RSS
Tähestikuline nimestik
See veebileht on kättesaadav 23 keeles
Uued kättesaadavad keeled:  BG - CS - ET - GA - LV - LT - HU - MT - PL - RO - SK - SL

We are migrating the content of this website during the first semester of 2014 into the new EUR-Lex web-portal. We apologise if some content is out of date before the migration. We will publish all updates and corrections in the new version of the portal.

Do you have any questions? Contact us.


Seitsmes raamprogramm (2007–2013)

Teadusuuringud kuuluvad teadmiste kolmnurka, mis peab suurendama Euroopa Liidu (EL) majanduskasvu ja tööhõivet globaliseerunud majanduses. Teadusuuringute seitsmes raamprogramm, mis hõlmab ajavahemikku 2007–2013, on üks ELi võimalus asetada oma teaduspoliitika oma majanduslike ja sotsiaalsete huvide kõrgusele, konsolideerides Euroopa teadusruumi. Et seda eesmärki saavutada, soovib komisjon suurendada ELi teadusuuringute aastaeelarvet ja kaasata nõnda rohkem riikliku ja erasektori investeeringuid. Seitsmes raamprogramm peab rakendamise ajal vastama teadusuuringute ja teadmistega seoses ka tööstusharu ja üldisemalt Euroopa poliitikavaldkondade vajadustele. Raamprogramm keskendub neljale peamisele programmile ja seda on oluliselt lihtsustatud, et see oleks teadlastele kättesaadavam ja tõhusam.

AKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013).

Nõukogu otsus 2006/969/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011).

KOKKUVÕTE

Seitsmes raamprogramm on kohandatud lähtuvalt ELi majanduskasvu ja tööhõivega seotud vajadustest. Pärast laiapõhjalist avalikku konsulteerimist määratleti neli eesmärki, mis vastavad neljale eriprogrammile, mis peavad struktureerima jõupingutusi Euroopa teadusuuringutes.

Neli peamist eriprogrammi

Programmi „Koostöö" eesmärk on stimuleerida tööstusharu ja teadusuuringute vahelist koostööd ning tugevdada nendevahelisi sidemeid riikidevahelises raamistikus. Eesmärk on luua keskse tähtsusega teadusuuringute valdkondades Euroopa juhtpositsioon ja seda tugevdada. Programm koosneb üheksast teemast, mida hallatakse iseseisvalt, kuid mis rakendamisel üksteist täiendavad:

  • tervishoid;
  • toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia;
  • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia;
  • nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad;
  • energia;
  • keskkond (sealhulgas kliimamuutused);
  • transport (sealhulgas lennundus);
  • sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused;
  • julgeolek ja kosmos.

Programm „Ideed" peab tugevdama teadusuuringuid Euroopas, st selliste uute teadmiste avastamist, mis muudavad põhjalikult meie ettekujutust maailmast ja meie eluviisist. Selleks toetab Euroopa Teadusuuringute Nõukogu kõige ambitsioonikamaid ja innovaatilisemaid teadusuuringute projekte. Teadusnõukogu määratleb selle Euroopa teadusuuringuid juhtiva uue struktuuri jaoks sõltumatult teadusalased prioriteedid ja strateegiad. Eesmärk on tugevdada Euroopa teadusuuringute pädevust, soodustades konkurentsi ja riskide võtmist.

Programm „Inimesed" koondab rahalised vahendid, mis on olulised selleks, et parandada teadlaste karjääriperspektiive Euroopas ja rohkem ahvatleda heal tasemel noori teadlasi. Komisjon soovib toetada koolitust ja liikuvust, et kasutada ära kogu Euroopa teadlaskonna potentsiaal. See programm toetub „Marie Curie” edukale tegevusele, mis pakub juba mitmeid aastaid Euroopa teadlastele liikuvuse ja koolitusvõimalusi.

Programm „Võimekus" peab andma teadlastele tõhusad vahendid, et parandada Euroopa teadusuuringute kvaliteeti ja konkurentsivõimet. See seisneb senisest enamas investeerimises teadusuuringute infrastruktuuri kõige vähem toimetulevates piirkondades, piirkondlike teaduskeskuste moodustamisse ja VKEde huvides teostatavatesse teadusuuringutesse. Kõnealune programm peab kajastama ka rahvusvahelise koostöö olulisust teadusuuringutes ja teaduse rolli ühiskonnas.

Lisaks rahastab seitsmes raamprogramm teadusuuringute ühiskeskuse otsest tegevust ja Euratomi raamprogrammiga hõlmatud tegevust järgmistes valdkondades:

  • tuumasünteesiuuringud;
  • tuumalõhustumine ja kiirguskaitse.

Programmi kestuse muutmine

Seitsmes raamprogramm võtab üle mitmed eelmiste programmide elemendid, millel on olnud Euroopa teadusuuringutele positiivne mõju. See puudutab Euroopa partnerite läbiviidud projekte, mis jäävad raamprogrammi keskmesse. Samuti lisas komisjon raamprogrammi Euroopa teadusruumi, mis koondab kõiki ELi tegevusi kõnealuses valdkonnas. Programmi pikendamine neljalt aastalt seitsmele sümboliseerib tahet tegutseda pikaajaliselt, et muuta teaduse Euroopa dünaamiliseks.

Säilitades eelmiste programmide parimad jooned, kehtestab seitsmes teadusuuringute raamprogramm uusi meetmeid, et parandada ELi teaduspoliitika sidusust ja tõhusust. Raamprogrammiga sissetoodud peamised uuendused on järgmised:

  • programmis osalemise korra lihtsustamine;
  • programmi ja selle eelarve rakendamine teema, mitte vahendi kaupa, et tegevus oleks kooskõlastatum ja tõhusam;
  • Euroopa Teadusnõukogu loomine programmi „Ideed" raames, et toetada eesliiniuuringuid;
  • parem koostöö tööstusharuga ühiste tehnoloogiaalgatuste kaudu, mis ühendavad erasektori investeeringud ja avaliku sektori rahastamise;
  • Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride poliitika toetamine;
  • riskijagamisrahastu loomine, et lihtsustada osalejate juurdepääsu Euroopa Investeerimispanga laenudele.

Nagu ka kuuenda raamprogrammi puhul, ei saa järgmised teadusvaldkonnad mingeid ühenduse rahalisi vahendeid:

  • reproduktiivne inimkloonimine;
  • teadusuuringud, mille eesmärk on muuta inimeste genotüüpi ja need muudatused pärilikuks teha;
  • teadusuuringud, mille eesmärk on luua embrüoid üksnes teadustöö eesmärgil või tüvirakkude saamiseks.

Lihtsustatud raamprogramm

Alates 1984. aastast on erinevad raamprogrammid suurendanud haldus- ja finantsmenetluste arvu, mis hõlmavad ELi tegevust teadusuuringute valdkonnas. Komisjon soovib jätkata jõupingutusi lihtsustamisel, mida alustati eelmise raamprogrammi ajal, et parandada uurimisprojektide rahastamist ja juhtimist.

Raamprogrammi elluviimise konkreetsete meetmete hulka kuuluvad järgmised meetmed:

  • rahastamissüsteemide ühtlustamine ja piiratum vahendite valik, et rahastamine oleks sidusam;
  • lihtsama ja vähem bürokraatliku keele kasutamine, et laiemale üldsusele arusaadav olla;
  • ametlike dokumentide arvu ja suuruse vähendamine;
  • menetluste lihtsustamine, mille osalejad läbi peavad tegema;
  • projekti kinnitamisele eelnevate eelkontrollide vähendamine;
  • partnerrühmade suurem iseseisvus;
  • projektide valimise protsessi lihtsustamine.

Suur, kuid vajalik eelarve

Komisjon kavandab ajavahemikuks 2007–2013 50,521 miljardi euro suurust eelarvet, s.o keskmiselt 7,217 miljardit eurot aastas. See on poolteist korda suurem kui kuuenda raamprogrammi eelarve (4,375 miljardit eurot aastas, st kogueelarve 17,5 miljardit eurot nelja aasta kohta). Täpsemalt jaguneb eelarve järgmiselt:

  • „Koostöö": 32,413 miljardit eurot;
  • „Ideed": 7,510 miljardit eurot;
  • „Inimesed": 4,750 miljardit eurot;
  • „Võimekus": 4,097 miljardit eurot;
  • teadusuuringute ühiskeskuse meetmed väljaspool tuumaenergeetika valdkonda: 1,751 miljonit eurot;
  • Euratom: 2,7 miljardit eurot (2007–2011).

See suurendamine peegeldab teadusuuringute tähtsust Lissaboni strateegia taaskäivitamisel, mille eesmärgiks on teha Euroopast kõige konkurentsivõimelisem ja dünaamilisem teadmuspõhine majandus maailmas. Hiljuti jäi Euroopa saadaolevate rahaliste vahendite puudumise tõttu ilma olulistest võimalustest teatavates keskse tähtsusega teadusuuringute valdkondades. See raamprogramm võimaldab rahastada rohkem kvaliteetseid projekte ja parandada ELi innovatsioonisuutlikkust.

Teadmised ja tehnoloogia on Euroopa suuremad eelised ning on aluseks majanduskasvule ja tööhõivele. Raamprogrammil peab olema finantsvõimenduslik mõju riiklikele kulutustele teadusuuringute valdkonnas, et saavutada eesmärk kulutada Euroopa teadusuuringutele 3 % SKPst. Komisjon kavatseb mängida keskset juhtija ja kooskõlastaja rolli, et teadmised Euroopa majanduskasvu ja tööhõivet teenima panna.

Kontekst

EL on alates 1984. aastast juhtinud oma teadusuuringuid ja tehnoloogiaarendust mitmeaastaste raamprogrammide alusel. Seitsmes raamprogramm on teine alates Lissaboni strateegia käivitamisest 2000. aastal ning peab mängima eelolevatel aastatel Euroopa majanduskasvus ja tööhõives üliolulist rolli. Komisjon soovib välja töötada teadmiste kolmnurga, mille moodustavad teadus-, haridus- ja innovatsioonipoliitika, et kasutada teadmisi dünaamilise majanduse ning sotsiaalsete ja keskkonnaalaste edusammude heaks.

VIITED

Akt Jõustumine – kehtiv kuni Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg Euroopa Liidu Teataja
Otsus 1982/2006/EÜ

1.1.2007 – 31.12.2013

ELT L 412, 30.12.2006

Otsus 2006/969/EÜ

1.1.2007 – 31.12.2011

ELT L 391, 30.12.2006

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni 29. aprilli 2009. aasta teatis teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi rakendamisel tehtud edusammude kohta (KOM(2009) 209 – ei ole avaldatud Euroopa Liidu Teatajas)
Seitsmes raamprogramm on kohandatud aitamaks ELil luua madala süsinikdioksiiditasemega teadmusühiskonda. Programmiga püütakse stimuleerida avaliku ja erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ja mitmekesistada selle vahendeid, et Euroopa lisaväärtus maksimumini viia.
Seitsmes raamprogramm on hädavajalik teadusalase pädevuse ja tehnoloogiaarenduse edendamiseks. Raamprogrammi roll on veelgi olulisem, arvestades praegust majanduslikku olukorda. Seitsmes raamprogramm aitab kaasa toetatud jõupingutuste kasutamisele teadusuuringutes, nagu näitavad keskkonnasõbralike autode, energiasäästlike ehitiste ja tuleviku tehastega seotud avaliku ja erasektori partnerluse algatused, mis käivitati Euroopa majanduse elavdamise kava raames.
Komisjon on palunud ühel ekspertide rühmal läbi viia seitsmenda raamprogrammi vahehindamine, et parandada programmi mõju Euroopa teadusruumi kujundamisele. Kõnealuse hindamise järeldusi kasutatakse aruteludes Euroopa Liidu tulevaste finantsraamistike, 2010. aasta järgse Lissaboni strateegia ja järgmise raamprogrammi üle.

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad.
Kõnealuses määruses käsitletakse ettevõtete, teaduskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) seitsmendas raamprogrammis (2007–2011) osalemise korda. Dokument on jaotatud neljaks peatükiks: sissejuhatavad sätted (kohaldamisala, määratlus ja konfidentsiaalsus), osavõtt kaudsetest meetmetest (osalemise tingimused, menetluslikud aspektid jne), levitamise ja kasutamise eeskirjad (uute ja olemasolevate teadmiste ning ka nendele teadmistele juurdepääsu õiguste omandiõigus, kaitse, avaldamine, levitamine ja kasutamine) ja erireeglid osalemise jaoks tuumasünteesiuuringute valdkonda kuuluvates tegevustes.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad [avaldatud Euroopa Liidu Teatajas L 391, 30.12.2006].
Kõnealune määrus, milles käsitletakse ettevõtete, teaduskeskuste ja ülikoolide osalemist Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) seitsmendas raamprogrammis (2007–2013), koosneb neljast peatükist: sissejuhatavad sätted, osavõtt kaudsetest meetmetest, Euroopa Investeerimispank ning levitamise ja kasutamise kord.

Viimati muudetud: 07.01.2010
Õigusteave | Selle saidi kohta | Otsi | Kontakt | Üles