressursside kasutamisest;
  • kedagi ega ühtegi kohta ei jäetaks kõrvale.

Selle eesmärk on ka kaitsta, säilitada ja parandada ELi looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud riskide ja mõju eest.

Meie tervis, majandus ja heaolu sõltuvad keskkonna seisundist, millega on seotud mitu tõsist probleemi, sealhulgas kliimamuutused, mittesäästev tarbimine ja tootmine ning erinevad saastevormid.

ELi keskkonnastrateegiad, nagu uus ringmajanduse tegevuskava, elurikkuse strateegia aastani 2030, strateegia „Talust taldrikule“, nullsaaste tegevuskava ja õigusaktid kaitsevad looduslikke elupaiku, hoiavad õhu ja vee puhtana, tagavad nõuetekohase jäätmekäitluse, parandavad teadmisi mürgistest kemikaalidest ning aitavad ettevõtjatel minna üle säästvale majandusele kus inimesed elavad hästi planeedi võimaluste piirides.

EL võitleb kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu ambitsioonikate poliitikameetmete abil oma piires ja tihedas koostöös rahvusvaheliste partneritega. EL koostab ja rakendab kliimapoliitikat ja -strateegiaid ning juhib rahvusvahelisi kliimaläbirääkimisi. EL on võtnud endale kohustuse tagada Pariisi kokkuleppe edukas elluviimine ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamine.

Euroopa kliimamäärusega kehtestatakse seadusena Euroopa rohelise kokkuleppega sätestatud eesmärk, et Euroopa majandus ja ühiskond peavad saama 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Õigusaktiga sätestatakse ka vahe-eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55 % võrra 1990. aasta tasemega võrreldes. EL püüab tagada, et kliimaprobleeme võetakse arvesse ka teistes poliitikavaldkondades (nt transport ja energeetika), ning edendab ka vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiaid ja kohanemismeetmeid.

Säästev areng on Euroopa Liidu lepingu aluspõhimõte ning ELi sise- ja välispoliitika esmatähtis eesmärk. ÜRO 2030. aasta tegevuskava ja selle kestliku arengu eesmärgid kujutavad endast ühiselt endile võetud kohustust kõrvaldada vaesus ning saavutada kestlik maailm 2030. aastaks ja edaspidiseks, pidades ennekõike silmas inimeste heaolu ja planeedi head seisundit.