Säästev areng
Traditsiooniliselt defineeritakse säästvat arengut kui arengut, mis vastab praegustele vajadustele, ilma et seataks ohtu tulevaste põlvkondade vajadused, teiste sõnadega: tuleb tagada, et praegune majanduskasv ei ohustaks tulevaste põlvkondade kasvuvõimalusi. Säästev areng koosneb kolmest elemendist: majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonnaga seonduvast – neid kõiki tuleb poliitika tasandil võrdsetel alustel arvesse võtta. 2001. aastal vastu võetud ja 2005. aastal muudetud säästva arengu strateegiat täiendab muu hulgas põhimõte, mille kohaselt tuleb keskkonnaprobleemidega arvestada kõikides keskkonda mõjutada võivates Euroopa poliitikavaldkondades.
- ÜLDINE RAAMISTIK
-
SÄÄSTVA ARENGU VAHENDID
- Keskkonnanäitajad
- Loodusvarade säästva majandamise strateegia
- Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013)
- Puhaste ja konkurentsivõimeliste VKEde programm
- Ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamine
- Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia
- Ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond (GEEREF)
-
KESKKONNAPOLIITIKA INTEGREERIMINE
-
Sisepoliitika
- Tööstus ja keskkond
- Muude kui energiat andvate maavarade kaevandamise sektori säästev areng
- Vesiviljeluse säästva tuleviku rajamine
- Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegia
- Keskkonnakaitse integreerimine majanduspoliitikasse
- Transpordi väliskulude sisestamine
- Transport ja keskkond
- Keskkonnakaitse integreerimine lennutransporti
- Keskkonnasõbralikud riigihanked
- Välispoliitika
- Teatud geograafilisi piirkondi puudutavad meetmed
-
Sisepoliitika