EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia

 

KOKKUVÕTE:

teatis Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia kohta

talituste töödokument – Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia juurde kuuluv tegevuskava

MIS ON TEATISE JA TEGEVUSKAVA EESMÄRGID?

  • ELi Doonau piirkonna strateegia (EUSDR) on makropiirkondlik strateegia*, mille on välja töötanud Doonau piirkonna riigid, sidusrühmad ja Euroopa Komisjon ning mis on mõeldud peamiste ühiste probleemide käsitlemiseks. Selle eesmärk on luua sünergiaid ning kooskõlastada Doonau piirkonna olemasolevat poliitikat ja algatusi.
  • EUSDRi 2020. aasta tegevuskava on nende ühiste probleemide terviklik lahendus. See ajakohastab ja koondab 2010. aasta meetmeid, pannes need strateegilisele taustale, nagu Euroopa roheline kokkulepe ja digipööre, ning pakub võimalusi meetmete ühendamiseks teiste programmidega.

PÕHIPUNKTID

Doonau on funktsionaalne piirkond, mida määratleb Doonau jõgikond ja mis asub peamiselt Euroopa Liidu (EL) territooriumil. Geograafiliselt hõlmab see järgmist: Saksamaa (Baden-Württemberg ja Baierimaa), Austria, Slovakkia, Tšehhi, Ungari, Sloveenia, Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Moldova ja Ukraina (Doonau-äärsed piirkonnad).

Probleemid

Strateegia käsitleb peamisi probleeme, mis on järgmised:

  • liikuvus: siseveeteede märkimisväärsete keskkonnaeeliste ja tõhususe ärakasutamine, sealhulgas mitmeliigiline transport, paremad ühendused teiste jõgikondadega ja siseveesadamate ajakohastamine;
  • energeetika: suurem mitmekesisus suurendab energiajulgeolekut, samas on oluline suurendada tõhusust, sealhulgas energia kokkuhoidu ja taastuvenergia allikate kasutamist;
  • keskkond: Doonau on väga saastatud ja arvesse tuleb võtta transpordiühenduste, turismi arengu ja uute energiatootmisrajatiste mõju keskkonnale;
  • riskid: suured üleujutused, põuad ja tööstussaastejuhtumid on sagedased – ohtude ärahoidmine, nendeks valmisolek ning tõhus reageerimine nõuavad tihedat koostööd ja teabe vahetamist;
  • sotsiaal-majanduslikud aspektid: piirkonnas on väga suur majanduslik ebavõrdsus, puudub nii rahaline kui ka institutsiooniline koostöö;
  • turvalisus, raske ja organiseeritud kuritegevus: esineb tõsiseid probleeme, sealhulgas inimkaubandust ja salakaubavedu, samas kui korruptsioon pärsib rahva usaldust ning pidurdab arengut.

2020. aasta tegevuskava

Ettepanekud meetmete võtmiseks peaksid:

  • käsitlema ühist vajadust ühiste meetmete järele;
  • avaldama mõju kogu makropiirkonnale või selle olulisele osale, st riikidevaheliselt;
  • olema Doonau piirkonna asutuste jaoks teostatavad (praktiliselt, õiguslikult ja rahaliselt);
  • olema vastastikku sidusad ja toetavad.
  • 1.

    Doonau piirkonna ühendamine

    Liikuvuse ja mitmeliigilise transpordi edendamine:

    • Liiklus veeteedel, sealhulgas:
      • veeteede ja sadamate parem taristu ja haldamine;
      • ettevõtluse arendamine;
      • laevastiku moderniseerimine;
      • hariduse ja töökohtade parem kvaliteet;
      • lihtsamad, ühtlustatud ja digitaliseeritud haldusprotsessid.
    • Liiklus raudteel, maanteedel ja õhuteedel, sealhulgas:
      • piirkonda läbiva üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) põhivõrgu lõplik väljaehitamine;
      • konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku raudtee-kaubaveokoridoride kandidaatriikidesse ja naaberriikidesse (vt sõnastikus: naabruspoliitika) laiendamise toetamine;
      • koostöö tõhustamine lennuliikluses, et parandada piirkondlikku ühenduvust;
      • kestlike suurlinna transpordisüsteemide ja liikuvuse tagamine;
      • piirkondliku/kohaliku piiriülese taristu ja maapiirkondadele juurdepääsu parandamine;
      • mitmeliigiliste transpordisõlmede kavandamise edasine arendamine.
    • Säästev energia, sealhulgas:
      • puhta biomassi, päikeseenergia, maasoojusenergia, hüdroenergia ja tuuleenergia edasine uurimine;
      • energiatõhususe edendamine ning taastuvenergia kasutamine hoonetes ja küttesüsteemides;
      • süsinikusisalduse ja õhusaasteainete vähendamise edendamine transpordisektoris;
      • parimate tavade vahetamine ja tegevuste arendamine energiapuuduse vähendamiseks, haavatavate tarbijate kaitsmine ja tarbijatele volituste andmine energiaturul osalemiseks;
      • uute ja uuenduslike energiasalvestuslahenduste uurimine;
      • teabevahetuse ja parimate tavade soodustamine koostöö parandamiseks ning ühisprojektide algatamiseks.
    • Kultuuri ja turismi ning inimestevaheliste kontaktide edendamine:
      • säästva turismi edendamine ja EUSDRi projektide ärakasutamine;
      • kultuuriturismi edendamine ning kultuuripärand;
      • investeerimine kestlikesse kvaliteetsetesse toodetesse, teenustesse, uuenduslikesse vormidesse ja taristusse;
      • oskuste, hariduse ja töökohtade loomise edendamine;
      • kultuuritegevuse ja loomesektorite arengu edendamine ja soodustamine.
  • 2.

    Keskkonnakaitse

    • Vee kvaliteedi taastamine ja säilitamine:
      • ohtlikest ja uutest ainetest tuleneva veereostuse seire, ennetamise ja vähendamise edendamine;
      • investeeringute jätkuv suurendamine linna reoveepuhastusrajatiste ehitamisse, ajakohastamisse, hooldamisse ja taastamisse;
      • hajureostuse ennetamise ja vähendamise edendamine, toitainete säilitamise, aruka niisutamise ja vee taaskasutuse edendamine;
      • veevarude kaitsmise ja joogiveevarustuse tagamisega seotud teadmiste täiendamine;
      • meetmete edendamine kalade rände võimaldamiseks jõgikonnas;
      • vee kvaliteedi ja kvantiteediga seotud kliimamuutuste mõjuga kohanemise meetmete edendamine;
      • koostöö tugevdamine, teadmiste suurendamine ja vahetamine ning veekvaliteedi meetmete rahastamise kindlustamine piirkonnas.
    • Keskkonnariskide ohjamine:
      • erinevate ohtude riskijuhtimiskavade toetamine;
      • kogu jõgikonna või piirkonna prognoosimis- ja hoiatussüsteemide suutlikkuse suurendamine ja nende ulatuse laiendamine ning kiire reageerimise edendamine;
      • katastroofide ennetamise ja nendeks valmisoleku tugevdamine riiklike ja valitsusväliste organisatsioonide seas;
      • keskkonnakahjustusi põhjustava inimtegevuse vähendamine;
      • kliimamuutuste piirkondliku ja kohaliku mõju ennetamine.
    • Bioloogilise mitmekesisuse, maastike ning õhu ja pinnase kvaliteedi säilitamine, sealhulgas:
      • rahvusvahelise koostöö alustamine ja dokumentide ühtlustamine jõgikonna kaitsealadel;
      • riiklike ja kohalike ametiasutuste, valitsusväliste organisatsioonide ning ekspertide ja teadusringkondade suutlikkuse suurendamine keskkonnaküsimustes;
      • ohustatud liikide kaitse tegevus- ja majandamiskavade väljatöötamine;
      • invasiivsete võõrliikide sissetungi ennetamise ja tõrje meetodite väljatöötamine;
      • mullaga seotud ökosüsteemiteenuste tõhustamine ja säilitamine;
      • aegunud pestitsiidide ja sarnaste keemiliste jäätmete asukohtade kindlakstegemine ning kavade koostamine keskkonnaõnnetuste korral;
      • meetmete võtmine õhusaaste järkjärguliseks vähendamiseks;
      • märgalade majandamise ja ökoloogilise taastamise soodustamine, eriti Doonau delta piirkonnas.
  • 3.

    Majandusliku heaolu suurendamine

    • Teadmistel põhineva ühiskonna arendamine teadusuuringute, hariduse ja infotehnoloogia abil, sealhulgas:
      • riiklike, piirkondlike ja ELi vahendite koordineerimise edendamine tipptasemel teadusuuringute ja innovatsiooni soodustamiseks;
      • ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammides, eelkõige programmis „Euroopa Horisont“ osalemise soodustamine;
      • koostöö tugevdamine ülikoolide, teadusorganisatsioonide ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) vahel;
      • teaduse ja innovatsiooni nähtavuse ning sellealase teadlikkuse parandamine.
    • Ettevõtete konkurentsivõime, k.a klastrite arendamise toetamine, sealhulgas
      • VKEde, akadeemiliste ringkondade, avaliku sektori ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö ja teadmiste vahetamise edendamine;
      • tingimuste ja toetuse parandamine ning sidusrühmade suutlikkuse suurendamine, et tõhustada koostööd, pöörates erilist tähelepanu maapiirkondadele;
      • ettevõtlustoetuse parandamine, et suurendada naisjuhtidega VKEde innovatsiooni- ja digivõimalusi;
      • tehisintellekti tehnoloogia tõhusam rakendamine piirkonna VKEdes.
    • Inimestesse ja oskustesse investeerimine, sealhulgas:
      • koostöö tõhustamine tööturupoliitika alal;
      • digitaliseerimine ja innovatsioon töömaailmas;
      • haavatavate rühmade lõimimine tööturule;
      • vaesuse vastu võitlemine ja sotsiaalse kaasatuse edendamine;
      • hariduse ja koolituse kvaliteedi ja tõhususe tagamine;
      • elukestva õppe ja õpirände võimaluste pakkumine.
  • 4.

    Piirkonna tugevdamine

    • Institutsioonilise suutlikkuse ja koostöö parandamine, sealhulgas:
      • institutsioonilise suutlikkuse parandamine kvaliteetsete avalike teenuste pakkumiseks;
      • piirialade kogukondade halduskoostöö hõlbustamine;
      • ELi rahaliste vahendite kasutamise madala määraga seotud kitsaskohtade läbivaatamine;
      • rahastamise parema koordineerimise toetamine;
      • uuenduslike rahastamislahenduste katsetamine ja toetamine;
      • riiklike ja valitsusväliste organisatsioonide vastastikusel usaldusel põhineva koostöö edendamine;
      • kodanikuühiskonna ja kohalike organisatsioonide kaasatuse tugevdamine piirkonnas.
    • Koostöö julgeoleku edendamiseks ning organiseeritud ja raske kuritegevuse vastu võitlemiseks, sealhulgas:
      • politseikoostöö tõhustamine turvalisuse suurendamiseks, raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks ning jõupingutuste tugevdamiseks terrorismiohtude vastu;
      • õiguskaitseorganisatsioonide strateegilise pikaajalise koostöö edendamine tihedama võrgustiku kaudu;
      • piirikontrollisüsteemide, dokumendikontrolli korraldamise ja konsulaarküsimustes tehtava koostöö parandamine;
      • õigusriigi põhimõtte järgimise edendamine ja korruptsiooni vastu võitlemine.

Rakendamine ja rahastamine

Meetmete rakendamise eest vastutavad kõik asjaosalised riiklikul, piirkondlikul, linna- ja kohalikul tasandil, kasutades selleks ELi programmide, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu kättesaadavaid rahalisi vahendeid.

TAUST

EUSDR on üks neljast ELi makropiirkondlikust strateegiast.

Lisateave:

PÕHIMÕISTED

Makropiirkondlik strateegia: integreeritud raamistik sellise kindlaksmääratud geograafilise piirkonna ühiste probleemide käsitlemiseks, kus asuvad nii liikmesriigid kui ka kolmandad riigid. Eesmärk on tihendada koostööd, et saavutada majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus.

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi Doonau piirkonna strateegia“ (KOM(2010) 715 lõplik, 8.12.2010)

Komisjoni talituste töödokument – Tegevuskava, millega asendatakse talituste töödokument SEC(2010) 1489 final, mis kuulub järgmise dokumendi juurde: komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia (SWD(2020) 59 final, 6.4.2020)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni talituste töödokument, mis kuulub järgmise dokumendi juurde: komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise kohta (SWD(2020) 186 final, 23.9.2020)

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise kohta (COM(2020) 578 final, 23.9.2020)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 – Toome looduse oma ellu tagasi (COM(2020) 380 final, 20.5.2020)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa roheline kokkulepe (COM(2019) 640 final, 11.12.2019)

Nõukogu järeldused ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise kohta, 10.5.2019

Nõukogu järeldused ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise kohta, 25.4.2017

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise kohta (COM(2016) 805 final, 16.12.2016)

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele makropiirkondlike strateegiate juhtimise kohta (COM(2014) 284 final, 20.5.2014)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1–128)

Määruse (EL) nr 1315/2013 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele makropiirkondlike strateegiate lisandväärtuse kohta (COM(2013) 468 final, 27.6.2013)

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi Doonau piirkonna strateegia kohta (COM(2013)181 final, 8.4.2013)

Komisjoni talituste töödokument – Tegevuskava – Järgmise dokumendi kaasdokument: komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – ELi Doonau piirkonna strateegia (SEC(2010) 1489 final, 8.12.2010)

Viimati muudetud: 09.04.2021

Top