Kemikaalidest tulenevate ohtudega võitlemine (Stockholmi konventsioon)

 

KOKKUVÕTE:

püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon

otsus 2006/507/EÜ – Stockholmi konventsiooni sõlmimine Euroopa Ühenduse nimel

MIS ON KONVENTSIOONI JA OTSUSE EESMÄRK?

• Rahvusvahelise lepingu eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja keskkonda püsivate orgaaniliste saasteainete* kahjulike mõjude eest. Sellega piiratakse ja lõpuks lõpetatakse nende tahtlik või juhuslik tootmine, kasutamine, nendega kauplemine, laskmine keskkonda ja ladustamine.
• Nõukogu otsusega antakse ELile õiguslik alus konventsiooni heakskiitmiseks.

PÕHIPUNKTID

Konventsiooni kohaselt peavad allakirjutanud:

• tõkestama püsivate orgaaniliste saasteainete rahvusvahelist tootmist ja kasutamist:
  • likvideerides A lisas loetletud kemikaalide tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi;
  • piirates B lisas loetletud kemikaalide tootmist ja kasutamist;
  • tagades, et A lisas ja B lisas loetletud kemikaale imporditakse üksnes heakskiidetud kasutamiseks ja need kõrvaldatakse keskkonnaohutul viisil;
  • pidades üldsusele kättesaadavat registrit, mis sisaldab kahes lisas esitatud keeldude ja piirangute kõiki riiklikke erandeid;
• tegelema püsivate orgaaniliste saasteainete juhusliku tootmise ja kasutamisega:
  • võttes kahe aasta jooksul käesoleva konventsiooni jõustumisest vastu üksikasjaliku tegevuskava, et minimeerida C lisas loetletud kemikaalide kasutamist ja lõpuks nende kasutamine lõpetada;
• vähendama või kõrvaldama varusid ja jäätmeid:
  • töötades välja strateegiad, et määratleda varud, mis sisaldavad A lisas või B lisas loetletud kemikaale, ning kasutatavad tooted ja artiklid, mis sisaldavad kõigis kolmes lisas (A, B ja C) loetletud kemikaale või on nendega saastunud;
  • hallates varusid ohutul, tõhusal ja keskkonnaohutul viisil;
  • tagades, et kõiki jäätmeid käideldakse, kogutakse, transporditakse ja ladustatakse nõuetekohaselt;
  • kõrvaldades jäätmeid nii, et kõik saasteained kas hävitatakse või et neid ei ole võimalik taaskasutada, või vastasel juhul kõige keskkonnasõbralikumal viisil;
• koostama rakenduskavad (vajaduse korral ajakohastama) kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil konventsioon jõustub. Neis on sätestatud, kuidas konventsiooniosalised täidavad oma kohustusi, teevad partneritega (sh ülemaailmsete, riiklike, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonidega) koostööd ja peavad nõu oma riiklike sidusrühmadega;
• konventsiooni sekretariaadi kaudu vahetama asjakohast teavet püsivate orgaaniliste saasteainete vähendamise või kõrvaldamise ning võimalike elujõuliste alternatiivide kohta;
• edendama avalikkusele teabe esitamist, teadlikkuse parandamist ja haridust otsustajate ja avalikkuse, eelkõige naiste ja laste hulgas ning hõlbustama võtmeisikute koolitust;
• soodustama või tegema riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil asjakohast teadustööd, arendustööd, seiret ja koostööd, mis on seotud püsivate orgaaniliste saasteainetega;
• andma õigeaegset ja asjakohast tehnilist abi ning vajaduse korral rahalist toetust arengumaadele ja üleminekumajandusega riikidele;
• eraldama vajalikke vahendeid ja stiimuleid, et saavutada riigile võetud kohustused;
• esitama kõigile allakirjutanutele (konventsiooniosaliste konverentsile – vt allpool) aruande meetmete kohta, mida nad käesoleva konventsiooni sätete rakendamiseks on võtnud, ning nende meetmete mõju kohta;
• esitama konventsiooni sekretariaadile korrapäraselt:
  • andmed iga A lisas ja B lisas loetletud kemikaali kogutoodangu, impordi ja ekspordi kohta või põhjendatud hinnangu nende andmete kohta;
  • nende riikide loetelu, kust nad on igat nimetatud ainet importinud ja kuhu nad on igat nimetatud ainet eksportinud.

Konventsiooniga asutatakse:

• konventsiooniosaliste konverents, kuhu kuuluvad kõik allakirjutanud. Konverents:
  • käib koos regulaarselt ja vajaduse korral toimuvad erakorralised istungid;
  • kontrollib pidevalt käesoleva konventsiooni rakendamist;
  • loob allasutused, mida ta peab konventsiooni rakendamiseks vajalikuks;
  • teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ning valitsustevaheliste ja valitsusväliste asutustega;
  • loob püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komitee, kuhu kuuluvad riikide määratud eksperdid;
  • otsustab, kas võtta vastu ettepanek kemikaali kandmiseks A, B või C lisasse;
  • hindab käesoleva konventsiooni tulemuslikkust alates nelja aasta möödumisest käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäevast ning seejärel regulaarsete ajavahemike tagant;
  • võtab meetmeid käesoleva konventsiooni sätete rikkumise määratlemiseks ning nende juhtumite ja muudatusettepanekute käsitlemiseks;
• sekretariaat, mille haldustoiminguid täidab ÜRO Keskkonnaprogrammi tegevdirektor.

Iga allakirjutanu võib konventsioonist välja astuda pärast kolme aasta möödumist kuupäevast, mil konventsioon osalise suhtes jõustus, teatades sellest kirjalikult üks aasta ette.

EL täidab endale konventsiooniga võetud kohustusi, võttes vastu järgmised dokumendid:

• rakenduskavad (2007, 2014, 2019, neljas on koostamisel);
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (vt kokkuvõte).

JÕUSTUMISE KUUPÄEV

Konventsioon jõustus 17. mail 2004.

TAUST

• 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokoll püsivate orgaaniliste saasteainete kohta oli esimene õiguslikult siduv leping püsivate orgaaniliste saasteainete vähendamiseks ja kõrvaldamiseks. See jõustus 17. mail 2004.
• Stockholmi konventsioon hõlmas algselt 12 püsivat orgaanilist saasteainet. Aja jooksul on lisatud uusi kemikaale ja praegu on A lisas loetletud 22 kemikaali, mille tootmine või kasutamine on keelatud, välja arvatud üldiste või spetsiifiliste erandite puhul. B lisas piiratakse rangelt paljudes arengumaades kasutatava pestitsiidi DDT tootmine ja kasutamine.
• Konventsioon avati allakirjutamiseks Stockholmis 23. mail 2001. 2017. aasta maiks oli selle ratifitseerinud 181 osalist.
• Lisateave:
  • Püsivad orgaanilised saasteained (Euroopa Komisjoni veebisait)
  • Euroopa Liit ja Stockholmi konventsioon – teabeleht (Euroopa Komisjoni veebisait)
  • Stockholmi konventsioon (ÜRO Keskkonnaprogramm)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENDID

Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon (ELT L 209, 31.7.2006, lk 3–29)

Nõukogu 14. oktoobri 2004. aasta otsus 2006/507/EÜ, mis käsitleb püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 209, 31.7.2006, lk 1–2)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 169, 25.6.2019, lk 45–77)

Määruse (EL) 2019/1021 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa Liidu teise rakenduskava läbivaatamise ja ajakohastamise kohta kooskõlas püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitleva määruse nr 850/2004 artikli 8 lõikega 4 (COM(2018) 848 final, 4.1.2019)

1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokoll püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 81, 19.3.2004 lk 37–71)

Nõukogu 19. veebruari 2004. aasta otsus 2004/259/EÜ, millega sõlmitakse Euroopa Ühenduse nimel piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni protokoll püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 81, 19.3.2004, lk 35–36)

Viimati muudetud: 04.09.2020