Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013)

Lähtudes Lissaboni strateegiast, toetab konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm meetmeid konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse edendamiseks Euroopa Liidus (EL) ajavahemikus 2007–2013. Programm toetab eelkõige infotehnoloogiate, keskkonnatehnoloogiate ja taastuvate energiaallikate kasutamist.

AKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) [Vt muudatusakt(id)].

KOKKUVÕTE

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammiga kavandatakse sidus raamistik konkurentsivõime * ja potentsiaalse innovatsiooni * parandamiseks Euroopa Liidus. Raamprogrammil põhinevad meetmed toetavad teadmusühiskonna arendamist ja ka tasakaalustatud majanduskasvul põhinevat jätkusuutlikku arengut.

Raamprogramm hõlmab konkreetseid ühenduse toetusprogramme, uusi meetmeid ja sünergiat teiste programmidega. Raamprogramm vastab seega uuendatud Lissaboni strateegia eesmärkidele, et ühenduse meetmed oleksid lihtsamad, nähtavamad ja eesmärgipärasemad.

Eriprogrammid

Selleks et võtta arvesse oma eesmärkide mitmekesisust ja tagada nähtavus, koosneb konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm kolmest spetsiifilisest allprogrammist. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) huvid ning ökoinnovatsioon on programmi läbivad prioriteedid ning kajastuvad kogu raamprogrammis.

• Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm koondab meetmed, mille eesmärk on edendada ettevõtlusvaimu, tööstuslikku konkurentsivõimet ja innovatsiooni. See programm on konkreetselt suunatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele *, alates kõrgtehnoloogilistest ettevõtetest – nn gasellidest (suure kasvupotentsiaaliga ettevõtted) – kuni mikro- ja pere-ettevõteteni, mis moodustavad suurema osa Euroopa ettevõtetest. Programm hõlbustab VKEde juurdepääsu rahastamisele ning investeeringutele tegevuse alustamise ja kasvamise etapis. Samuti võimaldab programm ettevõtete juurdepääsu teabele ja nõuannetele siseturu toimimise ja selle võimaluste kohta ning ka nende suhtes kohaldatavate ühenduse õigusaktide ning tulevaste õigusaktide kohta, milleks nad väiksemate kuludega valmistuda võivad. Seda silmas pidades mängib olulist rolli Euroopa ettevõtlusvõrgustik (EEN) (DE) (EN) (FR). Programmiga nähakse muu hulgas ette parimate tavade vahetamine liikmesriikide vahel, et luua ettevõtete ning innovatsiooni jaoks parem õigus- ja halduskeskkond. Programm toetab ka ökoinnovatsiooni edendamist *, soodustades ökotehnoloogiate potentsiaali täielikku ärakasutamist.
• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogrammi eesmärk on edendada ja võtta kasutusele info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid (IKT), mis on teadmuspõhise majanduse alussammas. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevõtt era- ja avalikus sektoris võimaldab tõepoolest stimuleerida Euroopa tulemuslikkust innovatsioonivaldkonnas ning Euroopa konkurentsivõimet. Programm kuulub strateegiasse „Euroopa digitaalne tegevuskava” ja hõlmab varasemaid, programmide „eTEN", „e-infosisu" ja „MODINIS" rahastamisvahendeid.
• Programm „Arukas energeetika – Euroopa” (EN) aitab kiirendada eesmärkide saavutamist säästva energia valdkonnas. Programm toetab energiatõhususe parandamist, uute ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, nende energiaallikate suuremat turuleviimist, energia- ja kütuseliikide mitmekesistamist, taastuvenergia osa suurendamist (vastavalt Euroopa Liidu kinnitatud eesmärgile peaks energiaallikate osa sisemaises kogutarbimises tõusma 2010. aastaks 12 protsendini) ja energia lõpptarbimise vähendamist. Erilist tähelepanu pööratakse selles raamistikus transpordisektorile. Programm tagab 31. detsembril 2006. aastal lõppeva programmi „Arukas energia – Euroopa” (2003–2006) jätkuvuse.

Rakendamine

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi rakendamisel võib iga eriprogrammi suhtes kohaldada rakendamisvahendeid (rahastamisvahendid, projektid, võrgustikud, analüüsimeetmed jne). See erinevatele programmidele ühine nn tööriistakast võimaldab raamprogrammi toimimist kasutajatele lihtsamaks teha. Lisaks sellele, et konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm põhineb järeleproovitud meetmetel, lisab see ka uusi vahendeid.

Kaasatud on mitmed ühenduse rahastamisvahendid ettevõtete toetamiseks. Suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde süsteem (GIF) soodustab stardi- ja käivituskapitali võimaldamist VKEdele alustamisetapis – uus konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi lisatud element – ning hõlbustab lisakapitali eraldamist ettevõtete laienemisetapis. VKEde tagatissüsteem hõlbustab VKEde juurdepääsu rahastamisele laenude abil (laen või liising), mikrokrediidile ja aktsiakapitalile või samalaadsetele vahenditele. Sellesse mehhanismi kuulub ka üks uus pangalaenuportfellide väärtpaberistamisinstrument, mis võimaldab koondada lisavahendeid VKEde rahastamiseks laenude abil.

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm tugevdab ja arendab ettevõtete ja innovatsiooni tugiteenuseid. Need jagavad ettevõtetele teavet ühenduse poliitika, õigusaktide ja programmide kohta, eelkõige seoses siseturu ja teadusuuringute raamprogrammidega. Kõnealused teenused pakuvad ettevõtetele ka teavet innovatsiooni-, tehnoloogia- ja teadmussiirde kohta. Teenused tagavad muu hulgas tagasiside ettevõtetelt seoses mõju hindamiste ja poliitika väljatöötamisega.

Üks uus vahend toetab muu hulgas riiklike ja piirkondlike programmide vahelist koostööd innovatsiooni edendamisel ettevõtetes, pakkudes nõnda ettevõtetele lisavahendeid, et nad saaksid kasu oma ideedest, oskusteabest ja turu võimalustest teistes Euroopa piirkondades.

Raamprogramm toetab muu hulgas katse- ja turustamisprojekte. Nende eesmärk on edendada selliste uuenduslike või ökoinnovatiivsete tehnoloogiate või toodete majanduslikult tõhusat kasutamist, mis on juba tehniliselt tõestatud ja mida on edukalt rakendatud, kuid mida ei ole veel olulisel määral turustatud. Need projektid viiakse ellu avaliku ja erasektori partnerluste kaudu.

Aruka energeetika rakendusasutus vastutab programmi „Arukas energeetika – Euroopa” meetmete ja programmi „Ettevõtlus ja innovatsioon” elluviimise eest.

Selleks et teadmiste ja ideede vooge optimeerida, peab ühenduse poliitikavaldkondade arengustrateegia põhinema avatud kooskõlastamismeetodil ning seda peavad täiendama uued sõpruslinnade tegevused, aidates liikmesriikidel ja piirkondadel hea tava näidetest juhinduda.

Kooskõla ühenduse muude poliitikavaldkondadega

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm on tihedalt seotud teiste olulisemate ühenduse algatustega. Algatuste erinevaid tegevusi viiakse ellu paralleelselt ja üksteist täiendavalt. Raamprogramm osaleb seega ühenduse eesmärkide elluviimisel teadusuuringute, ühtekuuluvuse, keskkonna-, haridus- ja koolitusvaldkonnas.

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm hõlbustab nõnda nende ettevõtete rahastamist, kelle tegevus keskendub innovatsioonile, teadus- ja arendustegevusele. Raamprogramm aitab ka ettevõtetel osaleda teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmendas raamprogrammis.

Eelarve

Raamprogramm kestab seitse aastat, alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013. Raamprogrammile on eraldatud kogu programmi kestuseks 3,621 miljardi suurune eelarve.

Vastavalt näidisjaotusele, on 60 % kogueelarvest (2,170 miljardit eurot) eraldatud ettevõtluse ja uuendustegevuse programmile. Üks viiendik sellest summast (430 miljonit eurot) on ette nähtud ökoinnovatsiooni edendamisele. 20 % kogueelarvest (730 miljonit eurot) on eraldatud muu hulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogrammile ja viimased 20 % (730 miljonit eurot) programmile „Arukas energeetika – Euroopa”.

Kulusid, mis on abikõlblikud mitme rahastamisvahendi alusel, kaks korda siiski rahastada ei saa.

Järelevalve ja hindamine

Komisjon tagab raamprogrammi ja sellega seotud eriprogrammide korrapärase järelevalve ja rakendamise. Igal aastal koostab ta aruande, et teha toetatud tegevustest kokkuvõte näitajate abil, mis käsitlevad finantsrakendamist, saavutatud tulemusi ja võimaluse korral meetmete mõjusid.

Raamprogramm ja sellega seotud eriprogrammid läbivad vahe- ja lõpliku hindamise. Hindamised võimaldavad uurida selliseid aspekte nagu asjakohasus, sidusus ja sünergiad, tõhusus, ressursside ratsionaalne kasutamine, jätkusuutlikkus jne. Lõplik hindamine kontrollib muu hulgas seda, millisel määral raamprogramm tervikuna ja kõik selle eriprogrammid eraldi võetuna on oma eesmärgid täitnud.

Kontekst

Lissaboni protsess, mille eesmärk on muuta Euroopa kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmuspõhiseks majanduseks maailmas, on loomulikult teinud konkurentsivõimest ühe ELi olulisema poliitilise küsimuse. Selleks et tugevdada selliste erinevate programmide sidusust, mis on kaasatud ühenduse jõupingutustesse suurema konkurentsivõime saavutamiseks, ja vastusena uuendatud Lissaboni strateegia eesmärkidele kavandab Euroopa Komisjon konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja komisjoni määrus, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020) [KOM(2011) 834 lõplik – Euroopa Liidu Teatajas avaldamata].Kaasotsustamismenetlus (2011/0394/COD)

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi hindamine [KOM(2013) 2 lõplik – Euroopa Liidu Teatajas avaldamata].

See also

• Ettevõtete juurdepääsu rahastamisele

Viimati muudetud: 01.02.2013